KESKKOND JA TERVIS

Inimtegevusega (nt. kaevandamise ja tööstusega) muudetud keskkonnad on olulised inimeste tervise ja nende heaolu mõjutajaid. Tegeleme pinna-ja põhjavee uuringutega, kus prognoosime ja hindame inimtegevuse mõjusid pinna- ja põhjavee dünaamikale, ning potentsiaalset mõju vee kvaliteedile. Teostame kaevandus-ja tööstusjäätmete uuringuid, et  välja selgitada nende ladestumisest tulenevaid keskkonnamõjusid ja prognoosida nende mõjude pikaajalisi muutusi. Omame kompetentsi kaevanduste- ja karjäärialade korrastamise alal ja teostame uuringuid selgitamaks maapõueressursside kaevandamisega kaasnevaid sotsioloogilisi mõjusid ning hoiakuid selle tegevuse kohta ühiskonnas. 

 

 

Pinna- ja põhjavee uuringud

Omame hüdrogeoloogiliste tööde läbiviimise luba ja kompetentsi hindamaks ja prognoosimaks inimtegevuse mõju, olgu see siis kaevanduste, karjääride, mastaapsemate või väiksemate infrastruktuuriobjektide rajamisega kaasnevad potentsiaalsed mõjud pinna- ja põhjavee dünaamikale, vee kvaliteedile ja sellega kaasnevad keskkonnamõjud, nt soode või teiste märgalade veerežiimi muutuste uuringud.

  • hüdrogeoloogilise režiimi modelleerimine

Kontakt: Marko Kohv  marko.kohv(ät)ut.ee    

  • pinna- ja põhjavee keemiline koostis

Kontakt:  Enn Karro  enn.karro(ät)ut.ee     

 

 

Kaevandus- ja tööstusjäätmete uuringud

Teostame kaevandus ja tööstusjäätmete uuringuid. Määrame Teie materjali keemilise ja mineraalse koostise, anname hinnangu selle keskkonnamõjude kohta ja aitame välja töötada sobilikke ja parimaid lahendusi jäätmete taaskasutusse suunamisel uute kasutusvaldkondade leidmise kaudu või keskkonda arvestavate ja ökonoomsete ladestustingimuste rajamisel.

Kontakt: Kalle Kirsimäe  kalle.kirsimae(ät)ut.ee

 

Kaevandusalade korrastamine

Nõustame kaevandajaid ja omavalitsusi nutikate lahenduste väljatöötamisel kaevandusalade korrastamise planeerimisel,  mis arvestaksid lisaks ohutuse aspektile ka piirkonna eripära ja korrastatud ala sobivust ümbritsevasse maastikku.

Kontakt:  Alar Rosentau alar.rosentau(ät)ut.ee

 

Meditsiiniline geoloogia

Geoloogilise keskkonna ja geokeemiliste protsesside mõju uuringud inimese tervisele. Hindame põhjavees, pinnavees ja pinnases esinevatest toksilistest keemilistest elementidest ja nende ühenditest tulenevaid terviseriske. Töötame välja juhiseid elu- ja töökeskkonna terviseriskide hindamiseks ja juhtimiseks.

Kontakt: Enn Karro enn.karro(ät)ut.ee

 

Keskkonnasotsioloogia

Vastuseis maavarade kaevandamisele on kompleksne sotsiaalne probleem. Selles mängib oma osa hirm võimalike sotsiaalsete, keskkonna- ja terviseriskide ees. Need riskid võivad olla osalt reaalsed, aga osalt sotsiaalses suhtluses võimendatud. Teisalt tekitab teadmatus, mõistmatus keeruliste keskkonnatehniliste protsesside osas inimestes ettevaatust. Ka tunne, et kohalikul kogukonnal pole kontrolli oma elupiirkonnas toimuva suhtes, ning usalduse puudumine arendajate ja otsustajate suhtes võivad olla takistuseks elanike mõistvale suhtumisele.

Sotsioloogilised analüüsid võimaldavad selgitada, millised on erinevad huvigrupid, nende arusaamad, hoiakud ja huvid, ning mil viisil leida nende huvigruppidega ühine keel. MAREKisse kaasatud sotsiaalteadlased aitavad leida ühiseid arusaamu ja kompromissikohtasid maapõueressursside planeerimisega tegelevate riigiasutuste ning kohalike omavalitsuste, kaevandamise huvigruppide ja kohalike kogukondade vahel. Koostöö sotsioloogide ja kommunikatsiooniekspertidega võimaldab pakkuda lahendusi arendusprojektide sotsiaalseks turunduseks riivamata kohalike, vabakonna või teiste huvipoolte õiglustunnet ja arvestades nende vajadusi.

Kontakt: Kati Orru  kati.orru(ät)ut.ee,  Alar Rosentau alar.rosentau(ät)ut.ee