Korduma kippuvad küsimused

Küsimused ja vastused on jagatud järgnevatesse teemadesse:

vaatlusala,

vaatlemine,

vaatluste sisestamine.

VAATLUSALA

Kuidas vaatlusala valida?
Soovitame ala märkimisel juhinduda maastikus leiduvatest piiridest nagu teed, oja, kraav, metsaserv jm. Need teevad looduses vaatlusala üles leidmise ja seal liikumise lihtsamaks. Alale võib jääda ka mitmeid erinevat tüüpi elukohti – mets, niit, jõgi jne, siis on võimalik rohkem erinevaid liike kohata.

Kui tegemist on eramaaga, tuleb omanikuga eelnevalt läbi rääkida, kas ta lubab enda maal loodusvaaltusi teha. Loodusvaatluste maraton kasutab BioBlitzi formaati, mis näeb ette, et vaatlusala on hiljem ka andmebaasis näha.

Kui suur peab vaatlusala olema?
Vaatlusala minimaalne ega maksimaalne suurus ei ole piiritletud. Oluline on ala piiritlemisel meeles pidada, et arvesse lähevad ainult eelregistreeritud alal tehtud vaatlused. Mida rohkem erinevat tüüpi elukohti (veekogu, niit, mets jne) alale jääb, seda rohkem erinevaid liike on võimalik kohata.

Kui teen vaatlusi koduaias, kas pean ikkagi vaatlusala enne registreerima?
Kui soovite, et vaatlused läheksid Loodusvaatluste maratoni arvestuses kirja, siis peate oma vaatlusalast korraldajatele eelnevalt teada andma.

Miks on vaatlusaladel erinevad kategooriad?
Vaatlusalade nimed Kuldkingad, Hõbehaigrud, Vasköölased ja Eremiitpõrnikad tähistavad erinevaid võimalikke tegevusi, mis vaatlusalal toimuvad. Näiteks Kuldkingade ja Hõbehaigrute vaatlusalal tagab korraldaja, et vaatlusi aitab läbi viia ka üks erialaekspert, Vasköölaste ja Eremiitpõrnikate vaatlusaladel erialaspetsialistidega programmi ei ole. Vaatlusala kategooria ei tähenda, et punktis peaks vaatlema nimes sisalduvat liiki. Loodusvaatluste maratoni eesmärk on igal vaatlusalal registreerida võimalikult palju erinevaid liike.

Kes võivad vaatlusmaratoni korraldada?
Vaatlusmaratoni võib korraldada iga loodushuviline. Oluline on määrata vaatlusala vastutav isik, kes aitab leida sobiva vaatluspiirkonna, annab korraldajatele vaatlusala kohta infot ja teab, kuidas vaatlustulemusi edastada.

VAATLEMINE

Kuidas vaatlusmaratonist osa võtta?
Leia endale registreeritud vaatlusalade seast meelepärane avalik vaatlusala, tutvu osalemistingimustega. Eelnevalt on soovitav läbi lugeda vaatlusel osaleja juhend.

Kuidas vaatlusalal vaatlemist korraldada?
Vaatlustegevuse läbi viimise vorm sõltub sellest, millise vaatlusvõimaluste kategooriaga on maratoniala. Allpool on kirjeldatud mõned võimalused, kuidas maratonialal tööd korraldada.

a) Võimalik on seada üles statsionaarne staap ja võtta vastu inimesi, kes enda vaatlusnimekirjade ning fotodega (nutitelefon, nutitahvel, digikaamera vms) vaatlusalal on vaatlusi teinud. Koos vaatlusjuhtide ja/või ekspertidega saab liigid tuvastada ja andmebaasi talletada.

b) Kui vaatlusjuhte ja eksperte jagub, võib kindlatel aegadel korraldada vaatlusretki, näiteks iga täistund, iga paari tunni järel või muu enda valitud rütmi järgi. Nii on ka vaatlusjuhtidel huvitavam ning vaatlejatel on võimalus märgata elusloodust, mis neil omapäi võib-olla märkamata jääks. Loomulikult võib ka ise mõelda mõne huvitava lahenduse.

Grupiga vaatlema minnes võib vaatlused üles kirjutada vaatlusjuht või külalisekspert. Nii jääb ära andmete duplitseerimine, kui näiteks üht linnuvaatlust mitu inimest korraga üles märgivad. Võib ka jagada, et igaüks saab mõne vaatluse kirja panna või jagada kirjutajad ära vastavalt elustikugruppidele (linnud, putukad, kahepaiksed jne).

Kas vaatlusalal peab vaatlema terve ööpäeva, 24 tunni jooksul?
Iga osaleja saab ise otsustada, millal täpselt vaatlusi teha. Oluline on, et vaatlused jääksid maratoni toimumise aja (24 tunni) sisse. Võib näiteks päeval ja/või õhtul tegutseda, öösel puhata ning näiteks hommikul ja ennelõunal uuesti vaadelda. Kui huvi ja võimalusi on rohkem, võib loomulikult ka kogu 24 tunni jooksul tegutseda.

Keda ja kuidas vaadelda?
Loodusvaatluste maraton kasutab rahvusvahelist vaatlusformaati BioBlitz. BioBlitz tähendab, et kindlas paigas tuvastatakse kindlal ajavahemikul nii palju looma-, taime- ja seeneliike kui võimalik. Vaatlemisel on oluline üles märkida liik, koht ja kuupäev. Lisaks on hea, kui märgatud liigist on tehtud ka foto või video.

Loodusvaatluste maratonil ühtegi taime ega looma kaasa ei võeta ega surmata. Kõik tõendid kogutakse fotode, video- ja helisalvestustena. Tõendite kogumiseks saab kasutada kaameraga mobiiltelefoni, nutiseadet või paberit-pliiatsit ja fotoaparaati.

Paljusid liike on võimalik vaadelda ilma binokli või luubita ja ei eelda spetsiaalse varustuse omamist. Enne vaatlemist tutvu ka vaatleja juhendiga.

Kas vaatlema peab kõiki elustikugruppe (loomad, linnud, taimed, putukad jne)?
Oluline on teha maratoni toimumise ajal võimalikult palju vaatlusi. Võib piirduda ainult taimede või lindude vaatlemisega, kuid väga põnev on avastada enda jaoks ka uusi putuka- ja samblaliike, kahepaikseid, kalasid jt.

Kas kõige tavalisemaid liike võib ka vaadelda?
Jah, võib ikka. Täna laialt levinud liigid võivad aja möödudes haruldaseks muutuda. Lisaks on ühes kohas laialt levinud liik mõnes teises kohas väga haruldane. Tavalisemad liigid võiks kirja panna ka seetõttu, et mida rohkem erinevaid liike vaatlusalal kirja pannakse, seda parem, kuna maratoni formaat näeb ette, et kindlas paigas ja ajavahemikul tuvastatakse nii palju looma-, taime- ja seeneliike, kui on võimalik ja jõukohane. Kõik vaatlused on oodatud.

Kas võib teatada ka liikidest, keda ei oska määrata? Saata nendest foto või videosalvestus?
Võib saata ka vaatlusi, mis on määratud ainult organismirühma nimetusega (seened, taimed, linnud jne). Sellisel juhul palume vaatlusele kindlasti lisada foto, video- või helisalvestus.

Kas liigi nägemine on oluline või piisab ka tegevusjälgede (nt ekskremendid, jäljed) nägemisest?
Piisab ka tegevusjälgede nägemisest. Vaatluse sisestamisel peaks tegevusjälgede foto ka lisama.

Kas fotol peavad koordinaadid küljes olema?
Kui võimalik, siis on soovituslik kaameral GPS ja mobiilne andmeside sisse lülitada.

Avalikul vaatlusalal võivad inimesed sama taime või mõne muu liigi vaatlusest mitu korda teada anda. Kas see on lubatud?
See on kõikide vaatlusplatvormide puhul paratamatu, et hiljem pole võimalik kindlaks teha, kas kõik vaatlesid täpselt sama objekti.

Kui kaua saab maratoni käigus tehtud vaatlustest teada anda?
Vaatlusmaratoni käigus tehtud vaatlusi ootame pärast maratoni lõppemist veel 7 päeva.

VAATLUSTE SISESTAMINE

Kuidas vaatlustest teada anda?
Kõige lihtsam on vaatlusi sisestada veebipõhise tööriista Legulus abil (trüki brauseri aadressireale legulus.tools). Kui sa pole varem Legulust või rahvusvahelist elurikkuse töölauda PlutoF kasutanud, siis saad Leguluses teha endale kasutajanime ja seejärel vaatlusandmed sisestada. Küsimuste tekkimisel kirjuta support@plutof.ee.

Kes saavad vaatlusi sisestada?
Kõik PlutoF platvormi kasutajad. PlutoF = Legulus = Loodusheli (kõigis sama kasutaja). Kui kasutad mõnda nendest, siis ei ole vaja uut kasutajanime registreerida. Vaatluste sisestaja saab ka kaasvaatlejaid lisada eeldusel, et kaasvaatlejad on PlutoFi registreeritud kasutajad.

Kus sisestatud vaatlusi näha saab?
Uued sisestatud andmed tulevad e-Elurikkuse andmeportaalis nähtavaks iga tunni järel, mis võimaldab neid peaaegu reaalajas jälgida nii üldiselt kui ka ainult Loodusvaatluste maratoni kontekstis. Nähtavad on iga vaatlusala vaatlusandmed.

Kuidas tehtud vaatlust parandada saab?
Vaatluste sisestaja saab kõiki vaatlusi ka hiljem parandada ja täiendada, kasutades PlutoF töölauda aadressil plutof.ee.

Kas Leguluse tööriistaga võib ka muul ajal vaatlusi sisestada?
Jah, Legulus on loodusvaatluste sisestamise tööriist, mida võib kasutada kogu aeg. Kõik Legulusega tehtud vaatlused, mis vastavad korrektse loodusvaatluse nõuetele, jõuavad Elurikkuse andmeportaali. Oluline on jälgida, et maratoni välisel ajal ei sisestaks vaatlusi Loodusvaatluste maratoni projekti alt.

Mis on PlutoF?
PlutoF on Tartu Ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia poolt loodud ja arendatav elurikkuse andmehalduse platvorm. Selle abil saavad kasutajad luua ja hallata oma andmebaase, mis sisaldavad infot vaatluste, kollektsioonide eksemplaride, kirjanduse jm kohta.

Mis on Legulus?
Legulus on PlutoF-i töölaua ülimalt lihtsustatud alternatiiv. PlutoF ja Legulus on justkui ühe ja sama infosüsteemi “uksed”. Leguluse abil saab vaatluste ja kollektsiooni eksemplaride andmeid sisestada, kuid mitte muuta. Legulus töötab internetibrauseri põhiliselt, eraldi rakendust selle kasutamiseks installima ei pea. Kuna PlutoF ja Legulus töötavad sama infosüsteemi peal, saab mõlemat kasutada ühe ja sama kasutajatunnusega. Kui oled juba PlutoFi kasutaja, saad sama tunnusega kasutada Legulust ja vastupidi.

Täpsema juhendi Leguluse kasutamise kohta leiad siit.

Mis on e-Elurikkus?
eElurikkus on Eesti elurikkuse ehk bioloogilise mitmekesisuse andmeportaal. Selle kaudu tehakse kõigile soovijatele kättesaadavaks Eesti liikide leiud, sh. teaduskogudes ja biopankades talletatud eksemplarid ning proovid, DNA põhised ja inimese poolt tehtud liikide vaatlused, uurimistööde andmed ning muu liikidega seotud info. eElurikkuse andmeressursi moodustavad avaandmetena kättesaadavad andmebaasid. Valdavalt on tegemist andmebaasidega mida hallatakse platvormil PlutoF (plutof.ee) aga näiteks ka Keskkonnaministeeriumi EELIS vaatluste andmebaas. Nende andmebaaside omanikeks on teadlased, harrastusuurijad, riiklikud ja teadusasutused.

Kui sa enda küsimusele vastust ei leidnud, siis edasta oma küsimus loodusvaatluste.maraton@gmail.com.