3.5. Soolad

on igapäevaelus väga laialdaselt kasutuses. Näiteks toitu saad maitsetada soolaga, siin mõeldakse peamiselt naatriumkloriidi ehk NaCl. Kooki saad kergitada vesiniksoola ehk naatriumvesinikkarbonaadiga ehk NaHCO3-ga. Naatriumkloriidi ja kaaliumkloriidi (KCl) sisaldub mineraalvees Värska Originaal.

Soolad on ained, mis koosnevad metalli katioonist ja happejääkioonist ehk happeanioonist. Kuidas soolasid nimetada ja kuidas soolad tekivad, saada vaadata järgmisest videost.

Kolmandate osapoolte sisu nägemiseks palun nõustu küpsistega.

Allikas: https://youtu.be/TQ-110H2mL8

Nimetamine

Soolade nimetamise üldkuju: 
katiooni nimi + (o.a) + happejääkiooni nimi

Soolade nimetamisel tee kindlaks, millise metalli katioonist ja millise happe anioonist sool koosneb. 

Soolade nimetamise üldkuju: katiooni nimi + (o.a) + happejääkiooni nimi

Happejääkioonide nimed on toodud hapete teema tabelis.

Soolade nimetamisel vaata eelnevalt, kas metalliiooni on püsiv või muutuv. Sellest tulenevalt on kaks nimetamise reeglit.

1. Kui soola koostises oleval metallilisel elemendil on püsiv oksüdatsiooniaste, antakse nimetus järgmiselt: metalli nimi + happejääkiooni nimi,

nt NaCl – naatriumkloriid, AlBr– alumiiniumbromiid.

2. Kui soola koostises oleval metallilisel elemendil on muutuv oksüdatsiooniaste, antakse nimetus nii: metalli nimi + (o.a) + happejääkiooni nimi,

nt CuCO– vask(II)karbonaat, Fe2(SO4)– raud(III)sulfaat.

Valemite koostamine

Soola valemi koostamist vaatame kahe näite põhjal.

1. näide. Kirjuta kaltsiumkloriidi valem

  1. Kirjuta kõigepealt üksteise kõrvale metalli ning seejärel happejääkioon: Ca2+ Cl.
  2. Võrdsusta positiivsed ja negatiivsed laengud, et ühend oleks tervikuna neutraalne. Antud näites tuleb anioone võtta 2 tükki.
  3. Eelnevat arvesse võttes on kaltsiumkloriidi valem CaCl2.

2. näide. Kirjuta raud(III)sulfaadi valem.

  1. Kirjuta kõigepealt üksteise kõrvale metalli katioon ning seejärel happejääkioon: Fe3+ SO42-.
  2. Võrdsusta positiivsed ja negatiivsed laengud, et ühend oleks tervikuna neutraalne. Antud näites tuleb katioone võtta 2 ja anioone võtta 3  tükki.
  3. Eelnevat arvesse võttes on raud(III)sulfaadi valem: Fe2(SO4)3.

Vali soola nimetuse järgi soola õige valem.

Kolmandate osapoolte sisu nägemiseks palun nõustu küpsistega.

Allikas: https://youtu.be/LTnw48BpkwM

Happe ja aluse vaheline reaktsioon on . Sa tead juba, et happed on ained, mis annavad vesilahusesse vesinikioone ning annavad lahusesse hüdroksiidioone. Siinkohal tähendabki neutraliseerimine olukorda, kus happele on lisatud nii palju alust, et lahuses olevate vesinikioonide happelist mõju vähendatakse hüdroksiidioonidega ning lahus muutub neutraalseks (süsteem toimib ka vastupidi – alusele hapet lisades).

Aluse ja happe vaheline reaktsioon toimub alati, olenemata alusest või happest, mida kasutatakse.

Neutralisatsioonireaktsioon on , mis tähendab seda, et aluse ja happe samalaengulised ioonid vahetavad kohad. Võttes näiteks liitiumhüdroksiidi ja väävelhappe vahelise reaktsiooni, vahetame positiivsete ioonide asukohad.

pilt

Seega tekivad meile saadustena liitiumsulfaat ja vesi.

2LiOH + H2SO4 → Li2SO4 + 2H2O

Samamoodi toimime kaltsiumhüdroksiidi ja vesinikkloriidhappe vahelise reaktsioonivõrrandi kirjutamisel ehk vahetame kaltsiumiooni ja vesinikiooni asukohad ning selle tulemusel tekivad kaltsiumkloriid ja vesi.

Ca(OH)2 + 2HCl → CaCl2 + H2O

Soolade saamine

Keemilisi reaktsioone, mille käigus soolad moodustuvad, oleme juba oksiidide, hapete ja aluste osas käsitlenud, aga olgu need siin kokkuvõtlikult uuesti kirjas.

1. HAPE + ALUS → SOOL + H2O

HCl + NaOH → NaCl + H2O

See reaktsioon toimub alati.

2. HAPE + METALL → SOOL + H2

3H2SO4 + 2Al → Al2(SO4)3 + 3H2

See reaktsioon ei toimu alati. Lahjendatud hapetega reageerivad vaid need , mis on vesinikust aktiivsemad ehk asuvad metallide elektrokeemilise aktiivsuse reas vesinikust eespool ehk vesinikust vasakul pool (vt hapete teemat).

3. HAPE + ALUSELINE OKSIID → SOOL + H2O

2HNO3 + CaO → Ca(NO3)2 + H2O

See reaktsioon toimub alati.

4. ALUS + HAPPELINE OKSIID → SOOL + H2O

2LiOH + CO2  → Li2CO3 + H2O

See reaktsioon toimub alati.

5. ALUSELINE OKSIID + HAPPELINE OKSIID → SOOL

CaO + CO2 → CaCO3

See reaktsioon toimub alati ning tekib happelisele oksiidile vastava happe sool.

Vali etteantud lähteainete ja saaduste põhjal õige ja taskaalustatud reaktsioonivõrrand.

Accept Cookies