3.3. Alused

Igapäevaelus kohtame aluseid harvemini kui happeid. Aluseid sisaldavad näiteks kodused puhastusvahendid. Alused on ained, mis annavad vesilahusesse hüdroksiidioone (OH--ioone). Tuntumad alused on hüdroksiidid, mis koosnevad metalli katioonist ja hüdroksiidioonist.

Kuidas aluseid nimetatakse ja millised on aluste keemilised omadused, vaata järgnevast videost.

Allikas: https://youtu.be/ANIUet7khb8

Nimetamine ja valemite koostamine

Aluste nimetuse üldkuju: metalli nimi + (o.a) + hüdroksiid

Aluste nimetamisel tuleb eelnevalt teada, kas alust moodustaval metallil on püsiv või muutuv oksüdatsiooniaste. Sellest tulenevalt on aluste nimetamiseks kaks võimalust:

1.  Kui metallilisel elemendil on püsiv oksüdatsiooniaste, antakse nimetus järgmiselt: metalli nimi + hüdroksiid.

nt NaOH - naatriumhüdroksiid, Al(OH)3 - alumiiniumhüdroksiid

2. Kui metallilisel elemendil on muutuv oksüdatsiooniaste, määratakse kõigepealt metalli o.a ning siis antakse nimetus järgmiselt: metalli nimi + (o.a) + hüdroksiid.

nt CuOH - vask(I)hüdroksiid, Fe(OH)2 - raud(II)hüdroksiid.

Aluse valemi koostamist vaatame kaltsiumhüdroksiidi näite põhjal.

1. Valemi koostamisel kirjuta kõigepealt üksteise kõrvale metalli katioon ning seejärel hüdroksiidioon,

nt Ca2+ OH-.

2. Kuna ühend tervikuna peab olema neutraalne (kogu laeng peab = 0), tuleb "2+" laengule kõrvale võtta "2-" laengut. Seega tuleb hüdroksiidioone võtta 2 tükki. Tähtis on meeles pidada, et hüdroksiidioon on liitioon, mis koosneb hapnikust ja vesinikust, sellepärast pane OH--rühm sulgudesse. 

Kogu eelnevat arutelu arvesse võttes on kaltsiumhüdroksiidi valem Ca(OH)2.

Liigitamine

Aluseid saab liigtada kaheks: tugevad ja nõrgad alused.

Tugevad alused ehk leelised on vees hästi lahustuvad hüdroksiidid. Tugevad alused on IA rühma ja IIA rühma alates Ca-st metallide hüdroksiidid (LiOH, NaOH, KOH, RbOH, CsOH, Ca(OH)2, Sr(OH)2, Ba(OH)2).

Nõrgad alused on vees mittelahustuvad hüdroksiidid, nt Fe(OH)2, Al(OH)3.

Aluste keemilised omadused

ALUS + HAPE → SOOL + H2O

1. Alused reageerivad hapetega, tekivad sool ja vesi.

NaOH + HCl  → NaCl + H2O

2LiOH + H2SO4 → Li2SO4 + 2H2O

Seda reaktsiooni nimetatakse ka neutralisatsioonireaktsiooniks.

Vaata täpsemalt hapete peatükist.

ALUS + HAPPELINE OKSIID → SOOL + H2O

2. Alused reageerivad happeliste oksiididega, moodustuvad sool ja vesi.

2LiOH + CO2  → Li2CO3 + H2O

Ca(OH)2 + SO3 → CaSO4 + H2O

Pea meeles, et moodustuv sool koosneb aluse katioonist ja happelisele oksiidile vastava happe anioonist, mis on toodud hapete peatükis olevas tabelis.

ALUS $\xrightarrow[]{temp.}$ ALUSELINE OKSIID + H2O

3. Vees lahustumatud alused lagunevad kuumutamisel, tekivad aluseline oksiid ja vesi.

Fe(OH)2 $\xrightarrow{temp.}$ FeO + H2O

Cu(OH)2 $\xrightarrow{temp.}$ CuO + H2O

 

Ülesanne 3

Vali antud lähteainete põhjal korrektne tasakaalustatud reaktsioonivõrrand.