|
Eestikeelsetesse kirjalikesse tekstidesse on sell ’(meistri juures töötav) käsitööline; (meessoost) seltsiline’ jõudnud alles 18. sajandi lõpus, varem pole seda esitatud ka sõnastikes. ♦ Sõna sell peetakse alamsaksa laenuks, kuigi keskalamsaksa geselle, selle ’kaaslane, osavõtja’ (vt Schiller, Lübben 1875–1881) tähendus ei vasta täpselt eesti sõna tähendusele. Kui sell tuli eesti keelde alles 18. sajandil, siis võibki see olla mugandatud hoopis ülemsaksa sõnast Gesell ’käsitööline; kaaslane; noormees’, jättes ära rõhutu algussilbi. Õigupoolest tuleks sell'i pidada laenuks kohalikust Liivimaa saksa keele variandist. Siin olid alamsaksa ja ülemsaksa gesell(e) segunenud: näiteks Gutzeit (1898) kirjutab, et Liivimaal tähendas lühem Gesell ’käsitööline’ ja pikem Geselle ’kaaslane’. Vanimates saksa-eesti sõnastikes on saksa Gesell vastena antud noormees (Stahl 1637, Gutslaff 1648), vaste sell esitab alles Hupel (1780), mis veel kord tõendab, et sell on eesti keeles suhteliselt noor sõna. Tähenduses ’kaaslane, kaaslased’ oli varem kasutusel alamsaksa sõnast ↗selschop mugandatud ↗selts. |
Tähendused ja näitelausedning satis omma selli, waikseld keik liñna läbbi otsima (Holtz 1817) Esmaesinemus1781Perreneitsit, sellid, sullased ja ümmardaiad andsid middagid et se nende önne peäle piddi ärramütud saama. (Willmann 1782) Vanades sõnastikesStahl 1637— Gutslaff 1648— Göseken 1660— Vestring 1720–1740— Thor Helle 1732— Hupel 1818sel, li, Geselle (bey Meistern) r.[Tallinna k] d.[Tartu k] +.[saksa laen] Wiedemann 1893seľľ G. seľľi Gesell, Handwerksbursche, Trabant eines Planeten, Sagedus
16. sajandil - 0,00 Teemad: alamsaksa laen, saksa laen
Kirjandus
|