Sõna selskop ’seltskond, kaaslased’ on oma jutlustes (1600‒1606) kasutanud Georg Müller ning ühel korral ka Joachim Rossihnius (1632). Hilisemates allikates seda sõna niisugusel kujul ei leidu. Selskop on üle võetud alamsaksa keelest: vrd keskalamsaksa selschop, selleschop, seltschop (sch loetakse sk) ’seltskond, kaaslased’. Kuigi sõna on oma algupäraselt sisult mitmuslik, on Müller sellest moodustanud ka mitmusevorme, nt kõhnret ning kõik tema selskopid. Juba 17. sajandil on selskop lühenenud sõnaks ↗selts, mida sellisena on selskopi kõrval kasutanud ka Müller ja Rossihnius. |
Tähendused ja näitelaused'seltskond, kaaslased'Seperrast erra olcket mitte neine selschoppi sissen, sest teye ollite enne pimmedus, nüd enge ollete teye ütz paistus se Issanda sissen. (Rossihnius 1632) 'kaaslane'Weel paliu wehemb piddab se Pattu echk muh willetzus meile kuria tegkema, muito se Kochnret ninck keick tæma Selschoppit piddawat em̃is igkewest hucka meñema, ninck hebbedax sama. (Müller 1603) Esmaesinemus1601 (käsikirjas)Eike ninda pörab tæma weel teñakit peiwa perrast sen Inimeße langmeße, Iumala Sana ninck Kiria v̈mber, Sen Pañitze Pawesti ninck keicke tæma Selschoppite iures, Kæ sen Issanda Chrxse Auwo selle Neutzikeße Marialle andwat, kudt piddi echk ollex se Neutzikene Maria sen Mao Pee katki tallama, (Müller 1601) 1632 (trükises)Seperrast erra olcket mitte neine selschoppi sissen, sest teye ollite enne pimmedus, nüd enge ollete teye ütz paistus se Issanda sissen. (Rossihnius 1632)
Vanades sõnastikesStahl 1637— Gutslaff 1648— Göseken 1660— Vestring 1720–1740— Thor Helle 1732— Hupel 1818— Wiedemann 1893— Sagedus
16. sajandil - 0,00 Teemad: alamsaksa laenSisu viimati muudetud 31/08/2021Külli Prillop |