selskop
Sõna selskop ’seltskond, kaaslased’ on oma jutlustes (1600‒1606) kasutanud Georg Müller ning ühel korral ka Joachim Rossihnius (1632). Hilisemates allikates seda sõna niisugusel kujul ei leidu.
Selskop on üle võetud alamsaksa keelest: vrd keskalamsaksa selschop, selleschop, seltschop (sch loetakse sk) ’seltskond, kaaslased’. Kuigi sõna on oma algupäraselt sisult mitmuslik, on Müller sellest moodustanud ka mitmusevorme, nt kõhnret ning kõik tema selskopid.
Juba 17. sajandil on selskop lühenenud sõnaks ↗selts, mida sellisena on selskopi kõrval kasutanud ka Müller ja Rossihnius.
‘seltskond, kaaslased’
Seperrast erra olcket mitte neine selschoppi sissen, sest teye ollite enne pimmedus, nüd enge ollete teye ütz paistus se Issanda sissen. (Rossihnius 1632)
‘Ärge siis saage nende kaaslasteks! Sest varem te olite pimedus, nüüd aga olete valgus Issandas. (Ef 5: 7,8)’
‘kaaslane’
Weel paliu wehemb piddab se Pattu echk muh willetzus meile kuria tegkema, muito se Kochnret ninck keick tæma Selschoppit piddawat em̃is igkewest hucka meñema, ninck hebbedax sama. (Müller 1603)
‘Veel vähem teeb patt või muu viletsus meile kurja, vaid kurat ning kogu tema selts läheb igavesti hukka ning häbistatakse.’
1601 (käsikirjas)
Eike ninda pörab tæma weel teñakit peiwa perrast sen Inimeße langmeße, Iumala Sana ninck Kiria v̈mber, Sen Pañitze Pawesti ninck keicke tæma Selschoppite iures, Kæ sen Issanda Chrxse Auwo selle Neutzikeße Marialle andwat, kudt piddi echk ollex se Neutzikene Maria sen Mao Pee katki tallama, (Müller 1601)
‘Samamoodi pöörab ta ka veel praegugi, pärast inimese pattulangemist, jumalasõna ja pühakirja ümber patuse paavsti ja kõigi tema seltsiliste juures, kes Issanda Kristuse au neitsi Maarjale omistavad, nagu pidanuks neitsi Maarja mao pea purustama või nagu oleks ta seda teinud.’
1632 (trükises)
Seperrast erra olcket mitte neine selschoppi sissen, sest teye ollite enne pimmedus, nüd enge ollete teye ütz paistus se Issanda sissen. (Rossihnius 1632)
‘Ärge siis saage nende kaaslasteks! Sest varem te olite pimedus, nüüd aga olete valgus Issandas. (Ef 5: 7,8)’
Stahl 1637
—
Gutslaff 1648
—
Göseken 1660
—
Vestring 1710–1730
—
Thor Helle 1732
—
Hupel 1818
—
Wiedemann 1893
—
10 000 tekstisõna kohta
16. sajandil – 0,00
17. sajandil – 0,30
18. sajandil – 0,00
