19. sajandi neologism | Vana kirjakeele sõnastik

Vana kirjakeele sõnastik

Avaleht/19. sajandi neologism

Otsi

eksempel

Saksa keelest võetud sõna eksempel ‘eeskuju, näide’ on kasutanud 17. sajandi autorid ja see sõna on esitatud ka Heinrich Gösekeni sõnastikus (1660). Vahepeal sõna unustatakse, aga uuesti ilmub see kasutusele 19. sajandi lõpus. Wiedemann (1893) ütlebki, et eksempel on uudissõna. …

#19. sajandi neologism #saksa laen

17.09.2021

oblaat

Sõna oblaat ’armulaualeib’ esmaesitus on Gösekeni sõnastikus (1660). Vanades tekstides seda sõna kiriklikus tähenduses teadaolevalt kasutatud pole, küll aga esineb oblaat Lithanderi tõlgitud kokaraamatus (1781) hapendamata nisutaignast lameleiva tähenduses. Eesti keelde on oblaat jõudnud tõenäoliselt saksa keele vahendusel. Algselt on …

#19. sajandi neologism #lõunaeesti keel #saksa laen

09.09.2021

lööper

Lööper ’kiirjooksja, sõnumikandja’ on eesti keelde võetud alamsaksa sõna lö̂per ’jooksja, käskjalg’. Otto Wilhelm Masing on „Marahwa Näddala-Lehhes“ (1823) sõna lööper kasutades selle järele sulgudesse lisanud ka saksa vaste Laufer, mis näitab, et Masingu arvates ei olnud lööper üle Eesti …

#19. sajandi neologism #alamsaksa laen

19.08.2021

kogukond

Sõna kogukond on eesti kirjakeelde toonud Otto Wilhelm Masing. Seda terminit oli tarvis 1819. aasta Liivimaa talurahvaseaduse eestikeelses tõlkes. (Vt Anvelt 1995: 29; ka Rosenvald jt 2021) Sama seaduse lõunaeestikeelses variandis on kogukonna asemel kogudus (vt allpool). Siiski hakati ka …

#19. sajandi neologism #lõunaeesti keel #põhjaeesti keel

30.07.2021

oftalmist, oftalmoloogia

Laensõna oftalmist ’silmaarst’ leidub ühes 16. sajandi lõpul Tartus välja antud tunnistuses (RA, EAA.995.1.238, l. 445–446). Tekst on kirjutatud ajal, mil ülemsaksa keel hakkas asjaajamises alamsaksa keelt välja tõrjuma. Oftalmist võib olla võetud nii alam- kui ka ülemsaksa keelest (Ariste …

#19. sajandi neologism #alamsaksa laen #lõunaeesti keel #rahvusvaheline sõna #ülemsaksa laen

22.11.2020

silp

Keeleteaduse termini silp (esialgu kujul silb) võttis eestikeelsetes trükistes teadaolevalt esimesena kasutusele Võru praost Johann Georg Schwartz oma õpikusarjas “Koli-ramat” (1852). Raamat tõlgiti kohe ka põhjaeesti keelde ja tõlkeski on kasutatud saksa keelest üle võetud uudissõna silp (vrd saksa Silbe). …

#19. sajandi neologism #saksa laen

30.10.2020

neeger

Neeger on eesti keelde 19. sajandi keskel saksa keelest võetud uudissõna. Varem kasutati sõnu ↗murjan ja ↗moor. Teadaolev esmakasutus leidub Berendt Gildenmanni 1845. aastal ilmunud tõlkeraamatu “Juttustamissed Jummala rigist Ma peäl” 18. sajandi misjonitegevust tutvustavas peatükis. Tegemist on tolleaegses misjonikirjanduses …

#19. sajandi neologism

10.10.2020

poleerima

Poleerima on saksa keelest laenatud sõna, mille esmaesinemus kirjalikes tekstides jääb 19. sajandi algusesse. Veel Hupeli sõnastikuski (1818) on saksa sõna polieren eestikeelsed vasted karastama ning Tallinna keeles ka ilusaks tegema ja selgeks ‘siledaks’ tegema, kuid mitte poleerima. Verb poleerima …

#19. sajandi neologism #rahvusvaheline sõna

07.10.2020

banaan

Sõna banaan on eesti kirjakeeles teadaolevalt esimesena kasutanud Otto Wilhelm Masing 1818. aastal. Masing kasutas eestipärasemat kuju panan. Teine banaani tähistav sõna 19. sajandil oli ↗piisang, mis esineb ka Masingu tekstides sagedamini kui banaan. Euroopa keeltes on banaan levinud portugali …

#19. sajandi neologism

10.09.2020

piisang

Piisang ‘banaan’ on algselt malai keelest pärit sõna, mis levis Euroopas tõenäoliselt hollandi keele kaudu. Eesti vanemas kirjakeeles on seda teadaolevalt esimesena kasutanud Otto Wilhelm Masing aastal 1818, kui kirjeldas Indiat. Piisangi esimesel mainimisel on ta lisanud ka sõna ↗banaan, …

#19. sajandi neologism

09.09.2020