Vana kirjakeele sõnastik

lööper

Lööper ’kiirjooksja, sõnumikandja’ on eesti keelde võetud alamsaksa sõna lö̂per ’jooksja, käskjalg’.

Otto Wilhelm Masing on „Marahwa Näddala-Lehhes“ (1823) sõna lööper kasutades selle järele sulgudesse lisanud ka saksa vaste Laufer, mis näitab, et Masingu arvates ei olnud lööper üle Eesti kasutatav tuntud sõna. Neologismiks on see märgitud veel Wiedemanni sõnastikuski (1893). Sellegipoolest on lööper üsna laialt levinud Eesti murretes, kuid tähistab mõnel pool (Kodaveres, Hiiumaal) hoopis lonkurit (vt EMS).

‘kiirjooksja, sõnumikandja’

… ja kui temma neljatõistkümne aastane pois olnud, Puurmani mõisa, Lantrat Mannteuffelile lööpriks (Laufer) anti. (Masing 1823)

1823

… ja kui temma neljatõistkümne aastane pois olnud, Puurmani mõisa, Lantrat Mannteuffelile lööpriks (Laufer) anti. (Masing 1823)

Stahl 1637


Gutslaff 1648


Göseken 1660


Vestring 1710–1730


Thor Helle 1732


Hupel 1818

löper, pri, Läufer. +[saksa laen], r.[Tallinna k], d.[Tartu k]


Wiedemann 1893

lȫper G. lȫpri, lȫpre (lēper) Läufer, Schnellläufer;
tali-lȫper Strick eines Flaschenzuges (vgl lōper).[neologism]

10 000 tekstisõna kohta

16. sajandil – 0,00
17. sajandil – 0,00
18. sajandil – 0,00

Kirjandus

• EMS = 1994−… Eesti murrete sõnaraamat.