#alamsaksa laen

Alamsaksa keelest laenatud oorsak ’põhjus’ (keskalamsaksa orsake) on tavaline sõna Tallinna Püha Vaimu koguduse diakoni Georg Mülleri jutlustes (1600–1606). Korra on seda sõna kasutanud ka Christoph Blume (1667 Uue Testamendi kirjade osalises tõlkes, vt EPAK), ent tema on pidanud vajalikuks …

Sõna aflaat tähenduses ’patukustutus, indulgentsia’ on kasutanud oma 1603. ja 1604. aastal peetud jutlustes Tallinna Püha vaimu koguduse abiõpetaja Georg Müller. Sõna on pärit keskalamsaksa keelest (aflāt(e); vt DWDS, Ariste 1981: 111). Kirjandus •Ariste, Paul 1981. Keelekontaktid. Tallinn: Valgus•DWDS = Ablass, …

Gotsvunn on alamsaksa päritolu vandesõna (Ariste 1981: 112, vt ka Liin 1964: 65), mis esineb ühe korra Tallinna Püha Vaimu koguduse diakoni Georg Mülleri jutlustes (1600–1606). Liitsõna gotsvunn esiosa gots tähendab otsetõlkes ‘jumala’ ning wunn on tõenäoliselt wunde ‘haav’ (Ariste …

Katoliku kiriku konfirmatsiooni sakramenti on sõnaga vermetus nimetanud Johannes Ambrosius Völcker 16. sajandi lõpus. Vermetus on laen keskalamsaksa keelest: tüvele ferme-, verme- on lisatud eesti t(a)+us-liide (vrd keskalamsaksa fermen, vermen ’konfirmeerima’, ferminge, verminge ’konfirmatsioon’). Üheski muus eestikeelses allikas seda sõna …

Sõna selskop ’seltskond, kaaslased’ on oma jutlustes (1600‒1606) kasutanud Georg Müller ning ühel korral ka Joachim Rossihnius (1632). Hilisemates allikates seda sõna niisugusel kujul ei leidu. Selskop on üle võetud alamsaksa keelest: vrd keskalamsaksa selschop, selleschop, seltschop (sch loetakse sk) …