Vana kirjakeele sõnastik

küürima

Küürima ‘pestes puhtaks nühkima’ on eesti keelde laenatud alamsaksa keelest (vrd keskalamsaksa schü̂ren). Kirjalikesse allikatesse jõuab küürima 17. sajandi keskel. Kasutatud on ainult eesti keelde mugandatud häälikulist kuju, milles alamsaksa sõnaalguse kaashäälikuühend sk on lihtsustatud k-ks.

Agga raudpajad kannatawad parreminne sedda kürimist, ja tewad ka head walget roga, kui agga neid puhtaste petakse ja hoitakse. (Lithander 1781)
‘Aga raudpajad taluvad küürimist paremini ja teevad ka head valget rooga, kui neid puhtana hoitakse.’
Wottis kül wanna au wärt Kampe keik ommad ja kullunud ja wannaks läinud söaristad kätte, mis ollid: ölenuustik, liwa ja lehhelisse püttikenne, ja hakkas meie keelt kürima; temma sannakessed kui ernid ärra wallitsema; kui monne leidis teistsuggu ehk seltsi ollewad, sedda ärraheitma, omma hire-ernid assemele pannema, ja meid wihma käest räästa alla wima. (Masing 1816)

1660 (sõnastikus)

Scheuren / küürima. (Göseken 1660)

1687–1690 (käsikirjas)

Nink sedda Potti, kum̃a sees tädda on keedetut, peap katki murretama. Agga kui se Waskne Pott on, sis peap tädda küüritama, nink Weega uhotama. (Virginiused 1687–1690)
‘Saviastja, milles seda keedeti, purustatagu; aga kui keedeti vaskastjas, siis seda küüritagu ja uhatagu veega!’ (3Ms 6: 21)

1781 (trükitekstis)

Et kül pima-roga ni hästi kiwwi- kui wask- ja raudpajade sees sünnib keeta, siiski on wallatud raudpajad ehk pannud seks keigeparremad, sest et se pima-roog ennamiste tahhab pohjast kinni hakkata ja se läbbi need tinnatud wask riistad ikka sandiks jäwad, kui neid puhtaks küritakse. (Lithander 1781)
‘Kuigi piimarooga saab keeta nii kivi-, vask- kui raudpadades, on valatud raudpajad ehk pannid selleks kõige paremas, sest piimaroog kipub põhja kinni jääma ja seepärast jäävad tinatatud vaskriistad ikka kehvaks, kui neid puhtaks küüritakse.’

Stahl 1637


Gutslaff 1648


Göseken 1660

Scheuren / küürima. scheuren / (reiben) küürima / höhrima.


Vestring 1710–1730

Kürima Scheuren
Astjad ülles kürima Zeug aufwaschen.


Thor Helle 1732

kürima puhtaks reinscheurē.


Hupel 1818

kürima scheuern.
„ ülles aufwaschen. r.[Tallinna k] d.[Tartu k]
„ puhtaks rein scheuern. r.[Tallinna k]


Wiedemann 1893

kǖrima, -rin, -rida scheuern,
puhtaks k. rein scheuern,
üles k. aufwaschen, scheuern.
kǖŕ, kǖri Scheuern,
kǖrimoľd Scheuertrog; […]

10 000 tekstisõna kohta

16. sajandil – 0,00
17. sajandil – 0,01
18. sajandil – 0,03

küürima

ma-tegevusnimi, umbisikuline
17. saj küüritama
tud-kesksõna
18. saj küritud
umbisikuline tm, olevik
18. saj küritakse

küürimine

a.os
18. saj kürimist