#alamsaksa laen

Pruun on alamsaksa keelest laenatud sõna, mis jõuab eestikeelsetesse tekstidesse alles 18. sajandi II poolel, sõnastikesse veel hiljem. (Varem kasutati erinevate pruunide toonide nimetamiseks nt sõnu kõrb, ruuge, ruske.) Cajsa Wargi kokaraamatut tõlkides on Johann Lithander (1781) moodustanud ka verbi …

Keskalamsaksa laenu paademooder ’ämmaemand’ (vt Schiller, Lübben 1875; bade– ’sauna’, moder ’ema’) on oma sõnastikus esitanud Heinrich Göseken (1660). Ühel korral on tal paademooder selliste saksa sõnade loendis, mis on sakstega vähem kokku puutuvatele eestlastele võõrad, mistõttu soovitab Göseken neid …

Lust ’rõõm’ on alamsaksa laen (vt ETY), mis on eesti kirjakeelde jõudnud juba 17. sajandi alguses, olles tekstides algusest peale suhteliselt sage. Heinrich Göseken (1660) on esitanud sõna lust saksa sõnade loendis, st niisuguste sõnade hulgas, mida ta ei soovita …

Alamsaksa keelest laenatud sõna hühler ’silmakirjatseja, teeskleja’ leidub ühel korral Tallina Püha Vaimu koguduse abiõpetaja Georg Mülleri jutluses, mis on peetud millalgi 1601. või 1602. aastal (vrd keskalamsaksa hucheler, hugeler; ülemsaksa Heuchler; vt Schiller, Lübben 1875–1881, Ariste 1981: 112). Kirjandus …