#alamsaksa laen

Tüvi lapp– on eestikeelsetes tekstides olemas juba 17. sajandi alguses. Lapp ja lappima on alamsaksa laenud (keskalamsaksa lappe ja lappen), mis lisaks tänapäevasele tähendusele ’kanga- või nahatükk; paik’ leidub vanades tekstides ka tähenduses ’plekk, määrdunud laik’. Samuti on seda sõna …

Vorst on alamsksa laen (keskalamsaksa vorst, vrd ülemsaksa Wurst), mille esitavad juba vanimad eesti keele sõnastikud 17. sajandil, kusjuures Heinrich Göseken (1660) on pidanud vorst-sõna eestlastele piisavalt tuttavaks, et paigutada see põhisõnastikku, mitte aga niisuguste saksa sõnade loendisse, mida mõistavad …

Alamsaksa laenu kräävel ’surnumatja’ (keskalamsaksa grever) on oma sõnastikus esitanud Heinrich Göseken (1660), muudes allikates seda teadaolevalt ei esine. Wiedemanni sõnastikus (1869, 1893) on krääver küll olemas, aga märgitud Gösekenilt pärit sõnaks. Kirjandus • Liin, Helgi 1968. Alamsaksa laensõnadest 16. …