sell
Eestikeelsetesse kirjalikesse tekstidesse on sell ’(meistri juures töötav) käsitööline; (meessoost) seltsiline’ jõudnud alles 18. sajandi lõpus, varem pole seda esitatud ka sõnastikes.
Sõna sell peetakse alamsaksa laenuks, kuigi keskalamsaksa geselle, selle ’kaaslane, osavõtja’ (vt Schiller, Lübben 1875–1881) tähendus ei vasta täpselt eesti sõna tähendusele. Kui sell tuli eesti keelde alles 18. sajandil, siis võibki see olla mugandatud hoopis ülemsaksa sõnast Gesell ’käsitööline; kaaslane; noormees’, jättes ära rõhutu algussilbi. Õigupoolest tuleks sell’i pidada laenuks kohalikust Liivimaa saksa keele variandist. Siin olid alamsaksa ja ülemsaksa gesell(e) segunenud: näiteks Gutzeit (1898) kirjutab, et Liivimaal tähendas lühem Gesell ’käsitööline’ ja pikem Geselle ’kaaslane’.
Vanimates saksa-eesti sõnastikes on saksa Gesell vastena antud noormees (Stahl 1637, Gutslaff 1648), vaste sell esitab alles Hupel (1780), mis veel kord tõendab, et sell on eesti keeles suhteliselt noor sõna. Tähenduses ’kaaslane, kaaslased’ oli varem kasutusel alamsaksa sõnast ↗selschop mugandatud ↗selts.
‘ning saatis oma selli vaikselt kogu linna läbi otsima’
1781
Perreneitsit, sellid, sullased ja ümmardaiad andsid middagid et se nende önne peäle piddi ärramütud saama. (Willmann 1782)
‘Pereneitsid, sellid, sulased ja ümmardajad andsid igaüks midagi, mis nende õnne peale pidi ära müüdud saama.’
Stahl 1637
—
Gutslaff 1648
—
Göseken 1660
—
Vestring 1710–1730
—
Thor Helle 1732
—
Hupel 1818
sel, li, Geselle (bey Meistern) r.[Tallinna k] d.[Tartu k] +.[saksa laen]
Wiedemann 1893
seľľ G. seľľi Gesell, Handwerksbursche, Trabant eines Planeten,
seľľi-hobune Pferd, das noch nicht gebraucht wird,
seľľi-pä͜ew blauer Montag,
ka͜uba-seľľ, pōe-s. Kaufgesell, Commis,
re͜iź-seľľ, re͜izi-s. wandernder Handwerksbursch,
wäŕk-s. Werkgesell.
10 000 tekstisõna kohta
16. sajandil – 0,00
17. sajandil – 0,00
18. sajandil – 0,01
m.nim
18. saj sellid
Kirjandus
• ETY = Metsmägi, Iris; Sedrik, Meeli; Soosaar, Sven-Erik 2012. Eesti etümoloogiasõnaraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
• von Gutzeit, W. 1898. Worterschatz Deutschen Sprache Livlands. riga.
• Schiller, K., Lübben, August 1875–1881. Mittelniederdeutsches Wörterbuch I–VI. Bremen.
