Meie uuringud

Siit leiate info meie poolt läbi viidud uuringute ja uuringutulemuste kohta.

Eesti naiste tervise uuring 2024

Taaskord pöördume Eesti naiste poole, et saada ülevaade täna Eesti 16–59-aastaste naiste seksuaal- ja reproduktiivtervist mõjutavatest teguritest, naiste vajadustest ja kogemustest kasutades võrdlusandmestikuna varasemalt 2004. a ja 2014. aastal sama metoodikaga läbi viidud uuringute tulemusi.

Uuringu läbiviija on TÜ kliinilise medisiini instituudi naistekliinik ja seda finantseerib sotsiaalministeerium riigieelarvelise toetusena. Uuringu läbiviimiseks on kooskõlastus Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komiteelt 384/T-3 (20.11.2023). 

Uurimistöö peamine eesmärk on saada ülevaade Eesti 16–59-aastaste naiste seksuaal- ja reproduktiivtervisest (SRT) ja sellega seotud teguritest. Hindame muutusi viimase 20 aasta jooksul kasutades selleks võrdlusandmestikuna varasemalt aastatel 2004 ja 2014 sarnase metoodikaga läbi viidud uuringute tulemusi.

Alaeesmärkideks on:

1. Analüüsida SRT indikaatoreid (sh rasestumisvastaste vahendite kasutamine, raseduse katkestamine, viljatuse levimus) ning hinnata suundumusi 20 aasta jooksul.
2. Analüüsida naiste SRTga seotud tegureid (sh sotsiaaldemograafilised näitajad, majanduslik toimetulek, vägivalla kogemine, seksuaalhariduse saamine, kahjulikud harjumused, tervise ja sooga seotud hoiakud, menstruatsiooniga seotud piirangud).
3. Hinnata SRTga seotud teenuste kasutamist, kättesaadavust, rahulolu, barjääre ja muutusi ajas (sh eriarstiabi ja esmatasandi tervishoid, rasestumisvastaste vahendite valikuga seotud nõustamine, raseduse katkestamine, viljatusravi).
4. Analüüsida lastesaamisplaane ja neid mõjutavaid tegureid.
5. Analüüsida üleminekua/menopausiga seotud teadmisi, sümptomeid, hoiakuid.
6. Hinnata COVID-19 pandeemia tajutud mõju seksuaaltervisega seotud otsustele ning teenuste kättesaadavusele ja kasutamisele.

Uurimistöö teostamise aeg on 01.01.2024–30.06.2024.

Vt lähemalt uuringu kodulehelt.

Seksuaalvägivalla kriisiabikeskuste andmekogu 2020-2029 

Tartu Ülikooli meditsiinivaldkonna seksuaaltervise uuringute keskuses loodud Eesti seksuaalvägivalla kriisiabikeskuste (SAK) andmekogu isikustatud andmete prospektiivseks kogumiseks kümne aasta jooksul 2020-2029, isikustamata andmed on andmekogusse sisestatud aastate 2017-2019 kohta (TÜ eetikakomitee luba 294/T-8, 17.06. 2019). Andmekogu paikneb REDCap platvormil. 

Uurimistöö peamine eesmärk on pikaajaline prospektiivne andmete kogumine SAK andmekogusse ja analüüsimine seksuaalvägivalla kriisiabi keskustesse (SAK) pöördunute poolt kogetud seksuaalvägivalla kohta ja patsientidele osutatud teenuste kohta standardiseeritud protokollide põhjal Eestis. 

Alaeesmärgid on: 

1) Selgitada välja SAKide pakutava abi vastavus ohvri vajadustele ja parandada abi kvaliteeti töötades välja seksuaalvägivalla ohvrite kohtlemise parimad tegevusmudelid. 

2) Analüüsida seksuaalvägivallast tingitud tervisemõjusid ja ravijärgimust pärast SAKi pöördumist. 

3) Vahendada informatsiooni keskuste vahel ja edasta informatsiooni erinevatele seksuaalvägivallaga tegelevatele institutsioonidele. 

4) Selgitada välja peamised teadusuuringute küsimused ja olla ressursiks teadusuuringutele.

5) Võrrelda andmeid teiste maadega (Põhjamaad).

Uuringu meeskond:

Made Laanpere (vastutav uurija), Kai Part (kaasuurija), Aigar Ottas (andmebaasi koordinaator).

Andmebaasi avaandmed: eiate siit.

Eesti naiste tervise uuring 2014

Eesti naisrahvastiku seksuaalse ja reproduktiivse riskikäitumise mõjurid, suundumused, ennetus- ja sekkumisvõimalused (ESTRE).  https://sisu.ut.ee/naisteterviseuuring/

Uuringu eesmärk on hinnata Eesti viljakas eas naiste seksuaal- ja reproduktiivtervise ja -käitumise erinevaid tahke, mis puudutavad seksuaalsuhteid, rasedust ja sünnitust, lastesaamisplaane mõjutavaid tegureid, rasedusest hoidumist, viljatust ja rahulolu seksuaaltervise teenustega ning hinnata suundumusi 10 aasta jooksul aset leidnud vastavaid suundumusi.Uuring viidi läbi posti- ja veebiküsitlusena 2015.aastal. Lõplikuks vastamismääraks kujunes 47,0%. 

Uuringu meeskond:

Helle Karro (vastutav uurija), Mati Rahu, Made Laanpere, Kai Part, Inge Ringmets, Kärt Allvee, Kai Haldre, Hedda Lippus, meeskonda abistasid arstiteaduse üliõpilased Liina-Kadi Junkin ja Miina Hint.

Uuringu aruanne:

• Lippus H, Laanpere M, Part K, Ringmets I, Rahu M, Haldre K, Allvee K, Karro H. Eesti Naiste Tervis 2014: seksuaal- ja reproduktiivtervis, tervisekäitumine, hoiakud ja terviseteenuste kasutamine. Uurimisaruanne – Estonian Women’s Health 2014: sexual and reproductive health, health behaviour, attitudes and use of healthcare services. Survey report. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2015.  https://sisu.ut.ee/sites/default/files/naisteterviseuuring/files/uusestre2014_loppraport.pdf

Eesti naiste tervise uuring 2004

EESTI NAISTE TERVIS: seksuaal- ja reproduktiivtervis, tervisekäitumine, hoiakud ja tervishoiuteenuste kasutamine.  https://sisu.ut.ee/naisteterviseuuring/publikatsioonid2004

Uuringu eesmärk oli hinnata Eesti naiste seksuaal- ja reproduktiivtervist ning vastavat käitumist. Püstitatud eesmärgi täitmiseks tehti 16–44-aastaste naiste hulgas läbilõikeline küsitlusuuring, et saada teada, kuidas Eesti naised kirjeldavad ja hindavad oma seksuaal- ja reproduktiivkäitumist, millised on hoiakud, lastesaamisplaanid ja neid mõjutavad tegurid ning millised on kogemused tervishoiuteenuste kasutamisel. Uuring viidi läbi postiküsitlusena 2004.aasta teisel poolel ja 2005 aasta alguses. Lõplikuks vastamismääraks kujunes 53,8%.

Uuringut rahastasid Eesti Teadusfond, Soome Sotsiaal- ja Tervishoiu Uurimis- ja Arenduskeskus (STAKES), Eesti Haridus- ja Teadusministeerium ja Baltic Sea Task Force (PHC030).

Uuringu meeskond:

Helle Karro (vastutav uurija), Mati Rahu, Made Laanpere, Kai Part, Kai Haldre, Kaja Rahu, meeskonda abistasid Ilmar Part, Ilona Larina, Maire Alnek, Maie Piiroja, arstiteadusüliõpilaste seltsi üliõpilased.

Uuringu aruanne:

• Part K, Laanpere M, Rahu K, Haldre K, Rahu M, Karro H. Eesti Naiste Tervis: seksuaal- ja reproduktiivtervis, tervisekäitumine, hoiakud ja terviseteenuste kasutamine. Tartu: Tartu Ülikooli Naistekliinik, 2007. https://sisu.ut.ee/sites/default/files/naisteterviseuuring/files/2004_raport.pdf

Registripõhised uuringud

Eestis on olemas meditsiiniline sünniregister (alates 1991) ja raseduskatkestusandmekogu (alates 1994) https://www.tai.ee/et/tegevused/registrid/meditsiiniline-sunniregister-ja-raseduskatkestusandmekogu

mille andmete põhjal on avaldatud artiklid:

• Laanpere M, Ringmets I, Part K, Allvee K, Veerus P, Karro H. Abortion trends from 1996 to 2011 in Estonia: special emphasis on repeat abortion. BMC Womens Health 2014;14, 81. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/25005363
• Karro H. Meditsiinilised sünniregistrid Põhjamaades ja Eestis. Eesti Arst 1995;74(5),435−441.

REPROSTAT

Osalesime REPROSTAT-3 uuringus, https://www.tandfonline.com/doi/abs/10.3109/13625187.2011.607690?journalCode=iejc20, milles võrreldi 27 Euroopa Liidu riigi reproduktiivtervise näitajaid. Analüüsisime teismeliste raseduste andmeid Euroopa Liidus. Uuringus osalesid Helle Karro ja Kai Part.

Avaldatud artikkel:

• Part K, Moreau C, Donati S, Gissler M, Fronteira I, Karro H. Teenage pregnancies in the European Union in the context of legislation and youth sexual and reproductive health services. Acta Obstetricia et Gynecologica Scandinavica 2013;92(12), 1395−1406. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/24004102

BIDENS uuring (EL Daphne projekt). The BIDENS study: a six country study on violence, life events and mode of delivery. Pregnancy and childbirth – joy and fear. 

Käeoleva uurimistöö peamine eesmärk oli analüüsida tegureid, sh vägivalla kogemust, mis võivad esile kutsuda sünnitushirmu ja seeläbi mõjutada sünnitusviisi. Uuring viidi 2010-2102 läbilõikelise uuringuna kuues riigis rasedate hulgas, Eestis osales 4 raviasutust.

Avaldatud artiklid: 

• Wangel AM., Ryding EL., Schei B., Östman M., Lukasse M., Belgium Iceland Denmark Estonia Norway and Sweden (BIDENS) Group (Autorite grupp: Karro H., Laanpere M.) (2016). Emotional, physical, and sexual abuse and the association with symptoms of depression and posttraumatic stress in a multi-ethnic pregnant population in southern Sweden. Sexual & Reproductive Healthcare, 9, 7−13.
• Lukasse, M.; Laanpere, M.; Karro, H.; Kristjansdottir, H.; Schroll, AM.; Van Parys, AS.; Wangel, AM.; Schei, B. (2015). Pregnancy intendedness and the association with physical, sexual and emotional abuse – a European multi-country cross-sectional study. BMC Pregnancy and Childbirth, 15 (120), 120.
• Schei, B; Lukasse, M; Ryding, EL; Campbell, J; Karro, H; Kristjansdottir, H; Laanpere, M; Schroll, AM; Tabor, A; Temmerman, M; Van Parys, AS; Wangel, AM; Steingrimsdottir, T (2014). A history of abuse and operative delivery – results from a European multi-country cohort study. PLOS ONE, 9 (1), e87579.
• Lukasse M, Schei B, Ryding EL; Bidens Study Group  (2014). Prevalence and associated factors of fear of childbirth in six European countries. Sexual & Reproductive Healthcare, 99−106.
• Lukasse, M.; Schroll, AM.; Ryding, EL.; Campbell, J.; Karro, H.; Kristjansdottir, H.; Laanpere, M.; Steingrimsdottir, T.; Tabor, A.; Temmerman, M.; Van Parys, A.; Wangel, AM,: Schei, B. (2014). Prevalence of emotional, physical and sexual abuse among pregnant women in six European countries. Acta Obstetricia et Gynecologica Scandinavica, 93 (7), 669−677.
• Wangel, AM.; Schei, B.; Ryding, EL.; Ostman, M.; Schei, B; Ryding, EL; Lukasse, M; Temmerman, M; Steingrímsdóttir, T; Tabor, A; Karro, H; Van Parys, AS; Kristjánsdóttir, H; Schroll, AM; Laanpere, M; Wangel, AM (2012). Mental health status in pregnancy among native and non-native Swedish-speaking women: a Bidens study. Acta Obstetricia et Gynecologica Scandinavica, 91 (12), 1395−1401.

Uuringu meeskond:

The Bidens study group: Belgium: Marleen Temmerman  An-Sofie Van Parys; Iceland: Thora Steingrímsdóttir, Hildur Krisjansdottir, Denmark: Ann Tabor, Anne-Mette Schroll; Estonia: Helle Karro, Made Laanpere; Norway: Berit Schei, Mirjam Lukasse; Sweden: Elsa Lena Ryding, Anne-Marie Wangel

BIDENS uuring

REFER teaduskonsortsium

REFER rühm on rahvusvaheline teaduskonsortsium, kes juhtis projekti “Reproductive Health and Fertility Patterns – A Comparative Approach” aastatel 2003-2006. Projekti eesmärgiks oli seksuaal- ja reproduktiivtervise erinevate aspektide ülveaade ja võrdlus kolmes riigis: Eesti, Venemaa ja Soome.

Avaldatud artiklid:

• Dubikaytis, T.; Härkänen, T.; Regushevskaya, E.; Hemminki, E.; Haavio-Mannila, E.; Laanpere, M.; Kuznetsova, O.; Koskinen, S. (2014). Socioeconomic differences in self-rated health among women: a comparison of St. Petersburg to Estonia and Finland. International Journal for Equity in Health, 13, 39−39.
• Laanpere, M., Rahu, K., Part, K., Dubikaytis, T., Karro, H. (2012). Ethnic differences in factors associated with the use of contraception among 20- to 44-year-old women in Estonia and St. Petersburg, Russia. Contraception, 86 (2), 132−140.
• Regushevskaya, E.; Dubikaytis, T.; Laanpere, M.; Nikula, M.; Kuznetsova, O.; Karro, H.; Haavio-Mannila, E.; Hemminki, E. (2010). The determinants of sexually transmitted infections among reproductive age women in St. Petersburg, Estonia and Finland. International Journal of Public Health, 55 (6), 581−589.
• Regushevskaya, E.; Dubikaytis, T.; Laanpere, M.; Nikula, M.; Kuznetsova, O.; Haavio-Mannila, E.; Karro, H.; Hemminki, E. (2009). Risk factors for induced abortions in St Petersburg, Estonia and Finland. Results from surveys among women of reproductive age. The European Journal of Contraception & Reproductive Health Care, 14 (3), 176−186.
• Nikula, M.; Gissler, M.; Jormanainen, V.; Laanpere, M.; Kunnas, H.; Haavio-Mannila, E.; Hemminki, E. (2009). The socio-demographic patterning of sexual risk behaviour: a survey of young men in Finland and Estonia. BMC Public Health, 9 (256), 10-17.

Uuringu meeskond: Tartu Ülikool – Mare Ainsaar, Kai Haldre, Helle Karro, Made Laanpere, Kai Part; Eesti Tervise Arengu Instituut – Kaja Rahu, Mati Rahu; STAKES – Mika Gissler, Elina Hemminki, Meri Larivaara, Minna Nikula, Kirsi Viisainen,Tuula Väänänen; Helsingi Ülikool – Elina Haavio-Mannila, Heli Hyvönen, Katja Kesseli, Svetlana Kirichenko, Pekka Martikainen, Kari Pitkänen, Anna Rotkirch, Anna-Maria Rouhonen; Soome Rahvatervishoiu Instituut – Päivikki Koponen; Peterburi Meditsiiniakadeemia – Tatiana Dubikaytis, Olga Kuznetsova, Elena Regushevskaya; Peterburi Euroopa Ülikool – Zhanna Chernova, Nadezhda Nartova, Anna Temkina, Elena Zdravomyslova, Anastasia Zolotova; Peterburi Sõltumatu Sotsiaalteaduste Keskus – Natalia Fedorova, Viktor Voronkov; Peterburi Majanduse ja Matemaatika Instituut – Gaiane Safarova; Peterburi Regionaalse Majanduse Instituut – Natalia Tchistyakova.  

KISS 1999

Uuringu eesmärk oli uurida Eesti teismeliste kooliõpilaste seksuaalsusega seotud teadmisi, käitumist ja hoiakuid. Uuring viidi läbi klassiintervjuudena põhikoolide lõpuklasside õpilaste hulgas 1999. aastal (n=1676) kordusuuringuna 1994 läbi viidud uuringule.

Avaldatud artiklid:

• Part K, Rahu K, Rahu M, Karro H.  Gender differences in factors associated with sexual intercourse among Estonian adolescents. Scandinavian Journal of Public Health 2011;39(4),389−395. https://journals.sagepub.com/doi/10.1177/1403494810395820
• Part K, Rahu K, Rahu M, Karro H. Factors associated with Estonian adolescents’ sexuality related knowledge: findings from the 1994 and 1999 KISS studies. The European Journal of Contraception & Reproductive Health Care 2008;13(2),173−181. https://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/13625180701800631

Uuringu meeskond:

Kai Part (vastutav), Krista Papp, Sigrit Tõrik, Dagmar Kutsar, meeskonda konsulteerisid Urmas Oja, Ene-Margit Tiit, Mati Rahu, Elise Kosunen ja Elsa Leiten.