Siit leiate info meie poolt läbi viidud uuringute ja uuringutulemuste kohta.
Taaskord pöördume Eesti naiste poole, et saada ülevaade täna Eesti 16–59-aastaste naiste seksuaal- ja reproduktiivtervist mõjutavatest teguritest, naiste vajadustest ja kogemustest kasutades võrdlusandmestikuna varasemalt 2004. a ja 2014. aastal sama metoodikaga läbi viidud uuringute tulemusi.
Uuringu läbiviija on TÜ kliinilise medisiini instituudi naistekliinik ja seda finantseerib sotsiaalministeerium riigieelarvelise toetusena. Uuringu läbiviimiseks on kooskõlastus Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komiteelt 384/T-3 (20.11.2023).
Uurimistöö peamine eesmärk on saada ülevaade Eesti 16–59-aastaste naiste seksuaal- ja reproduktiivtervisest (SRT) ja sellega seotud teguritest. Hindame muutusi viimase 20 aasta jooksul kasutades selleks võrdlusandmestikuna varasemalt aastatel 2004 ja 2014 sarnase metoodikaga läbi viidud uuringute tulemusi.
Alaeesmärkideks on:
Uurimistöö teostamise aeg on 01.01.2024–30.06.2024.
Vt lähemalt uuringu kodulehelt.
Tartu Ülikooli meditsiinivaldkonna seksuaaltervise uuringute keskuses loodud Eesti seksuaalvägivalla kriisiabikeskuste (SAK) andmekogu isikustatud andmete prospektiivseks kogumiseks kümne aasta jooksul 2020-2029, isikustamata andmed on andmekogusse sisestatud aastate 2017-2019 kohta (TÜ eetikakomitee luba 294/T-8, 17.06. 2019). Andmekogu paikneb REDCap platvormil.
Uurimistöö peamine eesmärk on pikaajaline prospektiivne andmete kogumine SAK andmekogusse ja analüüsimine seksuaalvägivalla kriisiabi keskustesse (SAK) pöördunute poolt kogetud seksuaalvägivalla kohta ja patsientidele osutatud teenuste kohta standardiseeritud protokollide põhjal Eestis.
Alaeesmärgid on:
1) Selgitada välja SAKide pakutava abi vastavus ohvri vajadustele ja parandada abi kvaliteeti töötades välja seksuaalvägivalla ohvrite kohtlemise parimad tegevusmudelid.
2) Analüüsida seksuaalvägivallast tingitud tervisemõjusid ja ravijärgimust pärast SAKi pöördumist.
3) Vahendada informatsiooni keskuste vahel ja edasta informatsiooni erinevatele seksuaalvägivallaga tegelevatele institutsioonidele.
4) Selgitada välja peamised teadusuuringute küsimused ja olla ressursiks teadusuuringutele.
5) Võrrelda andmeid teiste maadega (Põhjamaad).
Uuringu meeskond:
Made Laanpere (vastutav uurija), Kai Part (kaasuurija), Aigar Ottas (andmebaasi koordinaator).
Andmebaasi avaandmed: eiate siit.
Eesti naisrahvastiku seksuaalse ja reproduktiivse riskikäitumise mõjurid, suundumused, ennetus- ja sekkumisvõimalused (ESTRE). https://sisu.ut.ee/naisteterviseuuring/
Uuringu eesmärk on hinnata Eesti viljakas eas naiste seksuaal- ja reproduktiivtervise ja -käitumise erinevaid tahke, mis puudutavad seksuaalsuhteid, rasedust ja sünnitust, lastesaamisplaane mõjutavaid tegureid, rasedusest hoidumist, viljatust ja rahulolu seksuaaltervise teenustega ning hinnata suundumusi 10 aasta jooksul aset leidnud vastavaid suundumusi.Uuring viidi läbi posti- ja veebiküsitlusena 2015.aastal. Lõplikuks vastamismääraks kujunes 47,0%.
Uuringu meeskond:
Helle Karro (vastutav uurija), Mati Rahu, Made Laanpere, Kai Part, Inge Ringmets, Kärt Allvee, Kai Haldre, Hedda Lippus, meeskonda abistasid arstiteaduse üliõpilased Liina-Kadi Junkin ja Miina Hint.
Uuringu aruanne:
EESTI NAISTE TERVIS: seksuaal- ja reproduktiivtervis, tervisekäitumine, hoiakud ja tervishoiuteenuste kasutamine. https://sisu.ut.ee/naisteterviseuuring/publikatsioonid2004
Uuringu eesmärk oli hinnata Eesti naiste seksuaal- ja reproduktiivtervist ning vastavat käitumist. Püstitatud eesmärgi täitmiseks tehti 16–44-aastaste naiste hulgas läbilõikeline küsitlusuuring, et saada teada, kuidas Eesti naised kirjeldavad ja hindavad oma seksuaal- ja reproduktiivkäitumist, millised on hoiakud, lastesaamisplaanid ja neid mõjutavad tegurid ning millised on kogemused tervishoiuteenuste kasutamisel. Uuring viidi läbi postiküsitlusena 2004.aasta teisel poolel ja 2005 aasta alguses. Lõplikuks vastamismääraks kujunes 53,8%.
Uuringut rahastasid Eesti Teadusfond, Soome Sotsiaal- ja Tervishoiu Uurimis- ja Arenduskeskus (STAKES), Eesti Haridus- ja Teadusministeerium ja Baltic Sea Task Force (PHC030).
Uuringu meeskond:
Helle Karro (vastutav uurija), Mati Rahu, Made Laanpere, Kai Part, Kai Haldre, Kaja Rahu, meeskonda abistasid Ilmar Part, Ilona Larina, Maire Alnek, Maie Piiroja, arstiteadusüliõpilaste seltsi üliõpilased.
Uuringu aruanne:
Eestis on olemas meditsiiniline sünniregister (alates 1991) ja raseduskatkestusandmekogu (alates 1994) https://www.tai.ee/et/tegevused/registrid/meditsiiniline-sunniregister-ja-raseduskatkestusandmekogu
mille andmete põhjal on avaldatud artiklid:
Osalesime REPROSTAT-3 uuringus, https://www.tandfonline.com/doi/abs/10.3109/13625187.2011.607690?journalCode=iejc20, milles võrreldi 27 Euroopa Liidu riigi reproduktiivtervise näitajaid. Analüüsisime teismeliste raseduste andmeid Euroopa Liidus. Uuringus osalesid Helle Karro ja Kai Part.
Avaldatud artikkel:
Käeoleva uurimistöö peamine eesmärk oli analüüsida tegureid, sh vägivalla kogemust, mis võivad esile kutsuda sünnitushirmu ja seeläbi mõjutada sünnitusviisi. Uuring viidi 2010-2102 läbilõikelise uuringuna kuues riigis rasedate hulgas, Eestis osales 4 raviasutust.
Avaldatud artiklid:
Uuringu meeskond:
The Bidens study group: Belgium: Marleen Temmerman An-Sofie Van Parys; Iceland: Thora Steingrímsdóttir, Hildur Krisjansdottir, Denmark: Ann Tabor, Anne-Mette Schroll; Estonia: Helle Karro, Made Laanpere; Norway: Berit Schei, Mirjam Lukasse; Sweden: Elsa Lena Ryding, Anne-Marie Wangel
BIDENS uuring
REFER rühm on rahvusvaheline teaduskonsortsium, kes juhtis projekti “Reproductive Health and Fertility Patterns – A Comparative Approach” aastatel 2003-2006. Projekti eesmärgiks oli seksuaal- ja reproduktiivtervise erinevate aspektide ülveaade ja võrdlus kolmes riigis: Eesti, Venemaa ja Soome.
Avaldatud artiklid:
Uuringu meeskond: Tartu Ülikool – Mare Ainsaar, Kai Haldre, Helle Karro, Made Laanpere, Kai Part; Eesti Tervise Arengu Instituut – Kaja Rahu, Mati Rahu; STAKES – Mika Gissler, Elina Hemminki, Meri Larivaara, Minna Nikula, Kirsi Viisainen,Tuula Väänänen; Helsingi Ülikool – Elina Haavio-Mannila, Heli Hyvönen, Katja Kesseli, Svetlana Kirichenko, Pekka Martikainen, Kari Pitkänen, Anna Rotkirch, Anna-Maria Rouhonen; Soome Rahvatervishoiu Instituut – Päivikki Koponen; Peterburi Meditsiiniakadeemia – Tatiana Dubikaytis, Olga Kuznetsova, Elena Regushevskaya; Peterburi Euroopa Ülikool – Zhanna Chernova, Nadezhda Nartova, Anna Temkina, Elena Zdravomyslova, Anastasia Zolotova; Peterburi Sõltumatu Sotsiaalteaduste Keskus – Natalia Fedorova, Viktor Voronkov; Peterburi Majanduse ja Matemaatika Instituut – Gaiane Safarova; Peterburi Regionaalse Majanduse Instituut – Natalia Tchistyakova.
Uuringu eesmärk oli uurida Eesti teismeliste kooliõpilaste seksuaalsusega seotud teadmisi, käitumist ja hoiakuid. Uuring viidi läbi klassiintervjuudena põhikoolide lõpuklasside õpilaste hulgas 1999. aastal (n=1676) kordusuuringuna 1994 läbi viidud uuringule.
Avaldatud artiklid:
Uuringu meeskond:
Kai Part (vastutav), Krista Papp, Sigrit Tõrik, Dagmar Kutsar, meeskonda konsulteerisid Urmas Oja, Ene-Margit Tiit, Mati Rahu, Elise Kosunen ja Elsa Leiten.