Nõusolekuseaduse foorumile 02.10.2024 kogunesid President Kaljulaidi Fondi kutsel õigus- ja meditsiinieksperdid, antropoloogid, poliitikud ja teised eksperdid Eestist ja mujalt, et jagada kogemusi ja teadmisi, kuidas see seadus on teistes riikides muutnud arusaamu seksuaalvägivalla käsitlemisest õigusruumis ning ühiskonnas laiemalt. Vaata salvestist siit.
Kes ja kuidas jagab seksuaalharidust koolides, millised on õpilaste teadmised ning hoiakud ja noorte seksuaaltervise uuringu tulemused? Selgitusi jagab Kai Part.
Märtsist septembrini toimus viis koolituspäeva – õppisime detailideni SAKi töö põhimõtteid, tõendmaterjali kogumist, SAK patsiendi läbivaatust, psühholoogilist kohtlemist. Eraldi vaatasime, kuidas aidata last või meest SAKis, kui seksuaalvägivald toimub lähisuhtes ja lõpetasime psühholoogilise esmaabi, psühhoteraapia ja eneshoiu teemadega. Aitäh kõikidele koolitajatele – Anna Nõmmik, Anne Klaar, Ere Vasli, Jana Tuusov, Jane Pajus, Kadri Karise, Kai Part, Kait Sinisalu, Kaja Ventsel Liia Kilp, Lilia Tkatš, Made Laanpere, Mailis Tõnisson, Marit Kõre, Reimo Raivet, Riina Korjamo, Sass Henno, Titta Räsänen, Toomas Liiva ja kursuse võimaldajatele sotsiaalkindlustusameti Ohvriabis – Annika Silde, Keit Lipp ja Andrea Kink! Koolitus viidi läbi Tartu Ülikoolis, mahuga 3 EAP (78 tundi) ja kursuse läbiviijad olid Marit Kõre, Made Laanpere ja Kai Part. Kursust rahastas sotsiaalkindlustusameti Ohvriabi.
Läti ühines 2023.aastal Istanbuli konventsiooniga ja sellest tulenevalt on loomisel seksuaalvägivalla krisiiabikeskused. Läti kolleegid käisid Tartu Ülikooli Kliinikumis Eesti kogemusest õppimas. Kai Part ja Annika Silde rääkisid Eesti SAKide ajaloost, töö põhimõtetest ja töötajate ettevalmistamisest. Soovime Lätile edu!
President Alar Karis ning justiits- ja digiminister Liisa Pakosta tunnustasid 13. augustil inimesi, kes on panustanud märkimisväärselt vägivallaennetusse. Üheks tunnustuse saajaks on ka Tartu Ülikooli sünnitusabi ja günekoloogia kaasprofessor Kai Part.
Justiitsministeerium on oma selgituses välja toonud, et Kai Part on hinnatud seksuaalvägivalla ekspert, tegutsedes koolitaja, koostööpartneri, õppejõu ja aktiivse eestkõnelejana ajakirjanduses. „Ta on märkimisväärselt panustanud noorte ja neid ümbritsevate inimeste teadlikkuse tõstmisesse, koolitades spetsialiste üle Eesti noorte kohtinguvägivalla teemal. Niisamuti on Kai üks autoritest õppematerjalile „Terved ja turvalised suhted“. Koos Merike Kulliga kohandas ta Maailma Terviseorganisatsiooni Euroopa seksuaalhariduse mudeli eri kooliastmete õppijatele. Oma tööga on Kai olnud suureks toeks haridus- ja teadusministeeriumile seksuaalhariduse teemade sõnastamisel õppekavades.“ Samuti on Kai Part seksuaalvägivalla kriisiabikeskuste üks loojatest. Ta töötab Tartu Ülikooli Kliinikumi kriisiabikeskuses naistearstina ning panustab iga päev inimeste aitamisse ja nõustamisse ning keskuste järjepidevasse arendamisse.
Autasuga tunnustab riik neid inimesi, kes on oma algatuse, käitumise või muu tegevusega möödunud aasta jooksul märkimisväärselt panustanud vägivallaennetusse Eestis. 2017. aastast väljaantavat auhinda antakse märkimisväärse ennetusalase tegevuse eest ühes või mitmes kategoorias: vägivalla-alase teadlikkuse tõstmise eest ühiskonnas; vägivallaohvrite abistamise eest; vägivalla toimepanijatega tegelemise eest ning muu olulise panuse eest vägivallaennetuses.
Loe artiklit siit.
Tartu Ülikooli seksuaaltervise uuringute keskus pakub 2024. aasta sügisel järgmisi e-koolitusi:
Koolitused viiakse läbi ESF programmi „Täiskasvanuhariduse arendamine ja mitteformaalsete õppimisvõimaluste pakkumine“ raames. Vaata täpsemalt siit.
Tartu Postimehes ilmus artikkel laste ja noorte paljastavatest piltidest Internetis, mille kommentaaris suunasime lugejad laste seksuaalhariduse ja Lipusüsteemi metoodika juurde.
11.-14.06. toimus Põhjamaade Kohtuarstide konverents Norras Tromsos ja NordSAC ühingu juhatuse koosolek. Konverentsil oli eraldi seksuaalvägivalla kriisiabikeskustele pühendatud sessioon “Acute response to rape – bridging legal and health services in Nordic countries and Estonia”, Dr Cecilie Hagemann tegi ettekanded Norra Trondheimi keskuse tööst, dr Riina Korjamo Soomest Helsingist esitles registripõhise uuringu tulemusi seksuaalvägivallaohvrite suremusest, dr Anna Möller Stockholmist rääkis meessoost seksuaalvägivalla üleelanutest ja dr Kai Part rääkis PSA testi rakendamisest kliinilise eesmärgiga Eesti seksuaalvägivalla kriisiabikeskustes.
Eesti Arstis ilmus artikkel kooli seksuaalhariduse (SH) hetkeseisust Eestis. Hinnati koolis seksuaalhariduse teemade käsitlemise põhjalikkust ja mitmekesisust Eesti põhikooliõpilaste hinnangul (Tervise Arengu Instituudi 2021. aasta lõpus korraldatud uuringu andmetel) ning analüüsiti seoseid kooli seksuaalhariduse ja õpilaste teadmiste ja hoiakute vahel. Tulemustest selgus, et kõiki uuritud teemasid oli koolis käsitletud, kuid õpilaste hinnangul ebaühtlase mitmekesisuse ja vähese põhjalikkusega. Põhikooliõpilastel oli ebaühtlane ja pigem madal teadmiste ja positiivsete hoiakute tase. Võrreldes madalama teadmiste skooriga õpilastega oli neil, kellel oli kõrgem SH skoor (hindasid teemakäsitlusi mitmekesisemaks ja põhjalikumaks), oluliselt paremad teadmised, sallivam suhtumine HIViga elavatesse inimestesse, positiivsem suhtumine kondoomi ning avatumad ja turvalist seksuaalkäitumist soosivad hoiakud hüpoteetilises seksuaalsuhtes. SH parandamiseks soovitasid õpilased käsitleda SH teemasid rohkem ja positiivsemalt, pühendada rohkem aega, käsitleda teemasid varasemates klassides ja kasutada erinevaid õppevorme. Et Eesti kooli SH vastaks MTO standarditele, tuleb SH teemasid käsitleda senisest mitmekesisemalt ja kõiki teemasid ka oluliselt põhjalikumalt.
Kevadsemestril õppisid seksuaalkasvatuse aluseid tundma üliõpilased, kelle hulgas on tulevasi arste, proviisoreid, klassiõpetajaid, psühholooge, eripedagooge, lasteaiaõpetajaid, füsioterapeute, humanitaar- ja materjaliteadlasi. Kursusetöödest plaanime koostada näituse. Kõrget lendu teile – teeme maailma paremaks!
Külaliste teekond algas erakorralise meditsiini osakonnast, kus nad tutvusid seksuaalvägivalla üleelanute käsitlusega. Aastate jooksul on seksuaalvägivallast tulenevate pöördumiste arv kasvanud. Oluline on, et kõik abivajajad – lapsed, naised ja mehed – julgeksid ja teaksid sõltumata vanusest seksuaalvägivalla järgselt keskusesse pöörduda. Kliinikumi seksuaalvägivalla kriisiabi keskuses on olemas kõik vajalik ühes kohas – esmane kriisiabi, meditsiiniline abi ja läbivaatus, tugi politseisse pöördumisel ning meditsiiniline jätkutugi. Seksuaalvägivalla ohvrid saavad tasuta psühholoogilist abi ohvriabi kaudu nii kaua kui üleelanu seda vajab. Vaata keskuste kohta lähemalt siit.
Uudised alates maist 2024.