Praktikajuhend

1. PRAKTIKA EESMÄRK JA SISU

Praktika on töökeskkonnas korraldatav üliõpilase sihipärane tegevus Johan Skytte poliitikauuringute instituudi (edaspidi: instituut) poolt määratud vormis ning juhendaja juhendamisel. Praktika eesmärgiks on tutvuda reaalse tööga omandataval erialal, kinnistada teoreetilisi teadmisi praktilise töö kaudu, rakendada õpitut reaalses töökeskkonnas, tutvuda erialaga seotud asutuste töökorraldusega ja jälgida erinevaid tööprotsesse ning arendada üliõpilase iseseisva töö oskusi ja harjumusi. Praktika peab toetama õppekava eesmärkide ja seatud õpiväljundite saavutamist. Praktika peab olema seotud õppekavade eesmärkidega kas valdkondlikult või uurimis- ja analüüsivõimet arendavate tegevustega üldisemalt.

2. PRAKTIKA ÕPIVÄLJUNDID

Praktika läbinud üliõpilane on õppinud põhjalikumalt tundma ühe riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse organisatsiooni töö põhimõtted, väljakutseid ja –korraldust ning rakendab õpitud teadmisi ja oskusi töökeskkonnas. On õppinud ära tundma ja arendama sotsiaalseid oskusi, mis on vajalikud (poliitikat tegevas või elluviivas) organisatsioonis töötamisel ja on kogemuste varal arendanud oskusi, mis valmistavad teda ette töötamiseks poliitikat tegevas või poliitikat elluviivas organisatsioonis. Analüüsib enda kogemust, kogemusest õpitut ning hindab arenguvajadusi (STARR metoodika) ning annab hinnangu ühele tulevikuoskuse rakendamisele.

3. PRAKTIKA KESTUS JA MAHT

Skytte instituudis on praktika maht 3 EAP või 6 EAP. 3 EAP jaoks tuleb praktikat sooritada vähemalt 78 tundi, 6 EAP jaoks vähemalt 156 tundi (1 EAP = 26 tundi). On oluline, et praktika maht ja töötundide arv kajastuks ka praktikalepingus või kinnituskirjas.

4. TOIMUMISE KOHT JA PRAKTIKAVALDKONNAD

Praktikat võib sooritada nii keskvalitsuse (ministeeriumid, ametid) kui kohaliku omavalitsuse asutustes, diplomaatilistes esindustes, avalik-õiguslikes institutsioonides või kolmanda sektori organisatsioonides või erasektoris. Nii Eestis kui välismaal läbitavale praktikale kohalduvad ühetaolised reeglid.

Bakalaureusetasemel peaks praktika toimuma eelistatult riigiasutustes või kohalikus omavalitsuses.

Magistritasemel peab praktika olenevalt õppekavast seonduma teatud kitsama teemavaldkonnaga.

Praktikana võib arvesse minna ka instituudisisene või muudes Tartu Ülikooli üksustes tehtav töö. Instituudisisene praktika võib olla seejuures nii organisatoorne (abistamine erinevate administratiivsete ülesannete täitmisel või ürituste korraldamisel) kui analüütiline (sisuline panustamine instituudi uurimisprojektides). Praktikana läheb arvesse ka õppeainete assisteerimine ja/või õpetamispraktika.

Bakalaureuse- ja magistriõppes on praktika läbimine vabatahtlik, v.a. juhul, kui õppekavas on seatud eritingimused (nt Euroopa Liidu-Venemaa uuringute magistriõppekaval on arenguseminari praktika kohustuslik, Euroopa õpingute magistriõppekaval soovituslik).

Praktikat võib sooritada ka välismaal. Juhul kui välismaise praktikakoha leidmiseks ja rahastamiseks kasutatakse mõnd tugiorganisatsiooni või –programmi (näiteks Eramus+), tuleb praktika korraldamisel ning dokumentide vormistamisel jälgida ka vastava organisatsiooni või programmi reegleid ja nõudmisi, kuid need ei tohi olla vastuolus instituudi nõuetega.

5. PRAKTIKA KORRALDAMINE

Üliõpilane leiab ise omale praktikakoha, mis vastab tema õppesuunale ning aitab kaasa õppekava eesmärkide saavutamisele. Instituudis on loodud praktikakohtade andmebaas, mis sisaldab esialgseid kokkuleppeid partnerinstitutsioonidega ning soovitusi praktikakohtade leidmiseks nii Eestis kui välismaal, sobivatest praktikakohtadest võidakse lisaks teavitada instituudi meililistide kaudu ning muudes instituudi infokanalites. Üliõpilase ülesandeks on ise võimalike praktikapakkujatega kontakteeruda ja uurida praktikakoha võimaluse kohta.

6. PRAKTIKA JUHENDAMINE

Praktikandil on kaks juhendajat: ülikoolipoolne ja organisatsioonipoolne praktikajuhendaja.

a. Ülikoolipoolne praktikajuhendaja

Ülikoolipoolseks praktikajuhendajaks on Skytte instituudi praktika koordinaator, kes vajadusel konsulteerib vastava õppekava programmijuhiga. Ülikoolipoolse juhendaja ülesanneteks on praktika läbimise sammude nõustamine, analüüsimine, hindamine ja kinnitamine (Moodle keskkonnas).

b. Organisatsioonipoolne praktikajuhendaja

Organisatsioonipoolne praktikajuhendaja vastutab praktika sisulise poole eest. Organisatsioonipoolse juhendaja ülesanneteks on praktikandi töö igapäevane koordineerimine sh praktikaülesannete formuleerimine ja nende täitmise jälgimine ning praktikandi juhendamine, praktika käigus tekkinud probleemide lahendamine koostöös praktikandi ja vajadusel ülikoolipoolse juhendajaga. Pärast praktika lõppu täidab organisatsioonipoolne juhendaja elektroonse hindamislehe praktika kodulehel.

7. PRAKTIKA HINDAMINE JA SOORITAMISE TINGIMUSED

Praktikat hinnatakse arvestatud/mittearvestatud skaalal. Praktika loetakse arvestatuks kõikide praktika sooritamise sammude edukal läbimisel Moodle keskkonnas.

Juhul kui praktika toimub mõne ülikoolivälise organisatsiooni või programmi toel, mis nõuab täiendavate dokumentide esitamist, vastutab praktikant aruandluse jaoks vajalike dokumentide õigeaegse ja korrektse esitamise eest.

8. PRAKTIKA TASUSTAMINE NING TÖÖTINGIMUSED

Iga üliõpilane vastutab praktikakoha leidmise eest ise. Praktika toimub üldjuhul tasuta ning selle läbimise eest pole rahalist kompensatsiooni ette nähtud. Kokkuleppel organisatsiooniga, kus praktika toimub, võib magistrant saada ka töötasu või muid rahalisi kompensatsioone.

9. LISAINFORMATSIOON

Praktika läbimisega seonduvates küsimustes võivad üliõpilased igal ajal pöörduda instituudi praktika koorinaatori poole. Välispraktika huvilistel soovitame tutvuda ka Tartu Ülikooli kodulehel oleva informatsiooniga (https://ut.ee/et/praktikale-voi-suvekooli) ning küsimuste korral pöörduda TÜ rahvusvahelise õpirände keskuse välispraktika koordinaatori poole (Piret Saluveer, erasmustraineeship@ut.ee, +372 737 6019).