Nature-based Solutions in Estonian

Looduspõhised lahendused erinevates ökosüsteemides

Põllumajandusmaa

Poldrialade taastamine	Poldrialade taastamine tähendab poldrite veerežiimi looduslähedasemaks muutmist. Poldrid on madalad tammidega ümbritsetud alad, kus veetaset tavaliselt reguleeritakse. Taastamine võib hõlmata kuivendussüsteemide ümberkujundamist, vooluveekogude taasühendamist ja märgalaelementide taastamist. See suurendab vee hoidmist, vähendab üleujutusriski ning toetab elupaikade ja elurikkuse taastumist.
Poollooduslike rohumaade taastamine või neile üleminek	See lahendus hõlmab kahjustunud alade taastamist või intensiivselt kasutatava põllumajandusmaa muutmist mitmekesise kohaliku taimestikuga rohumaaks. Selleks vähendatakse intensiivset harimist, rajatakse püsiv rohukate ning kasutatakse sobivat karjatamist või niitmist. Need tegevused parandavad vee imbumist, vähendavad mullaerosiooni ja toitainete väljauhtumist ning toetavad elurikkust ja rohumaade looduslikku toimimist.
Ribaviljelus maastiku kontuuride järgi	Ribaviljelust kasutatakse erosiooni vähendamiseks eriti järskudel või pikkadel nõlvadel. Selle puhul vahelduvad tihedalt taimkattega ribad, näiteks hein või teravili, vagukultuuride ribadega, näiteks maisi, soja või suhkrupeediga. Taimkattega ribad aeglustavad pinnavee äravoolu, annavad veele rohkem aega mulda imbuda ning aitavad hoida mulla struktuuri.
Kündmiseta või vähese kündmisega põlluharimine	Kündmiseta või vähese kündmisega põlluharimine vähendab mulla mehaanilist häirimist. Kultuurid külvatakse otse mulda või minimaalselt haritud mulda ning taimejäägid või kattekultuurid jäetakse mullapinnale. See aitab säilitada mulla struktuuri, suurendada vee imbumist ning vähendada erosiooni ja toitainete väljauhtumist. Mulla katmine toetab ka mullaelustikku ning parandab põllumuldade pikaajalist viljakust ja vastupidavust.
Vee kogumine ja pinnasesse suunamine põllumajandusmaadel maastiku reljeefi järgi	See lahendus tähendab põldude ja harimisvõtete kujundamist maastiku loomuliku reljeefi järgi, et vihmavett paremini kinni pidada, jaotada ja pinnasesse suunata. Vee liikumist aeglustatakse ning suunatakse nii, et see imbuks paremini mulda. See parandab mulla niiskuse säilimist, vähendab pindmist äravoolu ja erosiooni ning suurendab põllumajandussüsteemide vastupidavust põuale.
Külvikord: teraviljad, kaunviljad ja juurviljad	Külvikord tähendab eri põllukultuuride kasvatamist samal põllul kavandatud mitmeaastase tsükli järgi. Tavaliselt vahelduvad teraviljad, kaunviljad ja juurviljad. See aitab tasakaalustada toitainete kasutust, parandada mullastruktuuri ning katkestada kahjurite ja haiguste levikut. Külvikord suurendab mulla viljakust, vähendab vajadust keemiliste vahendite järele ning parandab vee hoidmist ja imbumist.
Segaviljelus	Segaviljelus tähendab kahe või enama kultuuri samaaegset kasvatamist samal põllul. Kultuurid võivad paikneda segamini või eraldi ridades, et kasutada paremini valgust, vett ja mullatoitaineid. Selline kasvatamine võib parandada mullaviljakust, vähendada kahjurite ja haiguste survet ning suurendada mullakatet. See vähendab erosiooni ja toitainete kadu ning muudab põllumajandussüsteemi mitmekesisemaks ja vastupidavamaks.
Vett puhastavad taimestikuribad, puhverribad ja hekid	Need on rohu, põõsaste või puudega kaetud ribad põldude servades, veekogude ääres või põllumajandusmaastikus. Selline taimestik püüab kinni pindmise äravoolu, setted, toitained ja saasteained enne, kui need jõuavad veekogudesse. Taimestik aeglustab veevoolu ja soodustab vee imbumist. Lisaks vee kvaliteedi parandamisele toetavad need elurikkust, elupaikade sidusust ja põllumajandusmaastiku looduslikku toimimist.
Rohumaade kaitse ja kestlik majandamine	Rohumaade kaitse ja kestlik majandamine tähendab olemasolevate rohumaade säilitamist ning nende hooldamist nii, et nende looduslikud ja tootlikud omadused püsiksid. Selleks kasutatakse näiteks kontrollitud karjatamist, sobivat niitmist, ülemäärase karjatamise vältimist ja loodusliku taimestiku hoidmist. Need meetmed aitavad säilitada mulla struktuuri ja viljakust, parandada vee imbumist, vähendada erosiooni ja toitainete äravoolu ning toetada elurikkust.
Settetiigid	Settetiigid on rajatud veekogud, mis koguvad vett kuivendussüsteemidest, põldudelt, metsaaladelt või hoonestatud pindadelt. Kui vesi tiigis aeglustub või seisab, vajuvad setted põhja ja osa saasteainetest jääb kinni. Seejärel voolab vesi aeglasemalt edasi, aurustub või imbub ümbritsevasse pinnasesse.

Metsamaad

Metsastamine ja taasmetsastamine	Metsastamine tähendab metsa rajamist aladele, kus metsa varem ei olnud. Taasmetsastamine tähendab metsa taastamist aladel, kust puud on eemaldatud. Seda tehakse puude istutamisega või looduslikku uuenemist toetades, eelistatult kohalike või kohalikele tingimustele sobivate liikidega. Õiges kohas rakendatuna suurendab see taimkatet, parandab vee imbumist ja mulla stabiilsust, vähendab pindmist äravoolu ja erosiooni ning toetab elurikkust.
Suurvee äravoolu aeglustavad ja reguleerivad rajatised majandatavates metsades	Need on väikesemahulised rajatised, mille abil aeglustatakse ja reguleeritakse vee liikumist metsamaastikes vihma või lumesulamise ajal. Lahendused võivad olla väikesed paisud, tõkestusrajatised, settetiigid või ümberkujundatud kuivendussüsteemid metsateede, kraavide ja ojade ääres. Need hoiavad vett ajutiselt kinni ja vabastavad seda aeglasemalt, aidates vähendada erosiooni, setete liikumist ja väga suuri vooluhulki allavoolu.
Agrometsandus	Agrometsandus tähendab puude või põõsaste teadlikku ühendamist põllukultuuride või kariloomadega samas põllumajandussüsteemis. Näiteks võib puid kasvatada põldudel, karjatada loomi puudega aladel või ühendada puud, põllukultuurid ja kariloomad mitmeotstarbeliseks tootmissüsteemiks. Sellised lahendused parandavad mullaviljakust ja vee imbumist, vähendavad erosiooni ja toitainete kadu ning pakuvad elupaiku eri liikidele.
Looduslähedane metsandus	Looduslähedane metsandus tähendab metsa majandamist viisil, mis hoiab ja tugevdab metsale omast struktuuri, liigirikkust ja looduslikke protsesse. Selleks soodustatakse segapuistuid, säilitatakse pidev metsakate, toetatakse looduslikku uuenemist ning hoitakse elupaigana olulisi puid ja lamapuitu. Need võtted suurendavad metsa mitmekesisust, toetavad elurikkust ning parandavad majandatavate metsade pikaajalist vastupidavust.
Valikraie	Valikraie on metsamajandamise viis, mille puhul raiutakse metsast ainult osa puid ja säilitatakse ülejäänud puud ning metsa üldine struktuur. Puid valitakse näiteks liigi, suuruse, küpsuse või tervisliku seisundi järgi. See võimaldab puitu kasutada, kuid hoiab samal ajal metsakatet, toetab looduslikku uuenemist ja säilitab paljud metsa looduslikud funktsioonid. Võrreldes lageraiega vähendab valikraie häiringuid mullale, elupaikadele ja vee liikumisele metsamaastikus.
Püsimetsandus	Püsimetsandus on metsandusviis, mille puhul säilitatakse pidev metsakate ja välditakse lageraieid. Puid raiutakse valikuliselt või väikeste gruppidena ning looduslikku uuenemist soodustatakse olemasoleva puistu all. See aitab kujundada erineva vanuse ja liigikoosseisuga metsi, säilitada elupaiku ja metsa looduslikke funktsioone ning võimaldab samal ajal jätkata puidu tootmist.
Metsade kaitse	Metsade kaitse tähendab metsaalade pikaajalist säilitamist, et hoida nende elurikkust, looduslikku toimimist ja terviklikkust. Selleks kaitstakse olemasolevaid metsi raadamise ja seisundi halvenemise eest, piiratakse intensiivset majandamist ning säilitatakse looduslikke metsastruktuure ja protsesse. Need meetmed aitavad hoida elupaiku, reguleerida vee- ja mullaprotsesse ning säilitada metsamaastike looduslikke funktsioone.
Settetiigid	Settetiigid on rajatud veekogud, mis koguvad vett kuivendussüsteemidest, metsaaladelt, põldudelt või hoonestatud pindadelt. Kui vesi tiigis aeglustub või seisab, vajuvad setted põhja ja osa saasteainetest jääb kinni. Seejärel voolab vesi aeglasemalt edasi, aurustub või imbub ümbritsevasse pinnasesse.
Veekogude äärsete puhvervööndite säilitamine ja taastamine metsamaadel	Need on puittaimestikuga alad, mida säilitatakse või rajatakse jõgede, ojade ja teiste veekogude äärde metsamaadel. Puhvervööndid püüavad kinni pinnaveega liikuvad setted ja saasteained, stabiliseerivad kaldaid ning aitavad varjutuse abil hoida veetemperatuuri stabiilsemana. Samuti pakuvad need elupaiku ja parandavad ökoloogilist sidusust jõekoridorides.

Mage- ja vooluveekogud

Lammialade taastamine ja majandamine	Lammialade taastamine ja majandamine tähendab jõgede ja nende lammide loodusliku ühenduse taastamist. Selleks võib muuta või eemaldada jõetamme, taastada looduslikku jõesängi, luua lammialadele märgalasid või tiike ning taastada kohalikku taimestikku ja kaldaelupaiku. Need meetmed võimaldavad lammidel suurvee ajal vett hoida ja hiljem aeglaselt vabastada, toetades samal ajal elurikkust ja jõemaastike looduslikku toimimist.
Jõesängi looduslähedase põhjastruktuuri taastamine	See lahendus tähendab kanaliseerimise, süvendamise või paisude tõttu muutunud jõesängi põhjamaterjali koostise ja jaotuse parandamist. Selleks lisatakse või paigutatakse ümber looduslikke materjale, näiteks kruusa, liiva ja kive, või eemaldatakse kunstlik ja tihenenud põhjamaterjal. Eesmärk on taastada looduslikum setete liikumine ja voolurežiim, parandada veeorganismide elupaiku ning toetada veekogu seisundi paranemist.
Jõesängide looklevuse taastamine	Jõesängide looklevuse taastamine tähendab varem sirgendatud või kanaliseeritud jõe loomulikuma voolutee taastamist. Jõekanal kujundatakse ümber, et luua uuesti käänud ja kurvid, ning vajadusel taastatakse ühendus lammiga. Need meetmed aeglustavad veevoolu, taastavad looduslikke voolumustreid ning parandavad elupaiku ja looduslikke protsesse jõe koridoris.
Jõesängi taastamine rahnude, kruusa, palkide ja okste lisamisega	Selle meetme puhul paigutatakse jõe voolusängi looduslikke materjale, näiteks rahne, kruusa, kive, palke ja oksi. Need materjalid lisavad jõesängi struktuurilist mitmekesisust, muudavad voolu vaheldusrikkamaks, stabiliseerivad setteid ja loovad elupaiku veeorganismidele. Nii aidatakse taastada jõe looduslikke protsesse ja ökoloogilisi funktsioone.
Jõgede taastamine, taasavades looduslikud ühendused teiste veekogudega	See lahendus taastab looduslikud veevahetuse ühendused jõgede ja lähedaste veekogude vahel, näiteks lammijärvede, märgalade, kõrvalkanalite või vanajõgedega. Ühendusi taastatakse tõkete eemaldamise, vanade kanalite taasavamise või tammide ümberkujundamisega. Need meetmed parandavad veevahetust, taastavad looduslikku vooludünaamikat, suurendavad elupaikade sidusust ning toetavad jõe- ja lammiökosüsteemide toimimist.
Veekogude kallaste looduslähedane stabiliseerimine taimestikuga	See lahendus kasutab taimi veekogude kallaste tugevdamiseks ja erosiooni vähendamiseks. Kallastele istutatakse või seal säilitatakse rohttaimi, põõsaid ja puid, mille juurestik seob pinnast ja kaitseb kallast lagunemise eest. Taimestik aeglustab veevoolu kallaste lähedal ning aitab hoida looduslikke kaldaelupaiku ja ökoloogilisi protsesse.

Märgalad

Märgalade taastamine	Märgalade taastamine tähendab kahjustunud või kuivendatud märgalade veerežiimi, taimestiku ja looduslike funktsioonide taastamist. Selleks taastatakse looduslik veetase, suletakse või eemaldatakse kuivendussüsteeme, taastatakse kohalik taimestik ning ühendatakse märgalad vajadusel jõgede või lammialadega. Need tegevused parandavad vee hoidmist ja puhastumist ning toetavad elurikkust ja märgalamaastike looduslikku toimimist.
Kunstlikud ja poollooduslikud märgalad	Kunstlikud ja poollooduslikud märgalad on rajatud või osaliselt kujundatud süsteemid, mis jäljendavad looduslike märgalade funktsioone. Neid luuakse maapinna kujundamise, veevoolu suunamise, märgalale sobiva pinnase ja veetaimestiku abil. Selliseid märgalasid kasutatakse näiteks reovee puhastamiseks, sademevee juhtimiseks, vee hoidmiseks ja elupaikade loomiseks.
Ranniku soolaste märgalade ja rannikutiikide veerežiimi taastamine	See lahendus taastab looduslikuma veerežiimi ranniku soolastes märgalades ja rannikutiikides, mille veevahetust on muutnud kuivendamine, taristu või veemajandus. Selleks taastatakse veevahetus ümbritsevate märgalade või rannikuvetega, muudetakse või eemaldatakse kuivendussüsteeme ning taastatakse looduslikud üleujutused ja veetaseme kõikumine. Eesmärk on luua tingimused, mis toetavad ranniku märgalade elupaiku ja looduslikke protsesse.
Ujuvad märgalasaared	Ujuvad märgalasaared on veepinnal ujuvad platvormid, millel kasvavad veetaimed. Taimede juured ulatuvad vette ja pakuvad elupaika mikroobikooslustele. Neid süsteeme kasutatakse vee kvaliteedi parandamiseks ja elupaikade loomiseks, sest need soodustavad toitainete omastamist, setete kinnipüüdmist ja bioloogilist puhastumist.
Elupaikade taastamine magevee juurdevoolu suurendamisega	See lahendus suurendab magevee juurdevoolu aladel, kus sissevool on vähenenud või soolsus on tõusnud. Magevett juhitakse sobivatesse kohtadesse kanalite, reguleeritud juurdevoolu või veemajandusrajatiste kaudu, et taastada looduslähedasem veerežiim. Lahendust saab kasutada märgaladel, laguunides, soodes ja teistes veekogudes, kus magevee kättesaadavus mõjutab elupaikade seisundit.

Meri ja rannik

Karpide kasvualade taastamine ja rajamine	See lahendus hõlmab hävinud või kahjustunud looduslike karpide kasvukohtade taastamist või uute kasvualade rajamist. Karpide kasvualad pakuvad elupaiku, filtreerivad vett ja toetavad toitainete ringlust. Nende taastamine võib parandada mereelupaikade seisundit ja aidata kaasa vee kvaliteedi paranemisele.
Suurvetikate kasvatamine	Suurvetikate kasvatamine seob vetikamassi liigseid toitaineid. Kui suurvetikad koristatakse, eemaldatakse koos biomassiga ka osa merekeskkonnas olnud toitainetest. Nii võib suurvetikate kasvatamine aidata vähendada toitainete koormust ja parandada veekvaliteeti.
Karbikasvatus	Karbikasvatus tähendab karpide kasvatamist, mis filtreerivad veest mikrovetikaid ja muud hõljuvat ainet. Filtreerimise käigus seotakse osa vees olevatest liigsetest toitainetest karpide biomassi. Kui karbid koristatakse, eemaldatakse need toitained merekeskkonnast.
Ujuvad märgalad	Ujuvad märgalad on taimestikuga ujuvad süsteemid, mida saab kasutada ranniku- ja üleminekualadel. Taimed ja nendega seotud mikroobikooslused aitavad toitaineid omastada, muuta ja kinni pidada. See võib parandada veekvaliteeti ja pakkuda täiendavaid elupaiku.
Looduslähedased lahendused kallaste ja randade kaitseks	Need lahendused stabiliseerivad kallast või rannajoont looduslähedaste võtetega. Näiteks saab kasutada rannataimestikku, karpide karisid või muid loodusliku päritoluga struktuure. Sellised lahendused vähendavad erosiooni ning parandavad elupaikade kättesaadavust, toitainete sidumist ja veekvaliteedi reguleerimist.

Ekspertküsimustikus osalemise teavitatud nõusoleku ja isikuandmete kaitse teade: