3.3. Terapeutiliste antikehade toimemehhanismid

Peamisteks haiguste gruppideks, kus terapeutilisi antikehi kasutatakse on pahaloomulised kasvajad ja immuunhaigused. Sellest lähtuvalt on terapeutiliste antikehade soovitud toimeteks kasvajarakkude hävitamine vähkkasvajate korral või immuunvastuse reguleerimine (pidurdamine) immuunhaiguste korral.

Lähtudes sihtmärkantigeenist, võib terapeutilisi antikehi jagada:

• Rakkude pinnaretseptorite ja nende ligandide vastased antikehad
• Haigustekitajate (komponentide) vastased antikehad
• Muude rakuväliste valkude vastased antikehad

Lähtudes toimemehhanismist, võib terapeutilisi antikehi jagada:

• Blokeerivad antikehad (antagonistid)
• Signaliseerivad antikehad (agonistid)
• Märgistavad antikehad

Blokeerivad antikehad takistavad oma sihtmärgile seondudes selle bioloogilise toime avaldumist. Siia alla kuuluvad näiteks antikehad lahustunud ligandide nagu tsütokiinide, kasvufaktorite või siis nende retseptorite vastu, samuti bakteriaalsete toksiinide vastased antikehad. Retseptorile seondudes takistab blokeeriv terapeutiline antikeha ligandi seondumist retseptorile või vähendab retseptori ekspressiooni.  Blokeerivad omadused on valdavalt omased antikehadele, mida kasutatakse immuunhaiguste raviks.

Signaliseerivad antikehad, seondudes rakupinnaretseptoriga avaldavad ligandile sarnast toimet ning aktiveerivad vastava signaaliülekandemehhanismi. Seostumisjärgse apoptoosi esilekutsumine antikehade poolt kasvajarakkudes on üheks mehhanismiks, mille kaudu kasvajavastased antikehad saavad toimet avaldada. Retseptorit aktiveeriv toimemehhanism võib olla ka kõrgema riskiga võimalike kõrvaltoimete suhtes. Hoitavaks näiteks olid 2006. aastal 1. faasi kliinilised uuringud T-raku kostimulatoorse retseptori CD28 vastaste antikehadega, mis tekitasid eluohtliku seisundi kõigil katsealustel seoses „tsütokiinide tormiga“.

Märgistavad antikehad avaldavad oma toimet läbi spetsiifilise seondumise kasvajarakkudega või immuunrakkudega, rakendades antikeha Fc regiooni kaudu immuunefektormehhanisme või antikehaga konjugeeritud tsütotoksilise ühendi mõju vastavate rakkude hävitamiseks või eemaldamiseks. Sellise toimemehhanismiga on enamus  kasvajavastastest antikehadest.

Terapeutilistel antikehadel nagu antikehadel üldse võib olla samaaegselt mitmeid erinevaid toimemehhanisme. Näiteks antikehad epidermaalse kasvufaktori retseptori (EGFR) vastu pidurdavad kasvajarakkude jagunemist kasvufaktori seondumise takistamise tõttu aga aktiveerivad ka immuunmehhanisme kasvajarakke hävitama.

Joonis: Terapeutiliste antikehade toimemehhanismid  (kohandatud: Glennie ja Johnson 2000, Immunol Today 21 (8): 403–10).