2.3.2. Transgeensed hiired

Hübridoomi meetodi rakendamine inimese monokloonsete antikehade saamiseks oli ühest küljest seotud metoodiliste raskustega, teisest küljest eetiliste barjääridega inimese immuniseerisel. Transgeensete tehnoloogiate areng võimaldas 1994. aastal luua hiired, kellel oli välja lülitatud hiire Ig rasket ja kerget ahelat kodeerivad geenid ja transgeenina sisse viidud vastavad inimese Ig ahelaid kodeerivate geenilookuste osad.

Selliste hiirte immuniseerimisel ja hübridoomi meetodi rakendamisel saadi geneetiliselt inimese antikehad, mis olid läbinud V-domeeni geenisegmentide rekombinatsiooni ja afiinsusküpsemise. Inimese antikeha geenidega transgeenseid hiiri arendati edasi biotehnoloogiafirmades, kus loodi tehnoloogilised platvormid inimese terapeutiliste antikehade saamiseks. Esimene terapeutiline inimese monokloonne antikeha transgeenselt hiirelt, mis sai FDA heakskiidu 2006. aastal, oli epidermaalse kasvufaktori retseptori (EGFR) vastane antikeha Panitimumab jämesoole metastaatilise kartsinoomi raviks. Seisuga 26.04.2013 oli FDA/EMA poolt registreeritud kümnest inimese monokloonsest antikehast seitse pärit transgeensetelt hiirtelt. Kõige edukamaks on osutunud biotehnoloogiafirma Medarex poolt loodud HuMab transgeense hiire tehnoloogia, mida on litsenseeritud edasi teistele ettevõtetele.