2. Terapeutiliste antikehade saamisviisid

Terapeutilised antikehad on immunoglobuliinid või nende fragmendid, mida kasutatakse haiguste ravis. Lähtudes antikehade päritolust, jaotatakse neid polükloonseteks ja monokloonseteks antikehadeks. Katselooma immuniseerimisel antigeeniga tekivad erinevate B-rakkude poolt toodetud antikehad, mis tunnevad ära erinevaid epitoope antigeeni molekulil. Tekkinud antikehade segu nimetatakse polükloonseteks antikehadeks.

Monokloonsed antikehad pärinevad ühe B-raku järglaskonnast  (kloonist) ja reageerivad ühe epitoobiga antigeeni molekulil. Seega on monokloonsed antikehad omavahel identsed ja kindla seondumisspetsiifikaga, olles seetõttu sobivamad kasutamisel ravimina. Välja on töötatud meetodid monokloonsete antikehade eraldamiseks elusorganismist  ja antikehade tootmiseks in vitro. Kitsamas tähenduses mõistetaksegi terapeutiliste antikehade all eelkõige monokloonseid antikehasid.

Lähtudes antikeha kodeerivate geenide päritolust, eristatatakse 4 tüüpi terapeutilisi monokloonseid antikehasid:

• katselooma (hiire) monokloonsed antikehad
• kimäärsed monokloonsed antikehad
• humaniseeritud monokloonsed antikehad
• inimese monokloonsed antikehad

Terapeutiliste monokloonsete antikehade saamiseks on sõltuvalt antikeha tüübist kasutusel erinevaid meetodeid, millest on juttu järgnevates alapeatükkides.

Jäta meelde: polükloonsed ja monokloonsed antikehad.