viisk

Puukoorest punutud jalatsit tähistav sõna viisk on sõnavaraallikates esitatud alates Heinrich Gösekenist (1660). Esmaesinemus tekstides on aga teada alles 19. sajandi keskelt, mil tekstid muutusid temaatiliselt mitmekesisemaks.

♦

Viisk on vana läti laen. Tõenäoliselt on tegemist kultuurilaenuga, st sõna ja vastav ese laenati koos. Läti vastes (vīze) puudub k, mis eesti keeles on sõna lõppu lisandunud arvatavasti analoogia teel (vrd kuusk, laisk). (Vaba 1997: 240–241) Gösekeni sõnastikus (1660), mis Gösekeni enda sõnul kajastab Lääne-Eesti keelt, see k veel puudub, samuti pole k-d lõunaeesti allikates. Paikkonniti varieerub ka tüvevokaal.

Viisud, EPM TR 313:28 E 100:28, Eesti Maaelumuuseumid SA, Eesti Põllumajandusmuuseum, http://www.muis.ee/museaalview/1227643

Tähendused ja näitelaused

Teine pääw pois tulleb pöllo tö peält, kaebab emmale: “Mis narritö se on, tolm tulleb suhho, äkki ühtepuhko tösta, ohja-arrud lähwad sassi, kärbsed pistwad, palla pääw, wisud kukkuwad jallast. (Körber 1849)
'Teisel päeval poiss tuleb põllutöölt ja kaebab emale: "Mis narri töö see on: tolm tuleb suhu, ühtepuhku tõsta äket, ohjaharud lähevad sassi, kärbsed pistavad, palav päev, viisud kukuvad jalast.'

Esmaesinemus

1660 (sõnastikus)

die Basteln von Borcken / wijhsat (Göseken 1660)

Vanades sõnastikes

Stahl 1637

—

Gutslaff 1648

—

Göseken 1660

die Basteln von Borcken / wijhsat

Vestring 1720–1740

Wiisk G sa Ein Pastel, Baur-Schu.

Clare 1730

wiso, Baßeln von Borck.

Thor Helle 1732

wiisk ein Bastner Bauer-Schuh

Svenske 18. saj I pool

Wihs, o. Basteln (Bauer-Schue in Liefland)

Hupel 1818

wiis, o. r.[Tallinna k] d.[Tartu k] it. wiisk, g. wiso. r.[Tallinna k] Bastschuh. pl. wisud. r.[Tallinna k]

Wiedemann 1893

wīsk G. wīzu, wīza, wīzo (d)[Tartu k](wīz) Bastschuh, — (d St)[seto]Sandale aus Heede; — (O)[Saaremaa]Schlittschuh.

Sagedus

10 000 tekstisõna kohta

16. sajandil - 0,00
17. sajandil - 0,00
18. sajandil - 0,00

Teemad: läti laen, lõunaeesti keel, põhjaeesti keel, analoogiamuutus
Kirjandus
•Vaba, Lembit 1997. Uurimusi Läti-Eesti keelesuhetest. Tallinn;Tampere: Eesti Keele Instituut.
Sisu viimati muudetud 05/07/2023
Külli Prillop