Vana kirjakeele sõnastik

jaan, jaanipäev

Sõna jaanipäev on esmakordselt kasutanud Joachim Rossihnius 1632. aasta lõunaeestikeelses katekismusetõlkes. Kristlikus traditsioonis on jaanipäev Ristija Johannese sünnipäev. Põhjaeestikeelsetes kiriklikes tekstides Johannese nime tavaliselt ei eestipärastatud, aga lõunaeestikeelses kirikukirjanduses kasutati varianti Jaan. Näiteks 1686. aasta Wastses Testamendis on Johannese asemel järjekindlalt Jaan, seega ka Jahn se Ristja (= Ristija Johannes), Jahni Awwaldamisse Rahmat (= Johannese ilmutusraamat).

1715. aasta põhjaeestikeelses Uues Testamendis on siiski Lk 1:57jj pealkiri Ewangel: Johañese Ristja ehk Jani Päwal ning samamoodi on ka 1739. aasta Piiblis.

Thor Helle dialoogidest (1732) ning Hupeli “Lühikesest õpetusest” (1766–1767) tuleb välja, et juba 18. sajandil võis öelda lihtsalt enne jaani, pärast jaani, jaani ajal ilma päev-sõna lisamata.

Juuni nimetuse jaanikuu esitab esmakordselt Heinrich Göseken oma grammatikas (1660). Gösekeni järgi võis jaanikuu asemel öelda ka pärnakuu (pärna õitsemisaja järgi).

Eesti keeles on mitmeid jaani-nimelisi taimi. Tekstides, mis on avaldatud enne 19. sajandi I poolt, need kuigivõrd esile ei tule. Sakslased tundsid eestikeelseid taimenimetusi üsna halvasti. Probleemiks oli ka see, et Eesti eri paigus varieerusid taimenimetused suuresti. Segaduste vältimiseks on näiteks O. W. Masing ja J. V. Jannsen oma kirjutistes esitanud eestikeelse nimetuse järel sulgudes ka saksakeelse või siis kasutanudki ainult saksakeelset nimetust. Jannsen isegi põhjendas seda Pärnu Postimehes:

Pärnu Postimees ehk Näddalileht, 5. märts 1858

Pärnu Postimees ehk Näddalileht, 5. märts 1858

26. juuni 1927. a Postimehes on kirjeldatud jaaniõnneheina (Erigeron acer), jaanilille (Melampyrum nemorosum, kuupäevarohi, härghein), jaanikanni (Primula farinosa, pääsusilm), jaanikakart (Chrysanthemum). Eks ole juba nende neljagi puhul näha taimenimetuste varieeruvus. Wiedemanni sõnastikus (1893) on Melampyrum nemorosum hoopis jaanirohi ja Primula farinosa jaanilill, aga ka Erigeron acris on Wiedemannil jaanirohi.

Vestring ja O.W. Masing nimetavad jaanirohuks naistepuna. Neid võib olla mõjutanud saksa Johanniskraut ‘naistepuna’ – sõna-sõnalt tõlkides Johannese ehk Jaani rohi. Ühe legendi järgi tekkinud Johanniskraut ehk Johannese rohi nõnda: kui Ristija Johannese pea toodi kandikul Herodese tütrele, langenud maha verepisarad, millest võrsunud jaanirohi. Eestis õitseb naistepuna juulis-augustis, mitte juunis, ent kui nimetus on sakslastelt üle võetud, siis ei pruugigi see olla seotud taime siinse õitsemisajaga.

Mis taim on Gösekeni sõnastiku (1660) jaanirohi, ei saa nimetuste varieeruvuse tõttu üheselt kindlaks määrata.

Saksad külwawad need kordebendikti semed kewwade omma rohho aedas, Jani aial noppiwad nemmad need suremad lehhed ärra mis penikesseks taukatakse kui nemmad kuiwad on, se juur jääb seisma muist lehtedega, siis saab süggisi semet mis teisel aastal jälle woib külwada. (Hupel 1766-1767)
‘Saksad külvavad ohaka seemet kevadel oma aias, jaani ajal nopivad nad ära suuremad lehed, mis tehakse peeneks, kui nad on kuivad. Juur jääb muist lehtedega seisma, siis saab sügisel seemet, mida võib järgmisel aastal jälle külvata.’

jaaninädal

Sesamma koggodus on igga Jani näddalal kous (O. W. Masing 1825)
‘See kogudus on igal jaaninädalal koos’

jaanikuu ‘juuni’

Minnewal Jani kuul sai aasta, et Ila küllas, Malla wallas, ja Niggula kihhelkonnas Allutagguse maal, üks naene leiwa ahju pühkis; ahjoluda ämbrisse kastis; ja tedda räästa panni. Mitte pool tundigi pärrast sedda, olli tullukene lahti, ja põlles seäl märka sures küllas, peäle 90 kattust ärra. (O. W. Masing 1821)
‘Mineval jaanikuul sai aasta, kui Iila külas Malla vallas Nigula kihelkonnas Alutagusemaal üks naine leivaahju pühkis, ahjuluua ämbrisse kastis ja räästasse pani. Vähem kui poole tunni pärast oli tuli lahti ja põles seal üsna suures külas rohkem kui 90 katust ära.’

jaanipäev

Kui sa paasto kuus mets-püüd sedda wisi sisse panned, siis sa neid Jani päwani ja weel kaueminne woid hoida. (Lithander 1781)
‘Kui sa paastukuul metspüüd sedaviisi sisse teed, siis võid neid säilitada jaanipäevani ja veel kauemgi.’

jaanituli

Se suur, ja uhke kirrik [= Tartu toomkirik] sai sedda wisi õtsa: ollid innimessed Jani tuld teinud; ennast wässitanud, ja tuld mitte ärrakustutanud. Öe ajal tõusis kange tuul; ajas tuld kattuste peäle, ja nenda läks lin ja kirrik põllema. (O. W. Masing 1921)
‘See suur ja uhke kirik sai sedaviisi otsa: olid inimesed jaanituld teinud, ennast väsitanud ja jätnud tule ära kustutamata. Öösel tõusis kange tuul, puhus tule katustele ja nõnda läks linn ja kirik põlema.’

jaaniõied ‘naistepuna õied’

Leota keik need rohhud ja tistilleri neid siis 4 kanno winaga, mis nissust ja kaerast, pool kummagist, pölletud on. Saab se tistilleritud, siis panne Jani öisi senna sisse et ta illusat Koläri saab. (Lithander 1781)
‘Leota kõiki neid rohtusid ja siis destilleeri neid 4 kannu viinaga, mis on põletatud nisust ja kaerast, pool kummastki. Kui see on destilleeritud, pane jaaniõisi sinna sisse, et ta ilusa värvi saaks.’

1632

Iahni peiwall: O Iggawene, Weggiwene ninck Armoline Iumal, ken sina meile lebbi se Ristja Iohannesse se eucke Iumala Lamba, kumb se ilma Pattu kannab, ollet lascknut tunnista ninck näita … (Rossihnius 1632)
Jaanipäeval: Oo igavene, kõigeväeline ning armuline Jumal, kes Sa meile läbi Ristija Johannese oled lasknud tunnistada ja näidata selle õige Jumala Talle, kes kogu maailma patu ära kannab …’

Stahl 1637


Gutslaff 1648


Göseken 1660

S. Jacops / Johans / Peters Kraut / Jakobi / Jahni / Petri Rocht.


Vestring 1710–1730

Jaan G ni. Johann.
Jani rohto Johannis Kraut
Jani Kirrik die Kirchen zu St. Johañis
1) in Harrien, 2) in Jerwen, 3) im Oberpahlschen, 4) im Fellinschen und 5) auf der Insel Ösel.
Janipääw Johañistag. Janirohhud Johañiskraut Janikessed kleine rothe Blümchen. Jani rohto s.[vt] Naiste punna. Johannis Kraut


Thor Helle 1732


Hupel 1818

jaan, i, Johann, Johannes. jani k.[kirik] Johannis K.[Kirche] –
„m.[mõis] Johannishof im D[Tartu]
„ku der Junius.
„marri Johannisbeere. r.[Tallinna k] d.[Tartu k]
„pääw. r.[Tallinna k] „päiw. d.[Tartu k] Johannistag od. Fest.
„punnad Johannisblumen. r.[Tallinna k]
„rohhi Johanniskraut; Tag und Nacht. Kr.[Kraut] r.[Tallinna k] d.[Tartu k]
janiko tulli Johannisfeuer r.[Tallinna k]


Masing 1831

Janirohhi, Johanniskraut, Hypericum quadrangulare.


Wiedemann 1893

Jāń G. Jāni 1) männl. Name,
Jāni-pä͜ew der 24. Juni,
Jānini bis zu Johannis,
Jāni-tuli, Jānist-t. Johannisfeuer,
ilm-Jāń Allerweltskerl, Hänschen in allen Gassen,
jobi-J. (d) Schwätzer,
muri-J. Tölpel;
2) Postillon (scherzw.?);
Jāni-lilled rothe Primel (Primula farinosa L.),
J.-punad Johanniskraut, Hartheu (Hypericum L.),
J.-rohi Berufkraut (Erigeron acris L.), Männertreu (Veronica Chamaedrys L.), bunter Wachtelweizen (Melampyrum nemorosum L.), kriechender Klee (Trifolium repens L.),
kāli-Jānid (W) Kalmus (Acorus Calamus L.).
jānik G. jāniku Johannisfeier,
lähme jānikule lasst uns zum Johannisfest gehen,
jāniku-tuli Johannisfeuer.
jānikene G. Jānikeze Dimin. von Jāń, Jānikeze’ (d) rothe Primel (Primula farinosa L.). jāniste-tuli G. tule Johannisfeuer.

10 000 tekstisõna kohta

16. sajandil – 0,00
17. sajandil – 0,02
18. sajandil – 0,08

a.om.
17. saj Iahni
18. saj Jani
a.os.

18. saj Jani

Postimees, 26. juuni 1927

Postimees, 26. juuni 1927