vangutama
Vangutama on tuletis verbist ↗vankuma. Vanim eestikeelne tekst, kus vangutama esineb, on 1739. aasta piiblitõlge, aga oma sõnastikus on selle verbi esitanud juba Heinrich Göseken (1660).
Tekstides on vangutama kasutatud ainult ühendis pead vangutama (harva ka peaga vangutama).
♦
Enne vangutama-sõna kasutuseletulekut sai selle asemel öelda näiteks pead raputama (nagu Virginiuste piiblitõlkes 1687–1690) või pead nikutama (nagu 1715. aasta Uues Testamendis). Gösekeni sõnastiku (1660) järgi peaga vangutati, aga kätega ningutati.
‘Minagi võiksin rääkida nagu teie, kui oleksite minu asemel; minagi võiksin teie vastu sõnadega hiilata ja teie pärast pead vangutada.’ (Ii 16: 4) Agga temma wangutas pead, näitis omma laste peäle, ja wiis mind oue ukse ette, näitis omma pöllo peäle, kus willi wägga sandiste kaswas. (Luce 1807)
‘Aga tema vangutas pead, näitas oma laste peale ja viis mine õue ukse ette, näitas oma põllu peale, kus vili väga sandisti kasvas.’
pead vangutama
Keik, kes mind näwad, hirwitawad mind: nemmad aiawad suud ammule, ja wangutawad Pead. (Piibel 1739)
‘Kõik, kes mind näevad, irvitavad mu üle; nad ajavad suu ammuli, vangutavad pead:’ (Ps 22: 8) Üks wanna halli peaga mehheke toanurkas wangutas peaga, ja ütles: “Kas tead, Mart, et se on öige rummal jut, mis sa nüüd aiad.” (Körber 1849)
‘Üks vana hallipäine mehike toanurgas vangutas pead ja ütles: “Kas tead, Mart, et see on täitsa rumal jutt, mis sa nüüd ajad.”‘
1660 (grammatikas)
Winken / (mit den Kopff) wanckotama. (Göseken 1660)
1739 (tekstis)
Se on se sanna, mis Jehowa ta wasto rägib: Neitsit Sioni tüttar ei panne sind mitte mikski, ta irwitab sind; Jerusalemma tüttar wangutab Pead so järrele. (Piibel 1739)
‘See on sõna, mis Issand tema kohta kõneleb: Neitsi, Siioni tütar, põlastab sind, pilkab sind, Jeruusalemma tütar vangutab su taga pead.’ (2Kn 19: 21)
Stahl 1637
—
Gutslaff 1648
—
Göseken 1660
Winken / (mit den Kopff) wanckotama. zu wincken / (annuere) wanckotama / ninckotama.
Vestring 1710–1730
Wangutama Pääd Den Kopf schütteln
Thor Helle 1732
wangutama pead den Kopf schütteln.
Hupel 1818
wangutama pead. r.[Tallinna k] „pääd. d.[Tartu k] den Kopf schütteln.
Wiedemann 1893
waṅgutama, -tan, -tada freq.[frekventatiiv] waṅgutelema, -len, -lla (pt)[luulekeeles] schütteln, erschütteln,
õlasid w. die Achseln zucken,
pe͜ad w. den Kopf auf und nieder bewegen.
10 000 tekstisõna kohta
16. sajandil – 0,00
17. sajandil – 0,00
18. sajandil – 0,09
da-tegevusnimi
18. saj wangutada
nud-kesksõna
18. saj wangutand
kindel kv, ains 3. pööre
18. saj wangutab
kindel kv, mitm 3. pööre
18. saj wangutawad
kindel kv, lihtminevik, mitm 3. p
18. saj wangutasid
