leiges
Saarte ja lääneranniku sõna leiges ’kaalikas’ on kasutanud Saaremaa estofiil Johann W. L. von Luce, sh raamatukeses, mis õpetab, kuidas tavalisi umbrohutaimi süües näljaaeg üle elada.
Se keige parras wiis leiba kokko hoidma on kül ikka se, kui teie wöttate öppida ka ilma nälga häddata Prohweti Elisa nou järrele ennam aia- ning mu södawad rohhud süa, ja isseärranis ni suggused, mis innimenne ilma leiwata ehk wähhema leiwaga woib süa ja mis innimesse rammo ei wähhenda, kui on: herned, läätsad, oad ja tuhwlid j. m. n., ka teised, kui on: kapstad, leiked ehk kalikad, naerid j. m. n., et kül need mitte ni tullosad ei olle. (Luce 1818)
‘Kõige parem viis leiba kokku hoida on küll ikka see, kui õpite ka ilma näljahädata prohvet Elisa nõu järgi rohkem aia- ja muid söödavaid taimi sööma, eriti niisuguseid, mida inimene ilma leivata või vähema leivaga võib süüa ja mis inimese rammu ei vähenda, nagu herned, läätsed, oad ja kartulid ja muud niisugused, samuti kapsad, kaalikad, naerid ja muud niisugused, ehkki need nii kasulikud ei ole.’
‘Kõige parem viis leiba kokku hoida on küll ikka see, kui õpite ka ilma näljahädata prohvet Elisa nõu järgi rohkem aia- ja muid söödavaid taimi sööma, eriti niisuguseid, mida inimene ilma leivata või vähema leivaga võib süüa ja mis inimese rammu ei vähenda, nagu herned, läätsed, oad ja kartulid ja muud niisugused, samuti kapsad, kaalikad, naerid ja muud niisugused, ehkki need nii kasulikud ei ole.’
1807
… noor Herra andis temmale monningad rosi taimed juurdega mis weel mitte es öitsend, kui ka monningad kaapso ja leike taimed. (Luce 1807)
‘noor härra andis talle mõned juurtega roositaimed, mis veel ei õitsenud, samuti mõned kapsa ja kaalika taimed.’
Stahl 1637
—
Gutslaff 1648
—
Göseken 1660
—
Vestring 1710–1730
—
Thor Helle 1732
—
Hupel 1818
—
Wiedemann 1893
le͜iges G. le͜ike (I, W)[saared, Läänemaa] Schnittkohl, Steckrüb
10 000 tekstisõna kohta
16. sajandil – 0,00
17. sajandil – 0,00
18. sajandil – 0,00
