üll, ülle, ült
Üll, ülle ja ült on saarte murde sõnad, mida hakkas propageerima keeleuuendaja Johannes Aavik. Varem on neid kasutanud vaid Saaremaa autorid Friedrich Wilhelm von Willmann (nt pani puhtad riided ülle), Carl Wilhelm Freundlich (nt siid riideks üll) ja Johann von Luce (nt riided ült ära võtta).
Johannes Aavik, Uute ja vähem tuntud sõnade sõnastik, 1921, lk 142 (väljalõige; mse = murretes ja soome keeles kasutatav sõna)
‘seljas, selga, seljast (riiete kohta)’
Rided, käskis Arst, temma ült ärra wotta …(Luce 1807)
‘Riided käskis arst tal seljast ära võtta …’
ülle – 1782
Ta pühkis temma silmapissarad ärra, wottis temma mustad ja roiased riided ärra, ning aias temmale puhtad riided ülle. (Willmann 1782)
‘Ta pühkis tema pisarad ära, võttis tema mustad ja roojased riided ära ning pani talle puhted riided ülle.’
ült – 1807
siis peab weel ikka selle ärrakülmand innimesse ihho ülleüldes lummega öerutud sama, kui esmalt keik ried temma ült on ärrawoetud. (Luce 1807)
‘siis peab ikkagi veel ärakülmunud inimese ihu üleni lumega hõõruma, kui esmalt kõik tema riided on ült ära võetud.’
üll – 1849
Olgo neid, kel rahha kül, Kallew, siid taal rideks ül, – Polle leib ta köhho sees, Surreb siis ka rikkas mees. (Freundlich 1849)
‘Olgu neid, kel raha küllalt ja kalev ning siid riideks üll, kui pole leiba kõhu sees, sureb ka rikas mees.’
Stahl 1637
—
Gutslaff 1648
—
Göseken 1660
—
Thor Helle 1732
—
Hupel 1818
—
Wiedemann 1893
ült (O)[Saaremaal] = ülalt, ülewalt (s.[vt] ülew).
10 000 tekstisõna kohta
ülle
16. sajandil – 0,00
17. sajandil – 0,00
18. sajandil – 0,01
üll, ülle ja ült on muutumatud sõnad
