kõhnret
Kõhnret ’kurat’ on kasutusel 16. ja 17. sajandi eestikeelsetes tekstides, nii põhja- kui lõunaeesti keeles.
Wanradti-Koelli katekismuses on kõhnret hääldust hõlbustava epenteetilise e-ga – kõhenret. Teistel autoritel seda e-d pole.
♦
Kõhnret võib olla kas liitsõna või rahvaetümoloogilise liitega sõna – lõplikku selgust selles osas vist ei saagi.
Sõna algusosa kõhn on kunagi ka ilma mingite lisandusteta tähendanud ’kurat’. Põhjapoolsetes läänemeresoome keeltes on eesti ↗kõhn vaste kehno üks võimalikke tähendusi ’kurat’ praegugi. See tähendus on välja toodud ka vanemates eesti keele sõnastikes, nt Thor Hellel (1732) ja Hupelil (1818). Sõna kõhn algne tähendus on arvatavasti siiski ’vilets, halb’ ning kõhn kurja vaimu kohta öelduna on eufemism (vrd ETY).
Kindla seletuseta on sõna lõpuosa ret. Seesama ret on ka sõnas ↗paharet, mida on samuti kasutatud kuradi sünonüümina, aga ka üldisemas tähenduses ’petja, valelik, kõlvatu’.
Julius Mägiste on ret-osist seletanud sõna redu kaudu. See redu pole sama, mis verbis redutama, küll aga võib sellest tüvest olla kujunenud kirumissõna reo (vt ETY). Karjala ja isuri keeles tähendab retu ’liga, pori jms’, samuti on vepsa keeles redu ’pori’ ja soome keeles rietas ’ropp’. Pori tähistavad sõnad on kuradi nimetustes täiesti võimalikud, nt lõunavepsa tuletised лogahīńe (vrd soome loka ’pori’) ja mudahīńe, Aunuse karjala kujundlik liitsõna redusilmä (Mägiste 1927: 76). Eesti kurat-sõna algusosa kura (millele on lisatud *tti-sufiks), tähendab soome keeles ’pori’. Mägiste järgi oleks siis kõhnret kokku pandud sõnadest ’vilets’~’kurat’ ja ’pori’. Selle seletuse puhul jääb lahtiseks, miks on kõhnret i-tüveline.
Huno Rätsep on Klassikaraadio saates „Keelekõrv“ (2010) välja käinud hüpoteesi, et ret võiks olla võetud sõnast ↗kurat. Sufiksipiiride nihutamises pole midagi väga ebaharilikku, aga muutus a > e vajaks täpsustamist.
Pakun omalt poolt välja veel ühe võimaluse ret-osise päritolu selgitamiseks. 16. ja 17. sajandi eestikeelsetes tekstides on kasutatud alamsaksa või ülemsaksa keelest võetud sõna ↗unreht (saksa unrecht = un ’mitte-’ + recht ’õige’), määrsõnana unrehti ’valesti, ebaõiglaselt, ülekohtuselt’. Eesti murretes leidub see ka häälikulisel kujul un(d)retti (nii nagu ka kontraht on kohati lihtsustunud kondrat’iks, vt EMS, VMS). Et kõhnret on petja, unretti tegija, on vähemasti mõeldav, et eesti kõhnret on moodustatud saksa unrecht analoogial ning selle all mõisteti viletsat, petja „õigust“ ning ka säherduse „õiguse“ järgi tegutsejat.
‘Sellest muutus kõhnret uhkeks: seal tõstab ta oma pea ning näitab oma väge ja võimust.’ Temmal Peab enge ütz häh lihkTunnistus ka ollema, noihlt, Kumbat ussen o⌈mm⌉at. Ei temma ej sadta Nahro sisse, n. se kurrati keele kabbalicko sisse./eth ep t. l. se Kuria Ello sel Köhnrettil pölgKusse n. Keele sisse s[a]ttub. (Gutslaff 1648?–1656?)
‘Tal peab olema hea tunnistus ka neilt, kes on väljaspool kogudust, et ta ei langeks hurjutamise alla ega kuradi silmusesse.’
1535
[oll]ecksit sina seperest köhenret[tin] [nin]ck pörkwhawdan pereld (Koell 1535)
‘oleksid sina seepärast kuradi ning põrguhaua päralt’
Stahl 1637
Teuffel / Kurrat / ist. köhnret / köhnrettist.
Gutslaff 1648
—
Göseken 1660
Sathan / pahharett / köhnrett / kurri. Teuffel / kurrat / köhnret / pahharet.
Vestring 1710–1730
Köhn G na. Der Teuffel
Köhn neid siin wottab Der Teuffel hoolt sie hier nicht
Köhn näggi Der Teuffel hats gesehen
Köhnrät Der Teuffel.
Clare 1730
—
Thor Helle 1732
—
Svenske 18. saj I pool
—
Hupel 1818
köhn, a. köhnrät, der Teufel. r.[Tallinna k]
Wiedemann 1893
kõhn G. kõhna (kõhne, kõhnetu, kõhnetand, kõhnas) 1) böse, schlecht, schlimm, Subst. der Böse, böser Geist, Teufel (= kõhn ret́t́),
kõhn inimene schlimmer Mensch, Händelmacher,
kõhnas elama dürftig, kümmerlich leben,
sūŕ wihm on kõhnem ku͜i põ͜ud starker Regen ist schlimmer, schädlicher, als Dürre,
kõhn-silm Teufelswerk, Teufelsspuk,
kõhn temal häda on! = ihm fehlt gar nichts; —
2) schwach, schwächlich, elend,
ta on kõhn söma er ist ein schwacher Esser. ret́t́ G. reti schlecht, garstig; Subst.
paha r., kõhn r. Teufel, böser Geist,
paha-reti-inimene böser Mensch,
paha-reti-mõte (bl)[piiblikeelne] Belials Tücke,
raha-ret́t́ ein Kobold, welcher Geld zuträgt.
10 000 tekstisõna kohta
16. sajandil – 12,05
17. sajandil – 1,51
18. sajandil – 0,00
a.nim.
17. saj köhenret
18. saj kochnret, köhnret
a.om.
16. saj köhenrettin
17. saj kochnretti, kochnreti, kochnrettÿ, kohnretti, köhnretti
a.os.
16. saj köhenrettyd
17. saj köhnretti
a.seestü.
17. saj kochnrettist
a.alaleü.
17. saj kochnrettille
a.alalü.
17. saj kochnrettil
m.nim.
17. saj kochnrettit
m.om.
17. saj kochnrettite
Kirjandus
• EMS = 1994−… Eesti murrete sõnaraamat.
• ETY = Metsmägi, Iris; Sedrik, Meeli; Soosaar, Sven-Erik 2012. Eesti etümoloogiasõnaraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
• Mägiste, Julius 1927. Lmsm. keelte kuradinimestikust. – Eesti Keel, nr 4, lk 66–84.
• Rätsep, Huno 2010 = Huno Rätsepa etümoloogia: vasak, põrgu, pikne. – Klassikaraadio, Keelekõrv, 13.03.2010.
• VMS = Väike murdesõnastik.
