piiblitõlge | Vana kirjakeele sõnastik

Vana kirjakeele sõnastik

Avaleht/piiblitõlge

Otsi

jaan, jaanipäev

Sõna jaanipäev on esmakordselt kasutanud Joachim Rossihnius 1632. aasta lõunaeestikeelses katekismusetõlkes. Kristlikus traditsioonis on jaanipäev Ristija Johannese sünnipäev. Põhjaeestikeelsetes kiriklikes tekstides Johannese nime tavaliselt ei eestipärastatud, aga lõunaeestikeelses kirikukirjanduses kasutati varianti Jaan. Näiteks 1686. aasta Wastses Testamendis on Johannese asemel …

#lõunaeesti keel #piiblitõlge #põhjaeesti keel

26.06.2021

kört, körtsik

Kört osutab vanades tekstides mingisugusele riideesemele. 17. sajandi algul on selleks ‘põll’, 17. sajandi lõpus aga ‘seelik’ või siis üldisemalt ‘(naiste) kuub, rüü’. Kört ähenduses ‘seelik’ on tuntud tänapäeva murretestki, vt EMS. 19. sajandi sõnastikud esitavad ka lõunaeestilise tähenduse ‘volt, …

#alamsaksa laen #lõunaeesti keel #piiblitõlge #põhjaeesti keel #rootsi laen #sõnaalguse konsonantühend #tüvevokaal

10.04.2021

astja

Astja ‘anum’ on põhjaeestikeelne sõna, mida on kirjalikes tekstides kasutatud alates 17. sajandi II poolest. Tähendus on laiem kui tänapäevane ‘kolme jalaga ning kaanega suur puunõu’ – astja võib vanades tekstides olla mis tahes anum. Kõige sagedamini esineb astja 1715. …

#lõpukadu #piiblitõlge

23.02.2021

vangutama

Vangutama on tuletis verbist ↗vankuma. Vanim eestikeelne tekst, kus vangutama esineb, on 1739. aasta piiblitõlge, aga oma sõnastikus on selle verbi esitanud juba Heinrich Göseken (1660). Tekstides on vangutama kasutatud ainult ühendis pead vangutama (harva ka peaga vangutama). ♦ Enne …

#alamsaksa laen #piiblitõlge #saksa laen

14.01.2021

lõukoer

Lõukoer ‘lõvi’ on eestikeelsetes tekstides kasutusel alates 1638. aastast, mil ilmus Heinrich Stahli “Hand- und Hausbuchi” III osa. Eraldi sõnana ↗lõvi leidub aga juba Georg Mülleri jutlustes 1602. ja 1603. aastal. Stahli teostes esinevad mõlemad variandid paralleelselt: lõvi kokku 16 …

#alamsaksa laen #häälikumuutus #loomad #lõunaeesti keel #piiblitõlge #põhjaeesti keel #rahvaetümoloogia #saksa laen #tähendusmuutus

12.01.2021

teile pool

Sõnaühendid teile pool ’teisel pool’, teile poole ’teisele poole’ ja teile poolt ’teiselt poolt’ esinevad 1739. aasta piiblitõlkes. „Väikese murdesõnastiku“ (VMS) andmeil on väljend teada vaid Pöidest. Pole selge, kuidas see jõudis Anton Thor Helleni – võib-olla Salomo Heinrich Vestringi …

#piiblitõlge

03.01.2021

blöömikene

Georg Mülleri jutlustes (1600–1606) neljal korral kasutatud blöömikene ‘lilleke’ on üle võetud alamsaksa keelest (alamsaksa blömeken, vrd ülemsaksa Blümchen). Teistel autoritel ega ka murretes seda sõna teadaolevalt ei leidu. Kolmel korral esineb blöömikene Piibli kirjakohtade täpsetes tõlgetes (Js 40:6,8) või …

#alamsaksa laen #piiblitõlge

27.11.2020

meevikene

Meevikene ‘tuvi’ esineb Heinrich Stahli kirikuraamatutes: esmalt “Hand- vnd Hauszbuchis” (1638) Js 38:14 tõlkes, seejärel “Leyen Spiegelis” (1641) Lk 3:22 seletuses. Nende kirjakohtade hilisemates tõlgetes on kasutatud alamsaksa laenu ↗tuvi. Teistes vanades tekstides sõna meevikene ei leidu. Häälikuliselt sarnased sõnatüved …

#alamsaksa laen #murded #piiblitõlge

25.11.2020

sõrmus

Sõna sõrmus vanimad teadaolevad kirjalikud esinemused leiab kanoonilistest laulatustalituse tekstidest 17. sajandil (nt olete teineteisele sõrmused andnud). Sõrmusest kui ehtest on esmakordselt juttu Heinrich Stahli 1649. aasta jutluseraamatus (Js 3:16 jj tõlkes). 17. sajandil ja 18. sajandi I poolel kasutati …

#häälikumuutus #keelekorraldus #omastav kääne #osastav kääne #piiblitõlge

30.09.2020

avandama, avandus

Avandama ‘avalikuks tegema, avaldama’ on kasutusel 17. sajandi põhjaeestikeelsetes tekstides, nt südame nõu avandama. 18. sajandi teise poole tekstides kasutatakse avandama asemel tänapäevast tuletist ↗avaldama. Ka lõunaeestikeelsetes tekstides on algusest peale avaldama. 18. sajandi esimesel poolel on tavalised hoopis ühendid, …

#lõunaeesti keel #piiblitõlge #põhjaeesti keel

21.09.2020