saksa laen | Vana kirjakeele sõnastik

Vana kirjakeele sõnastik

Avaleht/saksa laen

Otsi

bann, bannima, bannisema

Bann leidub 17. sajandi trükitekstides ainult väljendi banni sisse panema ’kogudusest välja heitma’ koosseisus. Sõna on võetud saksa või alamsaksa keelest (vrd saksa Bann, alamsaksa ban). Johannes Gutslaffi lõunaeestikeelses piiblitõlke käsikirjas (u 1648–1656) esinevad bann, (ära) bannima, (ära) bannisema aga ...

#alamsaksa laen #piiblitõlge #saksa laen

15.09.2022

eht, ehtne

Käändumatu omadussõna eht ’ehtne, päris’ ja selle tuletused ehtne, ehtsus on eestikeelsetes kirjalikes allikates suhteliselt hilised, ilmudes tekstidesse ja ka sõnastikesse alles 19. sajandi II poolel. Eht on eesti keelde laenatud mõnest saksa keele variandist (keskalamsaksa echt(e), ülemsaksa echt ’ehtne; ...

#alamsaksa laen #saksa laen

22.08.2022

ankur

Sõna ankur ’vahend laeva, paadi vms paigal hoidmiseks vabas vees’ esmaesinemus leidub Georg Mülleri 1606. aasta 5. septembril peetud jutluses. Müller on kasutanud tänapäeva keelest erinevat varianti anker, kus 2. silbis on e, mitte u. See võib olla alamsaksa keele ...

#alamsaksa laen #germaani laen #lõunaeesti keel #põhjaeesti keel #rootsi laen #saksa laen #skandinaavia laen #tüvevokaal

15.08.2022

liiderlik

Saksa laen liiderlik tuli eesti kirjakeeles kasutusele 19. sajandi keskel (saksa liederlich). Wiedemanni sõnaraamatus (1869, 1893) on liiderlik märgitud neologismiks ning varasematest sõnastikest see puudub. Märksõna põhikujuks on Wiedemann valinud saksa hääldusele vastavalt liiderlih. Eestikeelsete tekstide autorid on siiski eelistanud ...

#19. sajandi neologism #saksa laen

28.07.2022

holster

Laensõna holster ’kabuur, püstolitasku’ on esitatud Johann Hornungi grammatikas 1693. aastal. Muudes vanades eestikeelsetes allikates seda sõna teadaolevalt ei leidu. Holster võib olla laenatud saksa keelest (saksa Holster, vanemas keeles ka Hulfter, vt DWDS). Keskalamsaksa keeles oli kasutusel hulfte (ka ...

#alamsaksa laen #saksa laen

16.07.2022

ertsingel

Sõna ertsingel ’peaingel’ on mitmes oma teoses kasutanud Heinrich Stahl (1637, 1638, 1641). Tegu on alamsaksa või saksa laenuga (nt alamsaksakeelses 1533. a välja antud Lutheri Piiblis on peaingel Miikaeli kohta öeldud Ertzeengel (Jd 1:9); ülemsaksa vastav sõna kirjutatakse Erzengel). ...

#alamsaksa laen #saksa laen

14.07.2022

alp, alpimine

Sõna alp ’rumal ja edev, praalija, tühja lobiseja’ esmamaining on Hornungi grammatikas 1693. aastal. Kirjalikesse tekstidesse jõuab alp Vana Testamendi tõlke (1739) kaudu. Thor Helle (1732) on sõna alp siiski märganud ka ühes eestlaste ütluses, mille ta on esitanud oma ...

#alamsaksa laen #piiblitõlge #saksa laen #sõnaalguse h

08.07.2022

almus

Almus ’(kerjusele antav) armuand’ on eesti keelde üle võetud kas alamsaksa või saksa keelest (alamsaksa halmosen, saksa Almosen; vt ETY), kuhu see on jõudnud ladina keele vahendusel kreeka keelest (kreeka eleēmosynē ’kaastunne’; vt EWD). Eesti keeles kasutatavana on selle sõna ...

#alamsaksa laen #piiblitõlge #rahvusvaheline sõna #saksa laen

07.07.2022

aampalk

Sõna aampalk ’lage kandev ning vastasseinu ühendav jäme palk’ esmakasutus leidub 1739. aasta Piiblis. Sõnastikesse ilmub see sõna aga alles 1818. aastal. Aampalk on laenatud mõnest saksa keele variandist: vrd ülemsaksa Hainbalken ja Hahnenbalken (Grimmid 1877), baltisaksa Hahnbalken (Hupel 1797), ...

#alamsaksa laen #baltisaksa laen #saksa laen

05.07.2022

haan

Haan ’kraan; püssikukk’ on eesti keelde võetud mõnest saksa keele variandist (vrd keskalamsaksa hane, Lübben 1888; ülemsaksa Hahn). Haan tähenduses ’kraan (vaadil)’ on antud juba Heinrich Gösekeni sõnastikus 1660. aastal, aga tekstidesse ilmub see sõna alles 19. sajandil. Tekstides on ...

#alamsaksa laen #saksa laen

04.07.2022