eht, ehtne
Käändumatu omadussõna eht ’ehtne, päris’ ja selle tuletused ehtne, ehtsus on eestikeelsetes kirjalikes allikates suhteliselt hilised, ilmudes tekstidesse ja ka sõnastikesse alles 19. sajandi II poolel. Eht on eesti keelde laenatud mõnest saksa keele variandist (keskalamsaksa echt(e), ülemsaksa echt ’ehtne; ...