rootsi laen | Vana kirjakeele sõnastik

Vana kirjakeele sõnastik

Avaleht/rootsi laen

Otsi

arkli

Oletatavasti 17. sajandi lõpus või ka 18. sajandi algul eesti keeles avaldatud Rootsi kuninga sõjaseadustes leiduv arkli ’suurtükiväevarustus, sõjavarustus’ on üle võetud rootsi rahvakeelest (Saareste 1958: 182, vt ka Ariste 1981: 149, mis annab sõnale pisut teise tähenduse ’relvaladu, sõjavarustusladu’; …

#rootsi laen

04.04.2022

rüstvanker

Oletatavasti 1697. aastal (aga võib-olla ka 18. sajandi alguses) eesti keeles avaldatud Rootsi kuninga sõjaseadustes leiduva liitsõna rüstvanker ’(kummiga) sõjavanker (varustuse vedamiseks)’ esiosis on arvatavasti võetud rootsi keelest, kuigi sama tüvi on olemas nii alamsaksa kui saksa keeles ning saksa …

#alamsaksa laen #rootsi laen #saksa laen

03.04.2022

karts

Tänapäeval nii kirjakeeles kui murdeallikates sellisel kujul tundmatu omadussõna karts ’reibas, julge; värske, elujõuline’ leidub 17. sajandi tekstides: neljal korral Heinrich Stahli teostes, ühe korra Christoph Blumel. Seejuures kolm Stahli teoste kasutusjuhtududest on 1637. a lauluraamatus, kus konkreetsete laulude tõlkijateks …

#alamsaksa laen #arhaism #rootsi laen

11.03.2022

taldrik

Sõna taldrik on eesti keeles kasutusel olnud juba hiljemalt 17. sajandil. Tegemist on rootsi laenuga: vrd rootsi tallrik, mis on eesti sõnale häälikuliselt täpsem vaste kui alamsaksa tallôr, tallôr(e)ken; vt ETY). Teisalt, lõunaeesti keelde võidi sama sõna laenata siiski alamsaksa …

#alamsaksa laen #lõunaeesti keel #rootsi laen #sisekadu

26.08.2021

penn

Penn tähenduses ’sarikapaari ühendav põikpuu’ tuleb tekstides esile alles 19. sajandi I poolel, tähendus ’kanaõrs’ on veel hilisem. Sõnastike ja grammatikate koostajatele oli penn teada juba 17. sajandi lõpus: esmamainija on Johann Hornung oma grammatikas (1693: 33). ♦ Kõigis vanemates …

#alamsaksa laen #rootsi laen

12.08.2021

ämber

Ämber on eesti keelde laenatud kas alamsaksa keelest (vrd alamsaksa amber, ammer, emmer; ETY) või rootsi keelest (vrd rootsi ämbar; Saareste 1924: 239). Sõna on olemas juba Heinrich Stahli sõnastikus (1637), ortograafilisel kujul ember. Samamoodi on ämber kirjutatud 1715. aasta …

#alamsaksa laen #piiblitõlge #põhjaeesti keel #rootsi laen

10.08.2021

viss

Omadussõna viss ’kindel’ on kasutanud peamiselt 17. sajandi I poole autorid Heinrich Stahl ja Georg Müller, kes mõlemad olid pärit Tallinnast. Lisaks neile leidub viss ka Läänemaal Karusel teeninud rootslase Lars Vigaeuse jutluste käsikirjas (1641–1645). Hilisemad 17. ja 18. sajandi …

#alamsaksa laen #rootsi laen

13.06.2021

tratt

Tratt ‘joodik, hulkur’ on rootsi keelest võetud sõna (rootsi liitsõnades öltratt ‘õllejoodik’, fylletratt ‘sopajoodik’; Ariste 1981: 154), mis esineb Tallinna Püha Vaimu koguduse diakoni Georg Mülleri jutlustes (1600–1606). Muudes allikates ega ka mitte murretes tratt esile ei tule, mistõttu võib …

#rootsi laen

09.06.2021

kört, körtsik

Kört osutab vanades tekstides mingisugusele riideesemele. 17. sajandi algul on selleks ‘põll’, 17. sajandi lõpus aga ‘seelik’ või siis üldisemalt ‘(naiste) kuub, rüü’. Kört ähenduses ‘seelik’ on tuntud tänapäeva murretestki, vt EMS. 19. sajandi sõnastikud esitavad ka lõunaeestilise tähenduse ‘volt, …

#alamsaksa laen #lõunaeesti keel #piiblitõlge #põhjaeesti keel #rootsi laen #sõnaalguse konsonantühend #tüvevokaal

10.04.2021

murjan

Murjan tähenduses ‘maur, mooramaalane, neeger’ on eesti keelde laenatud alamsaksa (moriān) või rootsi keelest seoses misjonikirjanduse levikuga 18. sajandi lõpus. Varem (17. sajandil) on seda sõna kasutanud Johannes Gutslaff, kuid ainult käsikirjas. Heinrich Göseken (1660) on pakkunud eesti keelde vastet …

#alamsaksa laen #rootsi laen

05.03.2021