arkli
Oletatavasti 17. sajandi lõpus või ka 18. sajandi algul eesti keeles avaldatud Rootsi kuninga sõjaseadustes leiduv arkli ’suurtükiväevarustus, sõjavarustus’ on üle võetud rootsi rahvakeelest (Saareste 1958: 182, vt ka Ariste 1981: 149, mis annab sõnale pisut teise tähenduse ’relvaladu, sõjavarustusladu’; vrd ka saksa ja baltisaksa arkelei (nt BSS)).
Muudest eesti keele allikatest ei ole seda sõna niisugusel kujul teada.
‘Kes kroonu aidast, proviandi-hoonest, (suurtükiväe)varustusest või varustuse vankrist midagi varastab, olgu kui tahes pisut, see peab surema.’
1697(?)
Kes Krono rattist / Proviant-hohnest / Arklüst / ehk Rustwanckrist middakit warrastap / olgo ni pissut kui igganes wois olla / se peab surrema. (Sõjaseadused 1697)
‘Kes kroonu aidast, proviandi-hoonest, (suurtükiväe)varustusest või varustuse vankrist midagi varastab, olgu kui tahes pisut, see peab surema.’
Stahl 1637
—
Gutslaff 1648
—
Göseken 1660
—
Vestring 1710–1730
—
Thor Helle 1732
—
Hupel 1818
—
Wiedemann 1893
—
10 000 tekstisõna kohta
16. sajandil – 0,00
17. sajandil – 0,01
18. sajandil – 0,01
a.seestü.
17. saj arklüst
Kirjandus
• Ariste, Paul 1981. Rootsi laensõnadest vanemas eesti kirjakeeles. – Keelekontaktid. Tallinn: Valgus, lk 148–157.
• BSS = Baltisaksa sõnastik.
• Saareste, Andrus 1958. Eesti sõduri määrustik ja vandetekst a. 1697. − Virittäjä 62, 2, lk 175−182.
