alamsaksa laen | Vana kirjakeele sõnastik

Vana kirjakeele sõnastik

Avaleht/alamsaksa laen

Otsi

lööper

Lööper ’kiirjooksja, sõnumikandja’ on eesti keelde võetud alamsaksa sõna lö̂per ’jooksja, käskjalg’. Otto Wilhelm Masing on „Marahwa Näddala-Lehhes“ (1823) sõna lööper kasutades selle järele sulgudesse lisanud ka saksa vaste Laufer, mis näitab, et Masingu arvates ei olnud lööper üle Eesti …

#19. sajandi neologism #alamsaksa laen

19.08.2021

kootspenning

Liitsõna kootspenning ‘annetusraha kirikule, vaestele’ on mugandus alamsaksa liitsõnast godes-pennink (‘jumalaraha’). Sõna on esitatud mitmes vanas sõnastikus alates Gösekenist (1660), aga tekstides seda esile ei tule. Juba 19. sajandi alguseks oli kootspenning levinud tähenduses ‘kingitus tüdrukule teenistusaasta alguses’. (Näiteks Põlvas …

#alamsaksa laen

16.08.2021

vankuma

Vankuma ’kõikuma’ ilmub eestikeelsetesse tekstidesse alles 19. sajandi algul, s.o hiljem kui samast tüvest moodustatud tuletis ↗vangutama. Näiteks veel Hupeli sõnastikuski (1818) on vangutama olemas, aga vankuma puudub. Poolteist sajandit varasemas Gösekeni sõnastikus (1660) on aga vankuma esitatud. Lisaks leidub …

#alamsaksa laen #saksa laen #tüvevokaal

14.08.2021

penning, penn

Alamsaksa laenu penning on ühendis kuldpenning ’kuldmünt, kuldraha’ kasutanud Tallinna Püha Vaimu koguduse abiõpetaja Georg Müller oma jutlustes (1600–1606). Samuti on liitsõna kuldpenning (koos tähendusseletusega Ducatus) esitatud Johannes Gutslaffi grammatikas (1648) liitsõna näitena. Oma käsikirjalises piiblitõlkes on Gutslaff tarvitanud ka …

#alamsaksa laen

12.08.2021

penn

Penn tähenduses ’sarikapaari ühendav põikpuu’ tuleb tekstides esile alles 19. sajandi I poolel, tähendus ’kanaõrs’ on veel hilisem. Sõnastike ja grammatikate koostajatele oli penn teada juba 17. sajandi lõpus: esmamainija on Johann Hornung oma grammatikas (1693: 33). ♦ Kõigis vanemates …

#alamsaksa laen #rootsi laen

12.08.2021

ämber

Ämber on eesti keelde laenatud kas alamsaksa keelest (vrd alamsaksa amber, ammer, emmer; ETY) või rootsi keelest (vrd rootsi ämbar; Saareste 1924: 239). Sõna on olemas juba Heinrich Stahli sõnastikus (1637), ortograafilisel kujul ember. Samamoodi on ämber kirjutatud 1715. aasta …

#alamsaksa laen #piiblitõlge #põhjaeesti keel #rootsi laen

10.08.2021

helli

Omadussõna helli tähenduses ‘püha’ puudub kõigist vanadest sõnastikest. Tekstideski on seda kasutatud vaid ühel korral: 1535. aastal trükitud Simon Wanradti katekismuses, mille tõlkis eesti keelde tol ajal Tallinna Püha Vaimu kiriku õpetajana teeninud Johann Koell. Samas tekstis esineb ka sõna …

#alamsaksa laen #saksa laen

05.08.2021

plakk

Eesti keeles kasutatud sõna plakk ‘tint’ allikaks on alamsaksa black ‘tint’ (Liin 1964: 61, vt ka Schiller, Lübben 1875–1881). Esimest korda mainib seda sõna Heinrich Göseken oma grammatikas (1660), kus plakk (kujul Black) on esitatud saksa sõnade loendis. Göseken (1660 …

#alamsaksa laen #murded

01.08.2021

sell

Eestikeelsetesse kirjalikesse tekstidesse on sell ’(meistri juures töötav) käsitööline; (meessoost) seltsiline’ jõudnud alles 18. sajandi lõpus, varem pole seda esitatud ka sõnastikes. Sõna sell peetakse alamsaksa laenuks, kuigi keskalamsaksa geselle, selle ’kaaslane, osavõtja’ (vt Schiller, Lübben 1875–1881) tähendus ei vasta …

#alamsaksa laen #saksa laen

01.08.2021

traat

Traat on alamsaksa või saksa laen, mida on eestikeelsetes tekstides kasutatud alates 17. sajandi lõpust (alamsaksa drāt ‘traat, nöör, niit’, saksa Draht ‘traat’, vt ETY). ♦ Traat on jõudnud ka rahvapärasesse linnunimetusse pähklatraat > pähkliraat, pähklitraavel jm ‘pähklimänsak’ (mainitud Vestringil …

#alamsaksa laen #saksa laen

20.06.2021