günnima
Günnima esineb mitmetes 17. sajandi põhjaeesti allikates, tavaliselt tähenduses ’(kellelegi ilma kadeduseta head) soovima’, harva ka ’võimaldama’. Hilisemates tekstides seda sõna teadaolevalt ei leidu. Günnima on pärit alamsaksa keelest, vrd keskalamsaksa gunnen (vt Schiller, Lübben 1875–1881, Ariste 1981: 112). Üksikutes …
