keel | Vana kirjakeele sõnastik

Vana kirjakeele sõnastik

Otsi

oftalmist, oftalmoloogia

Laensõna oftalmist ’silmaarst’ leidub ühes 16. sajandi lõpul Tartus välja antud tunnistuses (RA, EAA.995.1.238, l. 445–446). Tekst on kirjutatud ajal, mil ülemsaksa keel hakkas asjaajamises alamsaksa keelt välja tõrjuma. Oftalmist võib olla võetud nii alam- kui ka ülemsaksa keelest (Ariste …

#19. sajandi neologism #alamsaksa laen #lõunaeesti keel #rahvusvaheline sõna #ülemsaksa laen

22.11.2020

avandama, avandus

Avandama ‘avalikuks tegema, avaldama’ on kasutusel 17. sajandi põhjaeestikeelsetes tekstides, nt südame nõu avandama. 18. sajandi teise poole tekstides kasutatakse avandama asemel tänapäevast tuletist ↗avaldama. Ka lõunaeestikeelsetes tekstides on algusest peale avaldama. 18. sajandi esimesel poolel on tavalised hoopis ühendid, …

#lõunaeesti keel #piiblitõlge #põhjaeesti keel

21.09.2020

aasta

Aasta on kujunenud sõnaühendist ajast aega (ETY). Põhjaeestikeelsetes tekstides esinevad vanimaist säilinud allikaist alates sõnakujud aasta ja aast. Variant aast on kirjakeeles kasutusel veel 1930. aastatelgi, peamiselt väljendis aast-aastalt. 1918. aasta õigekirjutussõnaraamat seda siiski ei esita. Lõunaeestikeelsetes tekstides on 16. …

#kuluvorm #lõunaeesti keel #mitmuse tunnus

04.09.2020

kiista

Sõna kiista leidub Friedrich Gustav Arveliuse juturaamatus (1782) väljendis kiista jooksma, mis tähendab ‘võidu jooksma’. Kiista (jooksma) on teadaolevalt kasutusel rannikumurde idaosas (EMS). Arvelius oli töötanud koduõpetajana just selles piirkonnas. Võidusõidu või võidujooksu tähenduses esineb kiista ka soome rahvalaulukeeles (soome …

#rannikumurre

11.08.2020

ormus

Ormus ‘uim’ on lõunaeestikeelne sõna (EMS), mida on 19. sajandi algul kasutanud Otto Wilhelm Masing. Teiste vana kirjakeele autorite trükistes seda sõna teadaolevalt ei esine, samuti pole trükistes kasutatud muid murretest teada häälikkujusid, nagu hurmus või horm. ♦ 1739. aasta …

#lõunaeesti keel

08.08.2020

mõõduma

Sõna mõõduma on Otto Wilhelm Masing kasutanud tähenduses ‘piisama, jätkuma’ ja hiljem Carl Robert Jakobson tähenduses ‘mõjuma’. Mõlemad tähendused on sel sõnal ka Peipsi ääres kõneldavas Iisaku murrakus (vt EMS), s.o nii O. W. Masingu kui ka C. R. Jakobsoni …

#rannikumurre

08.08.2020

koosilind

Koosi(lind) on 1739. aasta piiblitõlkes kasutusele võetud heebrea linnunimetus כוס (kôs), mis arvatavasti tähendab mingit liiki kakku (öökulli). Tõenäoliselt on tegemist linnu häälitsust jäljendava sõnaga. Martin Lutheri piiblitõlkes on כוס’i vastena kasutatud sõna Kützlin ‘kakuke’ (tänapäevases saksa keeles Käuzchen), mida …

#heebrea laen #lõunaeesti keel #piiblitõlge #põhjaeesti keel

22.06.2020