abielu

Vanades eestikeelsetes tekstides esineb abi- 'abielu' mitmete liitsõnade esiosisena, nt abisõrmus 'abielusõrmus', abirahvas 'abielurahvas', abimees 'abielumees; abiline' jpt. Tänapäeva keeles on neis abi asemel abielu.

August Wilhelm Hupeli sõnastikus (1818) on abielu selgelt seotud sõnaga abi 'aitamine': esitatud on sõnasõnaline tõlge saksa keelde (Hülfs-Leben).

Etümoloogid peavad seost sõnaga abi rahvaetümoloogiaks, st tundmatu tähendusega laensõna asendamiseks kõlaliselt sarnase tuntud sõnaga. Ollakse küll üksmeelel, et liitsõna abielu esiosis ei ole algupäraselt seotud abistamise tähendusega, ent selle osise tegelik päritolu on ikkagi jäänud vaieldavaks.

Võimalik, et abi- on vana germaani laen alusvormist *aiwō vms (vrd ka soome avio, isuri rahvalaulude aivoi), mis tähendas seadust ja millest on pärit ka nt ülemsaksa Ehe 'abielu' (Uibo 2004) ning keskalamsaksa Echt(e) 'abielu, (agselt liitsõna: seadusekohane)', ê(breker) 'seaduse(rikkuja); abielu(rikkuja)' (vt Lübben 1888).

Germaani laenud, sealhulgas ka abi- (kui see on germaani laen), tulid läänemeresoome keeltesse II aastatuhande teisest poolest eKr kuni I aastatuhande esimese pooleni pKr. Hiljemalt 8. saj vanaülemsaksa keeles oli sellest sõnast kasutusel ee-ga algav variant ēwa, ēwī (mis sellisena enam laenuallikaks ei sobi) tähenduses 'seadus, õigus, jumala käsk'. Pole selge, kas germaani *aiwō saaks seostada ka ülemsaksa sõnaga ewig 'igavene', mis lubaks algseks tähenduseks anda 'igavesti kehtiv seadus', või on tegu vanaindia tüvega ḗvaḥ 'tee, käik, kulg', mitmuses 'harjumus, tava'. (DWDS)

Pakutud on ka võimalust, et abi- on tuletis sõnast avama (ETY). See seletus sobib hästi soome sõnaga avio 'abielu', avoin 'avatud, avalik'. Avio 'abielu' algne tähendus oleks siis 'avalik liit'. Isuri ai-alguline aivoi sobib aga paremini germaani laenu hüpoteesiga (Uibo 2004), samuti on tähendus sel juhul arusaadavam, sest on kujunenud paralleelselt saksa sõnaga Ehe 'abielu'.

Ei saa välistada ka varianti, et germaani *aiwō 'seadus > abielu' seostati (mõnes läänemeresoome piirkonnas) rahvaetümoloogiliselt keeles juba ammu olemas olnud soome-ugri tüvega ava(-ma), lisades laensõnale abi(elu) nõnda avaliku liidu tõlgenduse.

Ükskõik, kas oletatav avi- oli pärit germaani tüvest või sõnast avama, oli see eesti keeles (ent mitte soome keeles, vrd soome apu 'abi') sarnane sõnaga abi (või selle oletatava nõrgaastmelise tüvevariandiga avi-), nii et neid hakati pidama samaks sõnaks, tõlgendades abi(elu) kui abikaasade vastastikusele abistamisele viitavat sõna. See seos seletab tüves toimunud häälikuüldistust v > b. Nõrgaastmelist v-ga tüvevarianti sõnast abi(elu) ega ka sõnast abi 'aitamine' vanades eestikeelsetes tekstides ei esine, küll aga on avi olemas mõnes murrakus (ka mujal kui rannikumurdes, milles on palju soomepärast), nt vanapärases Tõrva murrakus (vt EMS).

Seega võib väita, et abielu seostamine sõnaga abi 'aitamine' toimus enne 16. sajandit, mil säilinud kirjalike tekstide järgi otsustades oli juba üldistunud b-ga tüvevariant. Tõenäoliselt aitas selle seose kujunemisele kaasa Piibli kirjakoht abielu seadmisest (1Ms 2:18-24): "Ja Issand Jumal ütles: "Inimesel ei ole hea üksi olla; ma tahan teha temale abi, kes tema kohane on. ... Ja inimene pani nimed kõigile kariloomadele ja lindudele taeva all ja kõigile metsloomadele, aga inimesele ei leidunud abilist, kes tema kohane oleks." Tõlgetes kuni 1997. aastani on siin mõlemas salmis kasutatud sõna abi, mitte abiline, v.a Gutlaffi lõunaeestikeelses Vana Testamendi tõlkes (1648–1656), kus on väljend abikaasa. Selle sõna saksa vasted vanades sõnastikes on üldiselt Eheweib 'abielunaine' või selle sünonüümid, ainult Thor Helle tõlgib abikaasa saksa keelde kui Gehülfin 'abiline (naissoost)'.

♦

August Wilhelm Hupel, kes oma sõnastikus (1818) on pidanud vajalikuks esile tuua abielu sõnasõnalise tõlke saksa keelde, on abielu eesmärgi teemal kirjutanud terve raamatu: "Vom Zweck der Ehen, ein Versuch, die Heurath der Castraten und die Trennung unglücklicher Ehen zu vertheidigen" (1771). See oli vastuseks tol ajal üldlevinud seisukohale, et abielu eesmärk on lapsed. Hupeli enda mõlemad pojad surid alla aastastena.

Hupel ütleb oma arutluse algul (1771: 12), et abielu peab olema võimalik eristada kõikidest muudest abistamise eesmärgil sõlmitud liitudest ning ühendustest, ja jõuab järeldusele (ibid.: 73), et neid eristusi on kaks: abielu liikmete arv (kaks) ja sugu (mees ja naine). Lapsed on Hupeli sõnul abielurahva privileeg (ibid.).

Sõnaühendid

abielu

Kolmandell ohn koass se teije röm ning arm, ett teije tedatte ning ussutte, ett teije abbi elo on Jumalan eddes önnistutt ningk ristitutt. (Turu käsikiri, 17. saj I pool)
'Kolmandaks on ka see teie rõõm ning arm, et te teate ning usute, et teie abielu on Jumala ees õnnistatud ja ristitud.'

abielurikkumine

Agga awwalikud ommad Lihha Teggud / kummad on needsinnased: Abbiellorikminne / Horus / Rojus / Kimalus. (Uus Testament 1715)
'Lihaliku loomuse teod on ilmsed, need on: hoorus, rüvedus, kõlvatus, ebajumalateenistus, nõidus, vaen, riid, kiivus,' (Gl 5:19)

abieluseisus

AbbiElloSeissus on JUmmalast sisse sehdtut / kumba sees üx Mees nink üx Naine peap ellama / Jnnimeste Kaswatamissex nink TaiwaRikko Teutmissex. (Blume 1662)
'Abieluseisus on Jumala poolt seatud, milles üks naine ja üks mees pevad elama inimeste kasvatamiseks [saksa k. Vermehrung] ja taevariigi täitmiseks.'

abikaasa

Em̃a on kül hehst kallist Suggust / aggas sehl jures selke wain / ni wehka / et temma naljalt öhe waise Puh-Seppa on woinut Abbi kahsax sahma. (Blume 1667)
'[Jeesuse] ema on küll heast kallist soost, aga seejuures nii väga vaene, et ta ühe vaese puusepagi vaevaga abikaasaks sai.'

abimees 'abielumees'

Neine Abbimehste: Oppus: Teije Mehet , ellaket om̃a Naiste man Mötlikult, ninck andket selle Naisterahgwalle, kui Nörkalle annummalle, tem̃a auwo, kumbat kahnperrandajat sest Armust ninck Ellost ommat, et teije Palwus ei sah mitte üllespehtut. (Rossihnius 1632)
'Abielumeeste õpetus. Mehed, elage mõistvalt naisega kui nõrgema astjaga. Osutage naistele austust nagu elu armuanni kaaspärijatele, et teie palvetel poleks takistusi.' (1Pt 3:7)

abinaine 'abielunaine'

Mina N. wetta sinno N. hennele omas heiges nink laulatetus abinaises Mina teota sinno armata / auwusta / nink ütz heige abielo sino-ga piddädä. (Agenda Parva 1622)
'Mina, N., võtan sinu, N., enesele oma õigeks ning laulatatud abikaasaks, mina tõotan sind armastada, austada ning õiget abielu sinuga elada.'

abirahvas 'abielurahvas'

Senperast ett N. ning N. itz hendans sen abbi elo sisse tahtwat andada, n. sen saman sijn iulgkest Jumalã eddes n. sen ilman eddes tunnistawat; Senperast nemat koass üx teinen teisell net keddet n. abbi sormusset andnut omat, sijs laulatan mina nemat ühex abbi rahwax; Sen issa, n. Poian, n. Pöhan Waimun nimell. (Turu käsikiri, 17. saj I pool)
'Sellepärast et N. ja N. end abielu sisse tahavad anda ja seda siin julgesti Jumala ja ilma ees tunnistavad, sellepärast et nad ka teineteisele need käed ning abielusõrmused on andnud, laulatan mina nemad abielurahvaks, Isa, Poja ning Püha Vaimu nimel.'

abirikkumine 'abielurikkumine'

Neet toiset nÿmetaxet Pattuset. Se on, neet ke oma heñesa hėė meele perrast ellawat, ninck ewat wotta Iumala Sana mitte wasto, moito ellawat keicke Pattu siddes, kui seel omat, Portu Ello, Abbirickmeße, Lia sömse, Lia iomse, kadde, wiha ninck muh heutü aßia siddes. (Müller 1601-1602)
'Teisi nimetatakse patusteks. See tähendab neid, kes omaenese heameele järgi elavad ega võta vastu Jumala sõna, vaid elavad patus, nagu porduelu, ebielurikkumine, liigsöömine, liigjoomine, kadetsemine, viha ning muud häbitud asjad.'

abisõrmus 'abielusõrmus'

MEa Jum͂al on üchte sathnut / se ep peap üchtekit Jnnimenne erralahotama / semperrast / eth N. ninck N. hendes se abbi ello sisse andwat / ninck se samma julgkest Jummala / ninck Jnnimessede eddes tunnistawat / see pehl töine töisel Keddet / ninck abbi sormuxet andnut / sihs Laulatan minna nemmat üchte Abbi rahwax / Jummala se issa Nimmel / ninck se Poja Nimmel / ninck se Pöha Waimo Nimmel. (Stahl 1632)

Esmaesinemus

1585–1590 (käsikiri)

Sina ei peat se abbielo üleâhstma. (Völcker 1585)
'Sina ei tohi rikkuda abielu.'

1632 (trükis)

Meije peame Iummalat peljama ninck armastama, et meije kassinaste ninck puchtaste ellame, sönnade ninck teggude sissen, ninck ütz eggalick omma abbikahsa armastame ninck auwustame. (Rossihnius 1632)
'Meie peame Jumalat kartma ning armastama, et me kasinalt ning puhtalt elaks oma sõnade ja tegude sees ning igaüks oma abikaasat austaks ja armastaks.'

Vanades sõnastikes

Stahl 1637

Ehe / abbiello / abbiellust.
Ehestand / abbielloseisus.
Zur Ehe greiffen / abbiello sisse astma.
Ehemann / abbimees.
Eheweib / abbikahs / abbikahsast.
Ein junges Weib / nohrick / nohrickust.
Ehebrechen / abbiello rickma / errarickma.

Gutslaff 1648

Ehestand Abbi Ello / Ehegemahl Abbikas/a

Göseken 1660

Ehe [nomen Ehestand /] Abbi ello.
Ehe-Mann / Weib / Abbi ello Mees / Naine.
Ehe-Gatte / Abbi ello kaas.
Eheleute / Abbi ello Rahwas.
Junges Ehe-Weib / Nohrik.
Ehelich / Abbi ellolick.
Ehemans Bruder / Schwester / levir küddi / glos naddo.
Eheband / Ehestand / Ehebette / Abbi ello paihl / Sehdus / wohd.
Ehebrechen / Abbi ello rickuma.
Zur Ehe schreiten / in Ehestand tretten / Abbi ello sisse minnema.
Ehescheidung / Erralahhutaminne.
Ehelos / cœlebs, Jlma meheta / naiseta / lesck Mees / naine.
heyraht / Abbi Ello.
verheyrathen / Abbi ellul minna.

Thor Helle 1732

abbiello die Ehe.
abbiello ärrarikkuma Ehebrechen.
abbiello lahhutaminne die Ehescheidung.
abbiello-rahwas Eheleute.
abbiello-rikja der Ehebrecher
abbiellorikminne der Ehebruch.
abbikasa die Gehülfin.

Hupel 1818

abbiello. Ehe, Ehestand (w.[sõna-sõnalt] Hülfs-Leben
„ minnema in die Ehe treten. r.[Tallinna k] d.[Tartu k]
„ (ärra) rikkuma. r.[Tallinna k]„ (arra) rikma. d.[Tartu k] ehebrechen.
„ lahhutaminne Ehescheidung.
„ paar ein paar Eheleute.
„ rahwas Eheleute.
„ rikja. r.[Tallinna k] d.[Tartu k]„ rikkuja. r.[Tallinna k] Ehebrecher, Ehebrecherin; ehebrecherisch.
„ riklik ehebrecherisch. d.[Tartu k]
„ rikminne r.[Tallinna k] d.[Tartu k]„ rikkuminne r.[Tallinna k] Ehebruch.
„ saisus Ehestand d.[Tartu k]
„ sörmus Trauring. r.[Tallinna k] d.[Tartu k]
„ wote Ehebette. d.[Tartu k]
abbikasa. r.[Tallinna k] d.[Tartu k]it. abbikaas, a.d. Ehegatte, Ehegattin.

Masing 1831

abbiello, Ehe, Ehestand.
hea – glückliche, pahha – unglückliche Ehe.
abbiello innimene, eine verehelichte Person, im pl. – rahwas, Eheleute.
abbiello wodist kõrwale minnema, – kõrwal käima, eheliche Untreue begehen.
abbi ellusse min̄ema, heitma, heuraten.
abbikasa, Gatte, Gattin, auch kurz weg: mino Kasa, mein Mann, mein Weib.

Wiedemann 1893

abi G. abi 1) Hülfe [---]
2) st.[asemel] abiline Helfer [---]
3) Gatte, Gattin, a.-laps ehelich geborenes Kind.
elu G. elu, elo (d)[Tartu k]1) Leben [---]
2) Ehe, Ehestand,
e.-elaja Ehegatte,
tema prūgib wäga kaṅgeste te͜ist elu sie verlangt sehr oft die eheliche Pflicht, gewöhnl. dafür abi-elu, pāŕ,ris e. Ehe, Ehestand, Gatte,
kohtulik abi-e. Civilehe,
a.-e. pāŕ, a.-e. rahwas Eheleute,
a.-e. elama te͜izega in der Ehe leben mit Jem.,
a.-e. se͜adma Ehe stiften,
a.-e. rikkuma, teutama, ära teutama die Ehe brechen,
a.-e. lahutama, tühjaks tegema die Ehe scheiden,
a.-eluse minema, astuma, he͜itma, ennast se͜adma in die Ehe treten, heirathen,
a.-e. wōdist kõrwale minema, kõrwal kä͜ima eheliche Untreue begehen,
olgu abi-elu keskes rǟkida unter Eheleuten zu reden (wenn man von Dingen spricht, welche man nicht für geeignet hält für das Ohr Unverheiratheter), auch zwischen zwei Männern oder zwei Frauen;
3) Grundstück; worauf man legt [---]

Sagedus

10 000 tekstisõna kohta

16. sajandil - 8,04
17. sajandil - 2,62
18. sajandil - 0,98

Vormistik

abi- esineb vanades tekstides muutumatul kujul.

Teemad: germaani laen, rahvaetümoloogia
Kirjandus
•DWDS = „Ehe“, bereitgestellt durch das Digitale Wörterbuch der deutschen Sprache, <https://www.dwds.de/wb/Ehe>, vaadatud 20.10.2020.
•ETY = Metsmägi, Iris; Sedrik, Meeli; Soosaar, Sven-Erik 2012. Eesti etümoloogiasõnaraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
•EMS = 1994−… Eesti murrete sõnaraamat.
•Lübben, August 1888. Mittelniederdeutsches Handwörterbuch.
•Uibo, Udo 2004. Sõnalood.
Sisu viimati muudetud 29/10/2020
Külli Prillop