lõng, lang, langas
Sõna lõng on eestikeelsetes tekstides kasutatud alates 17. sajandi algusest, esialgu selle sõna algupärasel kujul lang.
Vanemates põhjaeestikeelsetes tekstides on alamsaksa või rootsi laen nöör sõna lõng mõnevõrra kõrvale tõrjunud, vrd nt 2Kr 10:13 tõlkeid: Gutslaffil (1648?–1656?) Enge se langa möhto pra, Wastses Testamendis (1686) Enge se Möhdolanga Mährä perrä, aga Blumel (1667) erranis aggas Nöhri Möhto perra (vt EPAK).
Omapärane as-lõpuline variant langas sellest sõnast tuleb esile Johannes Gutslaffi Vana Testamendi tõlkes (1648?–1656?). Oma keeleõpetuse sõnastiku-osas (1648) esitab Gutslaff siiski ainult variandi lang.
Murdeuurijad on kuju langass üles märkinud Setust ning Lutsi keelesaarelt (EMS). Gutslaffi keelekasutusele tuginedes saab järeldada, et tegemist on lõunaeesti keeles omal ajal laiemalt kasutusel olnud sõnakujuga.
♦
Tüvi lõng on olemas teisteski läänemeresoome keeltes, samuti mõnes saami keeles. Arvatakse, et see on vana germaani laen, algkujuks rekonstrueeritakse *langa(n) (vt ETY). Alggermaani keelde on rekonstrueeritud ka *langaz (vt nt Orel 2003), millest on tulnud nt tänapäeva inglise long ja saksa lang ’pikk, kestev’ ja mis võiks ehk olla lõunaeestilise langas allikaks (vrd häälikuliselt sarnase oletatava alggermaani laenuga *ganǥaz > kangas (vt ETY)).
‘Ja pärast tuli välja tema vend, kelle käe ümber oli helepunane lõng; ja temale pandi nimeks Serah.’ (1Ms 38: 30) Sest tedda heidetakse temma jalgega wörko, ja temma könnib sassitud lönga sees. (Piibel 1739)
‘Sest ta oma jalad viivad ta võrku ja ta käib püüniste peal.’ (Ii 18:8)
lõngapoom
Ja ta pigi wars olli kui löngapoom, ja temma pigi terra wagis kuussadda sekli rauda; ja ta kilbi kandja käis temma ees. (Piibel 1739)
‘Ta piigivars oli nagu kangrupoom, ja ta piigiots kaalus kuussada seeklit rauda; ja tema ees käis ta kilbikandja.’ (1Sm 17:7)
1605
meddÿ Ello thurib v̈x v̈rrikene aick, ninck lehab pea möda, Ia nÿ pea, kuÿ se Langk, v̈che Kangkore Pola sees katke lehab, ehe er daran gedencket Vnd wie ein Blume auff dem felde bald, errakullub, echk kuÿ v̈x Warrÿ ninck se Suitz errakawub, also ist vnser aller Leben. (Müller 1605)
‘Meie elu kestab üürikest aega ning läheb pea mööda. Ja niipea kui lõng kangru pooli sees katki läheb, enne kui ta selle peale mõtleb, ja nagu lill põllu peal varsti ära kuivab või kaob nagu vari ning suits, nõndasamuti on meie kõigi eluga.’
Stahl 1637
Dacht / tacht / tachtist / tachtlöngk
Gutslaff 1648
Garne Lang / o Tacht Künala Lang
Göseken 1660
Garn löngo / u. Einfeltig / einfacher Fadem / Simplex filum öhhekordane lönga. weber (windel) Baum / [liciatorium jugum] Lönga (Rinna) Poom. HebelGarn / (licium) longa. Baum / (WeberBaum) Lönga Poom.
Vestring 1710–1730
Löng G ga Garn
Walli löng | Käär löng | Kero löng Drall Garn
Korrotut löng Gedrehet, doppelt Garn.
Tahhi Löng Docht Garn
Laug Löng, Loß Garn.
Jämme löng, Grob Garn
Jummal andko need löngad Jämmedamat olla. Wolte Gott, das Garn wäre gröber.
Mitto naela löngo Wie viel Pfund Garn
Penikenne löng, fein Garn.
Clare 1730
Lang, a, das Garn, langa loma, garn haspeln.
langa löim, der Haspel,
Thor Helle 1732
löng das Garn. g. a.
köör löng träll Garn.
korrotud löng gedrehet Garn.
lauk löng loß Garn.
mitto naela löngo wie viel Pfund Garn?
Svenske 18. saj I pool
lang, a. garn
langa lohma. haspeln
Hupel 1818
lang, a, Garn. d.[Tartu k] –
langa loma Garn aufscheeren.
„ ärra löma Garn aufhaspeln.
„ löim, o, die Haspel. löng, a, Garn. r.[Tallinna k]
mitto naela löngo wie viel Pfunde Garn.
Wiedemann 1893
laṅg G. laṅga (d)[Tartu k] = lõng,
härmä-l. Spinngewebe auf dem Grase, fliegender Sommer,
laṅga tegemä spinnen,
koe-l. Einschlaggarn,
wee-l. Auf schlaggarn; — Schnurstück (auf dem Felde). lõṅg G. lõṅṅa, laṅg (d)[Tartu k], Zwirn, Garn, Faden.
’p ole ta mulle tȫd lõṅga te͜inud = er hat mir nicht die geringste Arbeit gethan,
lõṅg hāwalt ganz allmählich,
mitte willast lõṅga e͜i aja kaťki er zieht keinen wollenen Faden entzwei (d. h. so träg ist er),
hiṅg lõṅga pidi kaelas das Leben hängt an einem Faden,
lõṅṅas olema im Garn sein, gefangen sein,
nǖd oli tall lõṅṅa ots käes nun hatte er den Anfang des Fadens in der Hand = nun konnte er sich orientiren, zurecht finden, nun konnte er weiter gehen, nun konnte er etwas unternehmen,
lõṅga mȫda nach der Schnur,
lõṅga tegema spinnen,
härma-l. (SO)[Tartumaa põhjaeestikeelne osa] der fliegende Sommer,
ǟrmized lõṅṅad Anfangsfäden, Randfäden (beim Weben),
ēs-lõṅg Vorgespinnst,
jätku-l. Knüpfelgarn,
kard-l. Gold- od. Silberlahn, mit Gold oder Silber besponnener Faden,
kiri-lõṅṅad Querfäden in einem Muster,
kitse-lõṅṅas olema (P)[Pärnumaa põhjaeestikeelne osa] in grosser Verlegenheit sein,
kude-l. Strickgarn,
kǖnla-lõṅg, tahi-l. Dochtgarn,
loetud lõṅṅad Fitze,
mäŕk-l. Merkgarn,
mȭdu-lõṅg Messschnur,
nōda-l. (D)[Hiiumaa] grobes Hanfgarn,
nōle-l., pune-I. Zwirn zum Nadeln,
pitk lõṅg einer der sechzehn Hauptstriche der Windrose,
wähem l. einer der dazwischen liegenden sechzehn kleineren,
põ͜imi-l. Garn zum Einziehen,
ruľľ-l. Rollgarn,
trādi-l. ungezwirntes Garn,
tūśti-l. grober, ungebleichter Zwirn,
ühe-lõṅṅa-, kahe-lõṅṅa-kindad Handschuhe von einfacher, doppelter Strickwolle,
wähem l. s. pitk l.,
wõrke-l. Fitzelband,
wõrgu-l. (D)[Hiiumaa] Flachsgarn (feiner als nōda-l.).
10 000 tekstisõna kohta
16. sajandil – 0,00
17. sajandil – 0,01
18. sajandil – 1,08
Kirjandus
• EPAK = Ross, Kristiina jt. 2004–2019. Eesti piiblitõlke ajalooline konkordants.
• ETY = Metsmägi, Iris; Sedrik, Meeli; Soosaar, Sven-Erik 2012. Eesti etümoloogiasõnaraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
• EMS = 1994−… Eesti murrete sõnaraamat.
• Orel, Vladimir 2003. A Handbook of Germanic Etymology. Leiden, Boston: Brill.
