Aasta on kujunenud sõnaühendist ajast aega (ETY). Põhjaeestikeelsetes tekstides esinevad vanimaist säilinud allikaist alates sõnakujud aasta ja aast. Variant aast on kirjakeeles kasutusel veel 1930. aastatelgi, peamiselt väljendis aast-aastalt. 1918. aasta õigekirjutussõnaraamat seda siiski ei esita. Lõunaeestikeelsetes tekstides on 16. sajandil kasutusel j-ga variant ajasta, nt egal ajastal. 17. sajandi lõunaeesti autorid (Joachim Rossihnius, Adrian Virginius) on aga tarvitanud liitsõna ajastaick (vt ↗aeg). Mõlemad sõnad on olemas praeguseski võru keeles (EMS). ♦ Tänapäevasest kirjakeelest erinev mitmuse omastava käände vorm aastade on valdav kuni 19. sajandi lõpukümnenditeni, mil vormi aastate esinemissagedus tõuseb järsult. Aastade jääb trükitekstides kasutusele veel 20. sajandi I poolelgi. Keeleajalooliselt on nii de- kui ka te-tunnus selles sõnas kasutusele tulnud teiste sõnade eeskujul, sest algupärane tunnus on häälikumuutuste tõttu täielikult kadunud. ♦ Liitsõna aastanädal 'seitse aastat' kohta vt ↗nädal. |
Tähendused ja näitelausedSina peat egal ayastal kirkisande ehin oma pattut tunnistama. (Völcker 1585-1590) SE wanna ahst on mödha lehnut / tenna ürgkame meije öhe uhe (Stahl 1637) Ja sinna wottad neid kui päälmist Riet kokkomässida / ja siis peab neid mudetama . Agga sinna olled sesamma / ja sinno Aastad ei löppe ärra. (Uus Testament 1715)
Sõnaühendidaasta-aastaltTa peab aasta aastalt kui palgalinne ta jures ollema; ta ei pea mitte temma ülle wallitsema kange hirmoga sinno nähhes. (Piibel 1739) Kõik wanad suwitajad, kes aast-aastalt ikkagi Kabina üles otsiwad ja muud kohta ei mõtlegi külastada. (Postimees, 23 juuli 1930) aastanädal 'seitse aastat'Seitsekümmend aasta-näddalat on seätud so rahwale, ja so pühha liñnale, pärrast peab sedda ülleastumist ärrakeeldama, ja pattud ärralöppetadama, ja üllekohto eest ärraleppitamist tehtama ... (Piibel 1739) juubeliaastaSe wieskümnes aasta peab teile üks Jobeli-aasta ollema; teie ei pea mitte külwama egga leikama mis siis isseennesest kasnud, egga ärraleikama neid winamarjo, mis siis harrimatta kasnud. (Piibel 1739) ametiaastaJa meie tunneme iggamees sest römo, et Teie selle tännawose aastaga omma wietkümnet ammeti-aastat kätte sate ... (Holtz 1817) eluaastaWụ̈rst Kutúsow, kes, et kül seitsmekümne kúendama elloaasta sees, wiggane ja mitmest hawatud olli, séllegipärrast issi iggas kohtas omma tarkusega seädmas ja juhhatamas olli ... (Suve Jaan 1841) nälja-aastaSedda waestlast ma wöttaksin kahhe käega ja tahhaksin temmale need seitse näljaaastat mis ta Hannusse Perdi maias on näinud, tössise emma armastussega tassuda." – (Jannsen 1864) nääriaasta 'uusaasta'seperrast oppe wanna Koddo-Oppija Sirachi kahs wagga Jummala Nêeri-Ahsta Andede perrast abbix hühda / et Tem̃a sul andko öhe röhmsa Südda. (Blume 1667) rahuaastaTomitsian sai aastal 96 ärratappetud. Temma assemele sai Nerwa, kelle wallitsusse al ristikoggodussel monni rahho-aasta olli. (Gildenmann 1845) Esmaesinemus16. sajandi keskpaikJoxsep ux sullana temma perremehhe jurest erre enne ko temma ast weljaß on sieß kaddup temma palck keick sest nuchtloßest (Talurahva õigus 1550) Vanades sõnastikesStahl 1637Jahr / ahst / ahstast. Jährlich / igka ahsta. Jähriger, ahstane / ahstasest. Gutslaff 1648Jahr Ahjastaick. Göseken 1660Jahr / gantz / halb / koggones ahst / pohl ahst / ahiast aick. Jährig / [annotinus] ahstane. Jährlich / [annuus] igga ahsta / iggal ahstal. Jahr Geschicht Bücher / ahsta raamatut. Neu Jahrs Gab / uhhe ahsta Ande. Schalt Jahr / annus bisextilis Issiehrane ahst. Sieben Jahr zeit / seize ahiasta aigk. Stillestand machen / Rahwo teggema öhe / kahhe / kolme ahsta pehle. Viertheil Jahr / [trimestre] werendeil Ahst / nelias Ahsta ossa. zwey Jahr / (biennum) kax Ahstat. zwey Jährig / (bimulus) kahhe Ahstane. Thor Helle 1732aasta das Jahr. aastane jährig. Hupel 1818aasta. it.[samuti]aast, a, das Jahr. r.[Tallinna k] aastane jährig. r.[Tallinna k] Jahr aasta, aast. r.[Tallinna k]ajastaig. d.[Tartu k] jährig aastane. r. ajastane, aijastalinne. d. jährlich iggal aastal. r. eggal ajastajal, egga ajastaja. d. Masing 1831Aasta, Jahr. aastaajad, g. aegade. pl. Jahreszeiten. aastaarw, u. Jahresrechnung aastakõrd, g. õrra, acc. kõrda. eine Reihe von Jahren. aastamoon, a. Jahresdeputat. aastapalk, g. lga, acc. lka. Jahreslohn. aastati, adv. jährlich. aastawarra, Jahresvorrath. Wiedemann 1893āst G. āsta gewöhnl.[tavaliselt]āsta G. āsta (ajasta͜ig, āstag, āsta͜ig, āstaw) Jahr, āsta (āst’), āstag G. āstagu (d)[Tartu k], āsta͜ig (d) = āsta. āstakene G. āstakeze Dimin. von āsta. āstalik G. āstaliku, āstaline G. āstalize, āstane G. āstase, āstatse (ajastaline, ajastane) -jährig, Jährling, āstaw G. āstawa (Pp)[Peipsi rannikul] = āsta ajasta͜ig (eigentl.[tegelikult] ajast-a͜ig) s.[vt] a͜ig, ajastajaline (eigentl. ajast-ajaline) s. ajaline. ajastajane G. ajastajatse (d)[Tartu k] = āstane. Sagedus
16. sajandil - 24,11
Teemad: kuluvorm, lõunaeesti keel, mitmuse tunnus
Kirjandus
|