Vana kirjakeele sõnastik

pälk

Pälk ’põuavälk’ on esitatud 18. sajandi käsikirjalistes lõunaeesti sõnastikes ning hilisemates sõnastikes lõunaeesti (ja saarte) sõnana.

Enne Wiedemanni (1869, 1893) on pälk antud ainult i-tüvelisena (st omastavas käändes pälgi), Wiedemann peab võimalikuks ka u-tüvelist varianti, mis nähtavasti on mõjutatud sõnast välk.

Lähisugukeeltes nimisõna pälk pole, tegusõna ↗pälkama on mõnel pool olemas. Levik eesti keeles – lõunaeesti murretes ning saartel – viitab siiski ka nimisõna arhailisusele.

Seda wälku ei ole aga mitte nendega wahetada, mis wana Eesti rahwas „seenekülwajaks”, Tartu pool „pälk” nimetawad, see on, kui ilma müristamata wälku heidab. Seda tuleb ainult öösel ette, kus piksepilw meitest nõnda kaugel on, et meie müristamist enam kuulda ei wõi ja ainult taewa all wälgu kuma näeme. (Wirulase lisa, 20. juuli 1887)

1730 (käsikirjalises sõnastikus)

Pälk, i. Wetterleuchten ohne Doñer. (Clare 1730)

Stahl 1637


Gutslaff 1648


Göseken 1660


Vestring 1710–1730


Clare 1730

Pälk, i. Wetterleuchten ohne Doñer.


Thor Helle 1732


Svenske 18. saj I pool

Pälk. Wetterleüchten (ohne Donner)


Hupel 1818

pälk, i, Wetterleuchten, lf.[Liivimaal] Mehlthau. d.[Tartu k]


Wiedemann 1893

päľk G. päľgi, pälk G. pälgu (S[Viljandimaa lõunaosa], SW[Põhja-Eesti edelaosa], SO[Tartumaa põhjaeestikeelne osa]) Wetterleuchten, Mehlthau,
lȫs pälki (d)[Tartu k] es wetterleuchtet.

10 000 tekstisõna kohta

16. sajandil – 0,00
17. sajandil – 0,00
18. sajandil – 0,00