nädal

Sõna nädal tähendab seitsmepäevast ajavahemikku mingist kindlast sündmusest või päevast alates, nt nädal pärast mihklipäeva, või päevade tsüklit esmaspäevast pühapäevani (pühapäevast laupäevani), nt nädalast nädalani.

Nädal on slaavi päritolu sõna. Slaavi keeltesse võeti see tõlkelaenuna kreeka väljendist ἄ-πρακτος ημέρα (á-praktos iméra) 'jõudeoleku päev', sõna-sõnalt 'mitte-praktiseerimise päev, mitte-töötamise päev'. Tõlkelaenu neděljane 'mitte', dél- 'töö' – algne tähendus oli niisiis 'töövaba päev, pühapäev'. Mitmes slaavi keeles on algne tähendus säilinud.

Eestikeelsetes tekstides tähendus 'pühapäev' ei ilmne, sest sõna on läänemeresoome keeltesse tulnud vanavene keelest (ETY), kus selle tähendus oli laenamise ajaks juba muutunud. Vanavene laenud on läänemeresoome keeltesse võetud 7.–14. sajandil.

Vanades tekstides on sõna nädal käänatud nii a- kui ka i-tüvelisena, harva isegi e-tüvelisena. Kõik nimetatud variandid on esindatud eesti murretes (vt EMS). i-tüvelised vormid esinevad lõunaeestikeelsetes tekstides, aga ka Saare- ja Läänemaa autoritel, nt esimene eestikeelne ajaleht, 1806. aastal ilmunud "Tarto maa rahwa Näddali-Leht", samuti 1857–1886 ilmunud "Perno Postimees ehk Näddalileht".

Nädalapäeva nimetus kesknädal 'kolmapäev' on tõlkelaen saksa sõnast Mittwoch (Mitte 'keskkoht', Woche 'nädal').

1739. aasta Piiblis (Taanieli raamatus) leiduvad ühendid aastanädal (Tn 9:24-27) ja päevade nädal (Tn 10:2). Lutheri saksakeelses piiblitõlkes sellist eristust pole. Heebreakeelse algteksti vastav sõna võib tähendada nii seitset päeva kui ka seitset aastat. Taanieli raamatu 9. ptk prohveteeringu (seitsekümmend aastanädalat on seatud su rahvale jne) tõlgendamisel arvatakse üldiselt, et mõeldud on seitsetkümmet seitsme aasta pikkust perioodi. Ptk 10 tõlkes on siis peetud vajalikuks täpsustada, et nüüd on juttu seitsmepäevasest nädalast, mitte enam seitsmest aastast (leinanud kolm päevade nädalat).

Tarto maa rahwa Näddali-Leht (päismik)

Perno Postimees ehk Näddalileht (päismik)

Tähendused ja näitelaused

'seitsmepäevane ajavahemik'

Kudt eb sina mitte mællesta, sÿß motle, mincksarn hirmus Tuhl ninck Maawerrisemene mænnewall Aastal v̈x Næddal prast Micheli Peiwa ollÿ; eth is mitte v̈xpeines suhret Laiwat Wÿki pæll, moito kaas Saddama siddes saÿd errarickututh ... (Müller 1603)
'Kui sa seda ei mäleta, siis mõtle, milline hirmus tuul ja maavärisemine oli möödunud aastal nädal pärast mihklipäeva, nii et ei purunenud mitte ainult suured laevad lahel, vaid ka sadamas ...'

'päevade tsükkel esmaspäevast pühapäevani'

Sest motle / mitto kord sesinnane helde Jummal lebbi monne-suggu Patto sult weljastut sahnut on / Ahstat Ahstani / Kuhst Kuhni / Neddalast Neddalani / Pehwast Pehwani / Tundist Tundini / ja / Silma-Pilkmissest Silma Pilkmisseni ... (Blume 1667)
'Sest mõtle, kui sageli on armuline Jumal mitmesuguse patu pärast sinu peale vihane: aastast aastasse, kuust kuusse, nädalast nädalasse, päevast päeva, tunnist tundi, silmapilgust silmapilku ...'

Sõnaühendid

nädalaleht 'kord nädalas ilmuv ajaleht'

Näddala-Lehhe laitjaid on paljogi, agga aitjaid ei ainustki … (Masing 1822)
'Näddala-Lehhe laitjaid on palju, aga aitajaid mitte ainsatki ...'

kesknädal 'kolmapäev'

Kesknäddalil pärrast Nellipühhit pannd ... kaks wenda omma naeste, ja laste, ja suggulastega ennast öhto kello kümme walmis, ja hakkasid ärraminnema. (Gildenmann 1845)
'Kolmapäeval pärast nelipühi panid ... kaks venda koos naiste, laste ja sugulastega end õhtul kell kümme valmis ja hakkasid ära minema.'

aastanädal 'seitse aastat'

Seitsekümmend aasta-näddalat on seätud so rahwale, ja so pühha liñnale, pärrast peab sedda ülleastumist ärrakeeldama, ja pattud ärralöppetadama, ja üllekohto eest ärraleppitamist tehtama ... (Piibel 1739)
'Seitsekümmend aastanädalat on seatud su rahvale ja su
pühale linnale üleastumise lõpetamiseks, patule piiri panemiseks 
ja süüteo lepitamiseks ...'
(Tn 9:24)

päevade nädal 'nädal'

Neil päiwil ollin minna Taniel leinanud kolm päwade näddalat. (Piibel 1739)
Neil päevil olin mina, Taaniel, leinanud kolm nädalat. (Tn 10:2)

Esmaesinemus

1601

Nüit tæme meÿe A. R. R. et meÿe v̈lle pißudt Næddalat needt röÿmsat Ioulo Pöhadt pühitzeme (Müller 1601)
'Nüüd me teame, armas ristirahvas, et me mõne nädala pärast rõõmsaid jõulupühi pühitseme.'

Vanades sõnastikes

Stahl 1637

Woch / Neddal / neddalast.

Gutslaff 1648

Göseken 1660

woche / (hebdoma) neddal / a. von wochen zu wochen / neddalast nedalani.

Thor Helle 1732

näddal die Woche, g.[genitiivis] i. u. a.

Hupel 1818

näddal, a. r.[Tallinna k] d.[Tartu k] it.[samuti]näddäl, e oder i. d.[Tartu k] die Woche. russ.[vene laen]

Masing 1831

näddal, a. Woche.
suur näddal Charwoche.
näddala taggant, eine Woche um die andre.
– pärrast, über acht Tage.
kahhe näddala pärrast, über vierzehn Tage.
hargipäw, Wochentag.
pühhapäw oder näddala pühha Sonntag,
näddalaleht, Wochenblatt.

Wiedemann 1893

nädal G. nädala, nädali (SW, S, SO) (nätäl) Woche,
nädala pärast nach einer Woche,
täna, homme, he͜ile nädal heute, morgen, gestern vor einer Woche,
nädala tagant eine Woche um die andere,
igal nädalal wöchentlich,
sulane on nǖd omal nädalal der Knecht arbeitet jetzt für sich,
keśk-nädal Mittewoch,
kodune n., kaku-n. die Woche, auf welche die Neuvermählte in’s Elternhaus zurückkommt, um dort zu arbeiten (kodunädala tegema),
kiriku-nädal die Woche vor der Communion,
koduse nädala pidama (D[Hiiumaal]) s.[vaata] kodu,
Kristuse-kannatamize-n. Charwoche, Marterwoche,
kül’wi-nädalad, wasta okse n. die von Johannis bis St. Georg rückwärts gezählten Wochen, die Saatwochen (die fünfte und sechste für die Gersten-, die siebente für die Hafersaat bestimmt),
pühade-n. Woche, in welche eines der hohen Feste fällt,
sūŕ n. Charwoche,
wasta okse nädalad = kül’wi-n.,
wõ͜i-n. Butterwoche.

Sagedus

10 000 tekstisõna kohta

16. sajandil - 0,00
17. sajandil - 0,30
18. sajandil - 0,85

Vormistik

a.nim.
   17. saj næddal
   18. saj näddal
a.om.
   17. saj neddala, næddala, neddali
   18. saj näddala, neddala, näddale

a.os.
   17. saj neddalat
   18. saj näddalat, näddalit, näddalt, neddalat, neddalt, näddälit, näddald

a.seesü.
   18. saj näddalas
a.seestü.
   17. saj neddalast
   18. saj näddalast

a.alalü.
   17. saj neddalal
   18. saj näddalal

a.rajav.
   17. saj neddalani

a.kaasaü.
   18. saj näddalaga
m.nim.
   17. saj næddalat, neddalat
   18. saj näddalad
m.om.

   18. saj näddalatte

Teemad: murded, piiblitõlge, vanavene laen, tähendusmuutus, tüvevokaal
Kirjandus
• ETY = Metsmägi, Iris; Sedrik, Meeli; Soosaar, Sven-Erik 2012. Eesti etümoloogiasõnaraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
• Этимологический словарь славянских языков, Выпуск 24. Москва Наука 1997.
Sisu viimati muudetud 21/07/2020
Külli Prillop