Sõna nädal tähendab seitsmepäevast ajavahemikku mingist kindlast sündmusest või päevast alates, nt nädal pärast mihklipäeva, või päevade tsüklit esmaspäevast pühapäevani (pühapäevast laupäevani), nt nädalast nädalani. Nädal on slaavi päritolu sõna. Slaavi keeltesse võeti see tõlkelaenuna kreeka väljendist ἄ-πρακτος ημέρα (á-praktos iméra) 'jõudeoleku päev', sõna-sõnalt 'mitte-praktiseerimise päev, mitte-töötamise päev'. Tõlkelaenu nedělja – ne 'mitte', dél- 'töö' – algne tähendus oli niisiis 'töövaba päev, pühapäev'. Mitmes slaavi keeles on algne tähendus säilinud. Eestikeelsetes tekstides tähendus 'pühapäev' ei ilmne, sest sõna on läänemeresoome keeltesse tulnud vanavene keelest (ETY), kus selle tähendus oli laenamise ajaks juba muutunud. Vanavene laenud on läänemeresoome keeltesse võetud 7.–14. sajandil. ♦ Vanades tekstides on sõna nädal käänatud nii a- kui ka i-tüvelisena, harva isegi e-tüvelisena. Kõik nimetatud variandid on esindatud eesti murretes (vt EMS). i-tüvelised vormid esinevad lõunaeestikeelsetes tekstides, aga ka Saare- ja Läänemaa autoritel, nt esimene eestikeelne ajaleht, 1806. aastal ilmunud "Tarto maa rahwa Näddali-Leht", samuti 1857–1886 ilmunud "Perno Postimees ehk Näddalileht". ♦ Nädalapäeva nimetus kesknädal 'kolmapäev' on tõlkelaen saksa sõnast Mittwoch (Mitte 'keskkoht', Woche 'nädal'). 1739. aasta Piiblis (Taanieli raamatus) leiduvad ühendid aastanädal (Tn 9:24-27) ja päevade nädal (Tn 10:2). Lutheri saksakeelses piiblitõlkes sellist eristust pole. Heebreakeelse algteksti vastav sõna võib tähendada nii seitset päeva kui ka seitset aastat. Taanieli raamatu 9. ptk prohveteeringu (seitsekümmend aastanädalat on seatud su rahvale jne) tõlgendamisel arvatakse üldiselt, et mõeldud on seitsetkümmet seitsme aasta pikkust perioodi. Ptk 10 tõlkes on siis peetud vajalikuks täpsustada, et nüüd on juttu seitsmepäevasest nädalast, mitte enam seitsmest aastast (leinanud kolm päevade nädalat). ♦
|
Tähendused ja näitelaused'seitsmepäevane ajavahemik'Kudt eb sina mitte mællesta, sÿß motle, mincksarn hirmus Tuhl ninck Maawerrisemene mænnewall Aastal v̈x Næddal prast Micheli Peiwa ollÿ; eth is mitte v̈xpeines suhret Laiwat Wÿki pæll, moito kaas Saddama siddes saÿd errarickututh ... (Müller 1603) 'päevade tsükkel esmaspäevast pühapäevani'Sest motle / mitto kord sesinnane helde Jummal lebbi monne-suggu Patto sult weljastut sahnut on / Ahstat Ahstani / Kuhst Kuhni / Neddalast Neddalani / Pehwast Pehwani / Tundist Tundini / ja / Silma-Pilkmissest Silma Pilkmisseni ... (Blume 1667)
Sõnaühendidnädalaleht 'kord nädalas ilmuv ajaleht'Näddala-Lehhe laitjaid on paljogi, agga aitjaid ei ainustki … (Masing 1822) kesknädal 'kolmapäev'Kesknäddalil pärrast Nellipühhit pannd ... kaks wenda omma naeste, ja laste, ja suggulastega ennast öhto kello kümme walmis, ja hakkasid ärraminnema. (Gildenmann 1845) aastanädal 'seitse aastat'Seitsekümmend aasta-näddalat on seätud so rahwale, ja so pühha liñnale, pärrast peab sedda ülleastumist ärrakeeldama, ja pattud ärralöppetadama, ja üllekohto eest ärraleppitamist tehtama ... (Piibel 1739) päevade nädal 'nädal'Neil päiwil ollin minna Taniel leinanud kolm päwade näddalat. (Piibel 1739) Esmaesinemus1601Nüit tæme meÿe A. R. R. et meÿe v̈lle pißudt Næddalat needt röÿmsat Ioulo Pöhadt pühitzeme (Müller 1601) Vanades sõnastikesStahl 1637Woch / Neddal / neddalast. Gutslaff 1648— Göseken 1660woche / (hebdoma) neddal / a. von wochen zu wochen / neddalast nedalani. Thor Helle 1732näddal die Woche, g.[genitiivis] i. u. a. Hupel 1818näddal, a. r.[Tallinna k] d.[Tartu k] it.[samuti]näddäl, e oder i. d.[Tartu k] die Woche. russ.[vene laen] Masing 1831näddal, a. Woche. Wiedemann 1893nädal G. nädala, nädali (SW, S, SO) (nätäl) Woche, Sagedus
16. sajandil - 0,00 Vormistik
Teemad: murded, piiblitõlge, vanavene laen, tähendusmuutus, tüvevokaal
Kirjandus
|