selts, seltsimees, seltskond

‘seltskond, kaaslased’

Selsammal kombel kahs Johannesse ninck Jacoba / Zebedei pojade / Simona seltzi pehle. (Stahl 1638)
‘Nõndasamuti oli ka Sebedeuse poegade Jaakobuse ja Johannesega, kes olid Siimona kaaslased.’ (Lk 5: 10) Sest Jummal on truw / kenne lebbi teije kutztut ollete temma poja / meije Jssanda JEsusse Christusse seltzix. (Stahl 1638)
‘Ustav on Jumal, kelle poolt te olete kutsutud osadusse tema Poja Jeesuse Kristuse, meie Issandaga.’ (1Kr 1: 9) Ja Saul läkkitas Käskusid Taweti ärratoma, ja nemmad näggid prohweti seltsi, kes prohweti wisil räkisid, ja Samuel seisis kui üllewataja nende ülle; ja Jummala waim tulli Sauli Käskude peäle, et nemmad ka prohweti wisil räkisid. (Piibel 1739)
‘Siis Saul läkitas käskjalad Taavetit tooma; aga kui need nägid prohvetlikult kõnelevate prohvetite salka ja Saamueli seisvat ülevaatajana nende üle, siis tuli Jumala Vaim Sauli käskjalgade peale ja nemadki hakkasid prohvetlikult rääkima.’ (1Sm 19: 20)

‘seltsiline, kaaslane’

Need mehet enge kumbat temma the seltsit ollit, saisit ninck ollit, errakangetut, sest nemmat kuhlsit temma hähle, ninck is näghe keddakit. (Rossihnius 1632)
‘Mehed, kes temaga koos käisid teed, seisid sõnatult; nad kuulsid küll häält, ei näinud aga kedagi.’ (Ap 9: 7) Olgo se Titusse pärrast / ke minno Selts ja Abbimees on teie säas / ehk meie Wennade pärrast / ke ommad Koggoduste Apostlid ja Kristusse Au. (Uus Testament 1715)
‘Olgu tegemist Tiitusega, kes on minu kaasosaline ja abiline teie juures, olgu meie vendadega, kes on koguduste saadikud, – nad on Kristuse kirkus!’ (2Kr 8: 23)

‘sort, liik, hulk’

Kalla-roade seltsis siin ramatus saab öppetud, kuida wähhi woid peab teggema. (Lithander 1781)
‘Kalaroogade hulgas on siin raamatus retsept vähivõi tegemiseks.’ iggas pottis on isse suggu ja üht ainust séḷtsi rahha. (Masing 1822)
’igas potis on erinev, ühtainsat sorti raha’

‘organisatsioon, ühing’

Lihwlandi-maal on jo ámmust üks selts, mis énnast Maa-elamise seltsiks (Oekonomische Societät) nimmetab (Masing 1825)
‘Liivimaal on juba ammu üks selts, mis nimetab ennast maa-elamise seltsiks’

seltsis

Minna ei olle istunud mängiatte seltsis, et ma olleksin römo pärrast hüppanud; sinno käe pärrast ollen ma üksi istunud, sest sa olled mind täitnud melepahhandussega. (Piibel 1739)
‘Ei ole ma istunud naerjate killas ega ole ma ilutsenud; sinu käe pärast olen ma istunud üksinda, sest sa oled mu täitnud oma sajatusega.’ (Jr 15: 17)

seltskond

Sures Peterburgi linnas on üks seltskond, kedda saksa rahwas ökonomische Gesellschaft kutsuwad ja se seltskond on enneste keskes üht kommission seadnud, kelle kohhus selle ülle walwada, et allam suggu rahwas ka luggemist ja kirjutamist öppiks. (Perno Postimees, 11. mai 1866)
‘Suures Peterburi linnas on üks selts, mida saksa rahvas kutsub Ökonomische Gesellschaftiks. See selts on valinud oma liikmete seast komisjoni, kelle kohus on valvata, et alam rahvas ka lugemist ja kirjutamist õpiks.’

seltsiveli

Waidt nüith oppeb meile Iumala S: Eth nedt Pannitzet, Kuriat ninck v̈lleantuth Inimeßet, sen Kochnretti Wörcko sees, ninck tæma walla all omat, kumb tæma Selschoppit in der Hellen sein sollen, Sepr: laßeb se Kochnret tæma Selsÿweliet sÿn Maa pæl rahwul olla, Ninck kiuwsab se wasto keicke Wæe kz, kuÿ tæma nedt Waadt ninck Risti Inimeßet, oma Wörcko siße woib sada … (Müller 1605)
‘Jumala sõna õpetab mele, et patused, kurjad ning üleannetud inimesed on kõhnreti võrgus ning tema võimu all ja on tema seltsilised põrgus; seepärast jätab kõhnret oma seltsiveljed siin maa peal rahule ning kiusab seevastu kõigest väest, et ta võiks saada vagad ja ristiinimesed oma võrku …’

seltsimees

Ninda tegkit Danielli seltzimeehet / kumbat Kunninga Nebucadnezari wasto pajatasit: Meije Jummal kenne meije auwustame / woip meid kül errapehstma sest tullisest ahjust / ninck sünno kehjest. (Stahl 1641)
‘Nii tegid Taanieli kaaslased, kes vastasid kiningas Nebukadnetsarile: Kui see peab olema, võib meie Jumal, keda me teenime, meid päästa: ta päästab meid tulisest ahjust ja sinu käest, oh kuningas!’ (Tn 3: 17)

seltsirahvas

Sepärrast ollete teie teps Wörad ja mu Ma Majalissed / waid Pühhade Seltsi-rahwas / ja Jummala Koddakontsed. (Uus Testament 1715)
‘Järelikult ei ole te nüüd enam võõrad ja majalised, vaid pühade kaaskodanikud ja Jumala kodakondsed’ (Ef 2: 19)

piibliselts, peaselts, abiselts

on Wenne-rigi Piibli-selts; sesamma on Rigis 51 wõssu ajanud, ja on iggas kubbernemangus ehk ka makonnaski üks peaselts, kel jälle omad abbiseltsid on, mis kõik Wenne-Rigi Piibli seltsi all seiswad, mis jälle Lontowa seltsiga üks on. (Masing 1821, 251)

1605 (käsikirjas)

Ia wahelt sattob tæma v̈che sesarnse kuria Selße siße, eth tæma paliax saab errarisotuth, vnd entlich erwürget. (Müller 1605)
‘Ja vahel satub ta seesugusesse kurja seltskonda, et ta riisutakse paljaks ja lõpuks kägistatakse.’

1632 (trükises)

Ninck kui need peiwat teutetut ollit, ninck nemmat jelle koddo letzit, jähi se latzikene IEsus Ierusalemmi lihna, ninck temma wannambat iß tya mitte, nemmat nuhlsit enge, temma piddi ollema neine selside sean, ninck kui nemmat ütte peiwa keunut ollit, tullit nemmat, ninck otzit tedda neine höimude ninck tutwade sean. (Rossihnius 1632)
‘Kui nad olid pärast nende päevade möödumist teel kodu poole, jäi Jeesus Jeruusalemma, ent tema vanemad ei teadnud seda. Aga et nad arvasid tema olevat teekaaslaste seas, käisid nad ära ühe päeva tee ja hakkasid alles siis otsima teda sugulaste ja tuttavate juurest. (Lk 2: 43,44)’

Stahl 1637

Gefert / seltz / seltzist

Gutslaff 1648

Gefährte Seltz / i

Göseken 1660

Gatten / (sodalis) Seltz. Gefehrte / seltz / selzi mees. gesellen / (sociari) selzix heitma. gesell / (socius) seltzi /
meije olleme öhhes selzis (Selzi meehet). Suhr seltz / ein hauffen Volcks. mitgesell / (sodalis) Seltz

Vestring 1710–1730

Selts G. si die Gesellschafft Seltsi-mees Der Compagnon Naise | Seltsi | teistpoolt Wotma Heurahten Koera Selts Gottloß Gesinde

Thor Helle 1732

selts die Gesellschaft seltsi mees der Compagnon.

Hupel 1818

selts, i. r.^{[Tallinna k]} d.^{[Tartu k]} sels, i. d.^{[Tartu k]} Gesellschaft. –
seltsi jäma anhangen, sich zu einem halten.
„ kokko löma Gesellschaft errichten.
„mees Gefährte, Gesellschafter. r.^{[Tallinna k]} d.^{[Tartu k]} seltse-us u. seltsius Gesellschaft. d.^{[Tartu k]} seltsima kokko sich vertragen, verträglich miteinander leben. r.^{[Tallinna k]}

Wiedemann 1893

seľts G. seľtsi (seľtseüs, seľtsiüs) 1) Gesellschaft, Vereinigung, Verein, Societät, Familie, Stand, Partei, Secte, Genossenschaft, Compagnie, Rotte, Abtheilung, Classe, Gattung, Art, Schlag,
seľtsi lȫma sich vereinigen, sich verbinden,
wīde (wīe) seľtsi jagama in fünf Classen, Partien, abtheilen, seľtsi wõtma mit nehmen,
ku͜ida sind hǖtakse seľtsi järele wie heisst du mit Familiennamen,
seľtsis gemeinschaftlich, zusammen, zugleich mit,
seľtsis! (Zuruf der Schäfer an die Schafe, dass sie zusammen bleiben),
sē kä͜ib mu seľtsis das nehme ich mit,
wīnaga seľtsis betrunken,
sūŕ jumal on seda seľtside wahet te͜ind der grosse Gott hat diesen Ständeunterschied gemacht,
te͜ine te͜ist seľtsi von verschiedener Familie, Gattung, seľtsi-pidamine Chorversammlung der Brüdergemeine,
assekurants-s. Assecuranzgesellschaft,
abi-seľts Hülfsverein, Zweigverein,
he͜a-tegemize-s. Wohlthätigkeitsverein,
he͜ale-s. Tonart,
eba-s. Secte,
ema pōlt s. mütterliche Verwandte,
iza-polt s. väterliche Verwandte,
ize-s. Secte, geschlossene Gesellschaft, besondere Gattung, Partei,
ize-seľtsi ho͜idma sich abgesondert halten,
ize-seľtsi kokku lȫma ein Complot machen,
kahju-tazumize-seľts Assecuranzgesellschaft,
karskuze-s., kazinuze-s. Mässigkeitsverein,
ko͜era-s. gottloses Gesindel,
līg-uzu-s. religiöse Secte,
lōmade-ka͜itsmize-s. Thierschutzverein,
mā-elamize-s. öconomische Societät,
mõ͜izniku-s., peris-mõ͜iznike-s. (d)^{[Tartu k]} Ritterschaft, Adelscorporation,
nōda-s. Fischereigesellschaft, nõ͜uu-s. Rathsversammlung,
õpetud mā-rahwa-s. gelehrte ehstnische Gesellschaft,
õpetuze-s. Facultät,
pagana-pȫŕja s. Missionsgesellschaft,
sāre-s. Inselgruppe,
sugu-s. Familie, Verwandtschaft,
tē-s. Karavane,
tule-kahju-tazumize-s. Feuerversicherungsgesellschaft,
tule-ka͜it́sja-s. Feuerwehr,
uzu-ize-s. religiöse Secte,
wannutud-s. Eidgenossenschaft,
wennaste-s., weľjeste-s. (d)^{[Tartu k]}, wendade-s. Brüdergemeine;
2) Gesellschafter, Gatte,
seľtsiks tulema mit gehen,
seľtsi nõ͜udma, s. wõtma heirathen,
ōta seľtsi! warte auf mich, nimm mich mit,
abi-seľts Ehegatte,
tē-s. Reisegesellschafter;
3) Adj. Compar. seľtsim geselliger. seľtsakas G. seľtsaka gesellig, gesellschaftlich. seľtseüs G. seľtseüze (d)^{[Tartu k]} = seľts. seľtsikene G. seľtsikeze Dimin. von seľts. seľtsilane G. seľtsilaze (pt)[luulekeeles] Gesellschafter, Begleiter, Genosse, Camerad. seľtsilik G. seľtsiliku gesellschaftlich, gesellig, social,
rǖt́li-s. ritterschaftlich. seľtsiline G. seľtsilize 1) Gefährte, Gesellschafter,
re͜izi-s. Reisegesellschafter;
2) gesellig;
3) von einer Art, zu einer Art gehörig (mit Bestimmwörtern),
mitme-s. vielerlei, von verschiedener Art. seľtsima, -sin, -sida verkehren mit Jemand, sich gesellen, sich anschliessen,
ta seľtsis me͜ie jūres er lebte sich ein, familiarisirte sich, bei uns,
laps e͜i seľtsi mitte lapse-ho͜iďja jūre das Kind gewöhnt sich nicht an die Wärterin,
seľtsis nende hulka er verkehrte mit ihnen,
seľtsija Gefährte,
seľtsimine Geselligkeit,
kokku seľtsima sich zusammen vertragen,
ühe-wǟrilized seľtsiwad kokku = Gleich und Gleich gesellt sich gern. seľtsitama, -tan, -tada, freq.^{[frekventatiiv]} seľtsitelema, -len, -lla (pt)^{[luulekeeles]} sich gesellen, umgehen, sich vertragen mit Jemand. seľtsiüs G. seľtsiüze (d)^{[Tartu k]} = seľts. seľtslane G. seľtslaze der zu einer Partei, Gesellschaft gehört, Anhänger, Mitgenosse,
izi-uzu-s. Sectirer.

10 000 tekstisõna kohta

16. sajandil – 0,00
17. sajandil – 0,95
18. sajandil – 2,65

a.nim.
^{17. saj} seltz, selß
^{18. saj} selts
a.om.
^{17. saj} seltzi, selße, selsÿ
^{18. saj} seltsi
a.os.
^{18. saj} seltsi
a.sisseü.
^{18. saj} seltsi
a.seesü.
^{18. saj} seltsis, eltsin
a.seestü.
^{17. saj} seltzist
^{18. saj} seltsist, selsist
a.alaleü.
^{18. saj} seltsile
a.saav
^{17. saj} selsix, seltzix
a.kaasaü.
^{18. saj} seltsiga
m.nim.
^{17. saj} selsit, seltsit
^{18. saj} seltsid
m.om.
^{17. saj} selside

Müller (1600-1606)
Rossihnius (1632) eL
Stahl (1632, 1637, 1638, 1641, 1649)
Blume (1662, 1666, 1667)
Wastne Testament (1686) eL (EPAK)
Uus Testament (1715)
Thor Helle (dialoogid 1732)
Piibel (1739)
Wiis head jutto (1740)
Hupel (1766–1767)
Quandt (1776) eL
Lithander (1781)
Arvelius (1782, 1790)
Willmann (1782)
Frölich (1787) eL