neeger
Neeger on eesti keelde 19. sajandi keskel saksa keelest võetud uudissõna. Varem kasutati sõnu ↗murjan ja ↗moor.
Teadaolev esmakasutus leidub Berendt Gildenmanni 1845. aastal ilmunud tõlkeraamatu “Juttustamissed Jummala rigist Ma peäl” 18. sajandi misjonitegevust tutvustavas peatükis.
Tegemist on tolleaegses misjonikirjanduses tavalise sõnaga.
‘See neeger oli juba mitme aasta eest Aafrikast Surinamesse toodud ja seal orjaks müüdud.’ Siin oli ülematel, mida Muhamedi usu järele sheikideks hüütakse, suur wõimus oma rahwa üle käes, iseäranis määramata wõim orjade kohta, kes põlatud Neegrid, kurjategijad Araablased ning taga kiusatud kristlased oliwad. (Saal 1885)
‘Siin [Marokos] oli ülematel, keda Muhamedi usu järgi šeikideks kutsutakse, suur võim oma rahva üle; eriti piiramatu võim orjade üle, kes olid põlatud neegrid, kurjategijad araablased ning tagakiusatud kristlased.’
1845
Krahw Sinsendorw, kes Kopenhaagne liñnas olles üht neegrit ehk musta innimest, öhto-Jndia saarte peält, tundma sai, läkkitas Jummalast ja temma Waimust sunnitud, senna male mehhi Jssanda nimme kulutama, aastal 1732. (Gildenmann 1845)
‘Krahv [Nikolaus] Zinzendorf, kes Kopenhaageni linnas olles tutvus ühe Lääne-India saarestikust pärit neegri ehk musta inimesega, läkitas Jumalast ning tema Vaimust sunnitult 1732. aastal sinna maale mehi Issanda nime kuulutama’
Stahl 1637
—
Gutslaff 1648
—
Göseken 1660
—
Vestring 1710–1730
—
Thor Helle 1732
—
Hupel 1818
—
Wiedemann 1893
nēger, nēgri [Tartu k], G. nēgri Neger [neologism]
10 000 tekstisõna kohta
16. sajandil – 0,00
17. sajandil – 0,00
18. sajandil – 0,00