halastama, halestama
Halastama tähendus vanades allikates on sama mis tänapäeval, aga 17. sajandi tekstides on seda sõna kasutatud valdavalt koos asesõnaga end, nt Issand halastab end meie peale. Niisugune kasutus on selge saksa keele mõju. Saksa erbarmen tähendab ‘kelleski kaastunnet äratama’, aga sich erbarmen ‘kellelegi halastama’.
Saksapärast tähendust ‘kelleski kaastunnet äratama’ sõnale halastama vanades eestikeelsetes tekstides omistatud ei ole, küll aga on Heinrich Stahl tõlkinud saksa jammern ‘haletsema, haledust tundma, kaastundlik olema’ neljal korral kui halastama ja vaid ühel korral kui kurvastama. Vaste jammern on sõnale halastama esitatud ka mitmes vanas sõnastikus.
17. sajandi sõnastikes on halastama asemel halestama. Sama sajandi tekstides tulevad esile mõlemad häälikulised variandid. Tähenduses ‘halastama’ on e-line halestama tuntud lõunaeesti keeles, tähenduses ‘haletsema’ ka saartel (EMS).
Variant halastama hakkab põhjaeesti kirjakeeles domineerima 18. sajandil, lõunaeestikeelsetes tekstides jääb püsima halestama.
‘halastama’
Kuÿ meÿe nüith N. hend sel kombel allandame, sÿß tahab se keicke wægk: Iumal hend meddÿ pæle hallastada, ninck meidt armu kz wasta wotta, ia keick meddÿ Pattut, sen keicke süwwemba Merre siße heitada … (Müller 1605)
‘Kui me end nüüd sel kombel alandame, siis halastab kõigeväeline Jumal meie peale ning võtab meid armuga vastu ja heidab kõik meie patud kõige sügavamasse merre …’ Kus hend üx Jssa omma Lapsede pehle hallestap / ninda hallestap hend se Jssand nende pehle / kumbat temma kartwat. (Stahl 1649)
‘Otsekui isa halastab laste peale, nõnda halastab Issand nende peale, kes teda kardavad.’ (Ps 103:13) Sest Mosessele ütleb temma: Minna heitan Armo selle päle / kelle päle ma tahhan Armo heita / ning hallastan selle päle / kelle päle ma tahhan hallastada. (Uus Testament 1715)
‘Ta ju ütleb Moosesele: “Ma halastan, kellele ma halastan, ja heidan armu, kellele ma heidan armu.”‘ (Rm 9:15) Sa auwo Issand Jesus Krist, nink Jummala poig iggawest, kige ilma päle hallesta nink ommat sind kik önnista. (Quandt 1776)
‘Au Issand, Jeesus Kristus, ning Jumala poeg igavesti, kõige ilma peale halasta ja oma rahvast õnnista.’ (Martin Luther, Christi Blut u. Gerechtigkeit)
‘haletsema’
Minna hallestan hend se rahwa pehl / sest nemmat ommat nühdt kolme pehwat münno jures jehnut / ninck neile ep olle keddakit söhda …
Mich jamert des Volcks / Denn sie haben nu drey tag bey mir verharret / vnd haben nichts zu essen … (Stahl 1638)
‘Mul on rahvast hale, sest nad on juba kolm päeva minu
juures viibinud ja neil ei ole midagi süüa.’ (Mk 8:2)
1601
… et tæma Maa peele on waÿne tulnut, se kaas on tæma hend meddi pæle hallastanut, ninck tahab meÿdt Taÿwa siddes rickax ninck kaas oma Pöhade Englide sarnax teha. (Müller 1601)
‘… et ta on maa peale vaesena tulnud, sellega on ta meie peale halastanud ja tahab meid teha taevas rikkaks ning oma pühade inglite sarnaseks.’
Stahl 1637
Erbarmen / hallestan / hallestasin / hallestanut / hallestama / armastama / armo heitma / armo andma.
Gutslaff 1648
—
Göseken 1660
Sich erbarmen / Armo andma / heitma / hallestama / herrastama. erbarmen / hallestama / armo andma / heitma. Jam̃ern / hallestama.
Thor Helle 1732
hallastama sich erbarmen. hallastus die Erbarmung.
Hupel 1818
hallastama sich erbarmen; jammern.
hallastaja Erbarmer.
hallastamatta unbarmherzig.
r.[Tallinna k] d.[Tartu k] hallastus Barmherzigkeit, Erbarmung, das Erbarmen. r.[Tallinna k] d.[Tartu k] hallestama sich erbarmen. r.[Tallinna k] d.[Tartu k] hallestus od.[või] hallestaminne Erbarmung.r.[Tallinna k] d.[Tartu k] halletama sich erbarmen, Mitleid haben. d.[Tartu k]
temma halleti sullase päle es jammerte ihn des Knechtes. bl.[piiblikeelne]
Wiedemann 1893
halastama, -tan, -tada (halestama, haletama) sich erbarmen, Mitleid haben,
halastaja õde barmherzige Schwester, halastamata unbarmherzig. –
tr. traurig machen. halastus G. halastuze (halestus) 1) Erbarmen, Mitleid, Barmherzigkeit || umb’-h. Unbarmherzigkeit;
2) erbärmliche, traurige Lage,
h. on küll wa͜ezel mehel es geht dem armen Manne wohl erbärmlich.
10 000 tekstisõna kohta
16. sajandil – 0,00
17. sajandil – 3,39
18. sajandil – 0,57
ma-tegevusnimi
17. saj hallestama, hallastama
da-tegevusnimi
17. saj hallastada, hallasta
18. saj hallastada
nud-kesksõna
17. saj hallestanut, hallastanut, hallastanuth
olevik, ains. 1. pööre
17. saj hallestan, hallasta, hallastan
olevik, ains. 2. pööre
17. saj hallestat
olevik, ains. 3. pööre
17. saj hallestap, hallastap, halastab
olevik, mitm. 3. pööre
17. saj hallestawat
olevik, eitus
17. saj eb hallasta
minevik, ains. 3. pööre
17. saj hallestas, hallestis, hallastas, hallastis, hallistis
käskiv kv., ains. 2. pööre
17. saj hallesta, hallasta
Kirjandus
• EMS = 1994−… Eesti murrete sõnaraamat.