Projektid & aruanded

Glaukoniit on roheka värvusega K- ja Fe-rikas savimineraal, mis esineb Eesti geoloogilises läbilõikes suurimas kontsentratsioonis Leetse kihistu glaukoniitliivakivis. Eesti karbifosforiit, graptoliit-argilliit, Varangu kihistu hallikad savid ja Leetse kihistu glaukoniit-liivakivi moodustavad seotud geoloogilise lasundi. Nii fosforiidi kui ka graptoliit-argilliidi võimalikul kaevandamisel tuleb väljata ka glaukoniitliivakivi, millel ei ole täna arvestatavat kasutusala. Üheks alternatiivseks võimaluseks on glaukoniidi kasutamine K-termoväetise tootmiseks, mis on pikaajalise toimeajaga ja erinevalt tavaväetistest ei põhjusta muldade sooldumist. Projekti eesmärkideks on: 1) selgitada Eesti glaukoniitliivakivi omadused ja töödeldavus K-termoväetiste tootmiseks; 2) selgitada mikro- ja jälgelementide (sh potentsiaalselt keskkonnakahjulike komponentide) sisaldused ja levik Eesti glaukoniitliivakivis; 3) selgitada K-termoväetise kasulike ja/või potentsiaalselt kahjulike komponentide leostuvus ja hinnata tootmisprotsesside ning väetise kasutamise keskkonnamõjusid.

Projekti eesmärgiks on hinnata täna kehtiva, Maa-ameti peadirektori poolt kinnitatud geoloogilise digitaalkaardistamise juhendi koostisosaks oleva aluspõhjakivimite stratigraafilise klassifikatsiooni ajakohasust ja vastavust vajadustele ning selle kasutusvõimalusi rakendusgeoloogilistel töödel.

Projekti üldeesmärk on koostada teaduslikud Virumaa reaalsele geoloogilisele situatsioonile vastavad keskkonnageoloogilised mudelid, mis hindavad ja demonstreerivad võimaliku kaevandamise keskkonnamõju vastavalt võimaliku kaevandamise ruumilisele ulatusele ja testida leevendus- ja korrastamismeetmete efektiivsust mõjude vähendamiseks. Ühtlasi seotakse ühte parim teadus- ja arenduskompetents erinevatelt erialadelt Eesti ülikoolides ja asutustes ning modelleerimise tulemused on kasutatavad nii avalikkuse harimiseks kui õppeotstarbel. Projekt annab asjakohast sisendit Eesti maapõue strateegia koostamise protsessile, läbi analõõsitud näited võimaldavad strateegia koostamise tulemusi väga hästi illustreerida ning demonstreerida, et põhimõtteliste keskkonnaküsimuste käsitlemine peab eelnema majanduslikele uuringutele (nt potentsiaalse maavara rikastamise tehnoloogiate arendamine, tulude-kulude analüüside koostamine jne).

Olemasoleva geoloogilise ja geofüüsikalise andmestiku alusel soovituste väljatöötamine tehnoloogilise lubjakivi edasisteks uuringuteks Karinu--Rakke-Tamsalu piirkonnas

Eesti põlevkivi energeetilist ressurssi realiseeritakse tööstuslikult kahel viisil: (a) otsekasutuses põletamise teel või (b) kaudselt üle pürolüüsprotsessis toodetava õli. Selleks vajaliku põlevkivi kaevandamisel teisaldatakse karbonaatsed katendimaterjalid, maa-alusel kaevandamisel jätab kamberkaevandamistehnoloogia olulise osa maavararessursist väljamata, töötlemisel tekib mõlemal viidatud juhul suures mahus (vastavalt 4-5 ja kuni 1 milj tonni aastas) ohtlikke tahkjäätmeid. Esimesel juhul tekkivast tuhast taaskasutatakse 5-10%, teisel juhul ladustatakse praktiliselt kogu nn. poolkoks, väga piiratud on ka aheraine taaskasutus. Käesolev projekt on seotud põlevkivi otsekasutuse - esimese kasutusviisi arendamisega. Lisaks, on käivitunud/ käivitumas uuringud põlevkivi uue nn. hapnikus-põletamise (ingl. oxyfuel-põletamise) aluste väljatöötamiseks, mille käigus tekkivad uute omadustega tahkheitmed vajavad taaskasutamiseks või ladustamiseks detailset iseloomustamist, mis on põhimõtteliselt oluliseks komponendiks põhiprotsessi uuringute arendamisel.

Projekti eesmärgiks on saada teoreetilisi alusteadmisi põlevkivi põletamisel hapnikurikkamas põlemiskeskkonnas, mille tulemusena väheneb CO2 emissioon ja tõuseb elektritootmise efektiivsus. Oxy-fuel põletustehnoloogia kujutab endast rikastatud hapniku keskkonnas põletamist. Kui tava-line põlemisprotsess toimub õhu keskkonnas, mis peamiselt koosneb lämmastikust ning hapni-kust, siis oxy-tehnoloogia põlemiskeskkond koosneb peamiselt CO2-st ning O2-st. Põlevkivi põletamisel oxy-fuel tehnoloogiaga ehk kõrgendatud hapnikusisaldusega keskkonnas on võimalik vähemalt 70-80% tekkivast CO2 katlasse tagasi suunata. Vajadusel on seda CO2-te kergem kinni püüda CCS (Carbon Capture and Sequestration) tehnoloogia abil - tõsi see on hetkel kallis ja uurimisjärgus, ning pole Eesti jaoks prioriteetne, sest Eestis ei ole CO2 matmise võimalusi. Märkimist väärib ka asjaolu, et väljatöötatud keevkihtkatla kontseptsioon ei vaja olulisi muudatusi, seega oleks seda juba praegu võimalik olemasolevates kateldes põhimõtteliselt kasutada. Kivisöe puhul on oxy-fuel tehnoloogia leidnud positiivse vastukaja ja ka juhtivad katlatootjad propageerivad seda. Eesti põlevkivi puhul on see ainuke võimalik viis kuidas edasi minna, kuna tonni põlevkivi põletamisel tekib üks tonn CO2-te ja suure karbonaatmineraalide sisalduse tõttu on see paratamatu.

Projekti eesmärgiks on selgitada põlevkivitööstuse jäätmaterjali - hüdratiseeritud põlevkivituha HPKT - kasutusvõimalused lahustunud fosfaatide aktiiv-filtrina märgalapuhastites. Projekti raames planeeritud alus- ja rakendusuuringud keskenduvad HPKT-s toimuvate heitvees lahustunud fosfori sadestus-/adsorptsiooniprotsesside seaduspärasuste, mehhanismi ning saaduse füüsikalis-keemiliste omaduste selgitamisele, samuti selle filtermaterjali sidumisefektiivsuse dünaamika väljaselgitamisele varieeruvatel koormustel ning erinevate sadestusprotsessi inhibiitorite juuresolekul.

Geofüüsikalised uuringud Paldiski vedeldatud maagaasi (LNG) terminali ehitusalal.

Projekti eesmärgiks on välja selgitada pikaajaliselt hüdroloogilist reziimi mõjutavatest teguritest lähtuvalt erinevat tüüpi soode ökoloogilise funktsionaalsuse tagamiseks vajalik puhvertsooni laius. Tsooni laiuse määramine toimub maastikuökoloogiliste parameetrite ja integraalsete indikaatorite alusel (veetase ja füüsikalis-keemilised omadused, kasvuhoonegaaside voog, taimkate, puude juurdekasv, insektifauna liigirikkus). Tänaseni on palju ebaselgust soode aine- ja energiavoogude toimimises, kuna see on seotud soode erinevate hüdroloogiliste protsesside keerukusega, mõjutatud ilmastiku ja klimaatilistes tingimuste ning inimtegevuse poolt. Eesti soode mitmekesisus ja tihe ilmajaamade võrgustik pakub häid tingimusi soode komplekseks hüdroloogiliseks analüüsiks ning võimaldab täpsustada vee liikumist soomassiivi sees, mis on soode aineringe seisukohast kriitilise tähtsusega. Hinnatakse soode ja ümbritseva keskkonna veevahetust ning soode gaasivahetust, mis lubab täpsustada kasvuhoonegaaside (CO2, CH4, N2O) emissiooni erineva mõjutusastmega soode puhul ning loob aluse Eesti kasvuhoonegaaside bilansi täpsemaks hindamiseks.

Projekti eesmärgiks on kaardistada ja selgitada välja Ratva raba ning selle lähiümbruses leiduvate pinnaste hüdrogeoloogilised parameetrid, et tulevikus hinnata Estonia põlevkivikaevanduse võimalikku mõju looduskaitsealustele märgaladele. Projekti käigus ehitatakse välja Selisoo seiresüsteem võimalike põlevkivi kaevandamisest tingitud muutuste fikseerimiseks.

Töö eesmärk on välja selgitada, mis põhjustab Rummu karjäärijärve ümbruse liigniiskust ja Rummu aleviku Aia tänava majade keldrite üleujutamist ning koostada projekt liigniiskusega seotud probleemide likvideerimiseks. Eesmärgi saavutamiseks tuleb eelnevalt aru saada, kas Rummu karjäärijärve veetaseme, selle ümbruse ja Aia tänava piirkonna liigniiskuse vahel on põhjuslik seos või on liigniiskus põhjustatud Rummu alevikust põhjas pool asuvast soostunud alast.