Kvalitatiivsed uurimismeetodid sotsiaalteadustes

Dokumendid

Autor: Jelena Rootamm-Valter

Dokumendi mõiste ja olemus

Dokument arhiiviseaduse tähenduses on mis tahes teabekandjale jäädvustatud teave, mis on loodud või saadud asutuse või isiku tegevuse käigus ning mille sisu, vorm ja struktuur on küllaldane faktide või tegevuse tõendamiseks (ArhS § 2 lõige 1). See määratlus sobib ka uurimuses andmeallikana käsitletavatele dokumentidele.

Teabekandja võib olla valmistatud või esineda vabas looduses mis tahes kujul, peaasi, et sellel jäädvustatud teave on säilinud ilma sisu oluliselt moonutamata. Dokumendiks kvalifitseerub kiviaja maaling koopaseinal, saviplaadile kantud kiilkiri, pärgamendile käsitsi kirjutatud kaubaarve, paberile trükitud raamat, kiri ja päevik; foto, digidokument, asugu see kõvakettal või pilves; gräffiti, audio- ja videosalvestus, ajakirjanduslik väljaanne, veebileht ning palju muud. Dokumendina võib käsitleda isegi ehitisi, nimelt nende arhitektuurilisi lahendusi (Al-Ju’beh 2009).

Dokumentides sisalduvate andmete ja nende kasutamise eripära

Dokumenti ei või käsitleda kui fakti või sündmuse täpset jäädvustust, kui vaatluse käigus fikseeritut. Dokument on sündmust või fakti reflekteeriv: selles avaldub nii või teisiti koostaja ja dokumendi koostamise sotsiaal-kultuurilise keskkonna mõju Laherand 2012).

Näiteks 1930ndate aastate keskpaiku Saksamaal tehtud filmikroonikatest on mõni aasta hiljem eemaldatud võimulolijate soosingust ilma jäänud poliitikute kujutised. 1950ndatel aastatel Eestis tehtud kroonikatest ei saa aga mitte midagi teada Eesti elanike tegeliku eluolu kohta, sest selle jäädvustamine oli keelatud. Ajakirjanduslikes allikates pakuvad faktloogilist materjali vaid kuulutused ning piiratud mahus ka uudised, ent ka uudistest saadud fakte tuleb võimalusel kontrollida. Ent need allikad sageli osutavad huvipakkuvatele faktidele ja muudele allikatele, mis usaldusväärsemaid andmeid sisaldavad. Isiklikes päevikutes kirja pandu on sageli sümboolse tähendusega ning tekste ei saa sõna sõnalt tõena võtta.

Seepärast dokumente andmeallikana kasutades tuleb uurijal hinnata dokumendi tõendusväärtust.

Oluline on ka dokumendi, eriti aga dokumendikogu täielikkus. Ka seda tuleb uurijal hinnata. Kogumist võib puududa mõni dokument, mis võib omakorda kanda sisu hoomamise ja tähenduse seisukohalt olulist tähtsust (Laherand 2012).

Hüpoteetiline näide. Kui uurijale pakub huvi, kuidas toimus Eestis 1990ndatel aastatel maade tagastamine, siis võib ühe toimiku kadumise fakt tervet pilti moonutada. Tavaliselt toimib küll ametidokumentide registreerimise nõue, seetõttu on suhteliselt kerge toimikute kompleksust kontrollida ning dokumente saab vajadusel isegi taastada.

Kvalitatiivsetes uuringutes kasutatakse tänapäeval üha sagedamini andmeallikaid, mis aitavad inimesi mõista nende endi jutustatud, kirja pandud või salvestatud lugude, jutustuste, pildi- ja videomaterjali abil. Kasutatakse eluloolist lähenemisviisi, kus andmed saadakse elulookirjeldustest, päevikutest, kirjadest, blogidest, mälestustest, aga ka ametlikest dokumentidest nagu peresündmusi kajastavad ürikud (Hirsjarvi jt 2005: 203). Siinkohal on tähtis, et uurijal oleks selge ettekujutus uuritavast, uurimisprobleemist ja uurimuse eesmärgist ning oleksid võimalikult täpselt sõnastatud ka uurimisküsimused. Kannavad ju samad andmed erinevat tähendust sõltuvalt sellest, kas uurijale pakub huvi inimese objektiivne ehk faktoloogiline elulugu, tema subjektiivne elulugu ehk arusaam oma elust või hoopis narratiiv ehk tema jutustus oma elust või mingist elusündmusest (Hirsjärvi jt 2005: 204).

Dokumentidest saadud andmete kasutamise võimalusi

Viimastel aastatel on üha enam kogunud andmeallikana populaarsust päevikud (Hirsjärvi jt 2005: 2003).

Näiteks õpetaja päevaraamatust võib saada andmeid õppeprotsessi korralduse, koolikiusamise või tema hakkamasaamise strateegia kohta uuel töökohal nii faktidena, arusaamadena kui ka jutustatud loona.

Kui uurija soovib kasutada andmeallikana päevikut, mida peetakse tema uurimuse jaoks andmete kogumiseks, siis tuleb tal anda päevikupidajale ette kogutavate andmete struktuur, et kõik vajalikud andmed saaksid korralikult ja täielikult jäädvustatud. Uurimispäeviku pidamise kohta kvalitatiivse uuringu tarvis saab praktilisi näpunäiteid Peter Jarvise raamatust „Praktik-uurija“ (2004).

Suurt huvi pakuvad organisatsioonilised dokumendid.

Näiteks ettevõtete majandusaastaaruanded sisaldavad andmeid majandustegevuse tingimuste ja tulemuste kohta. Organisatsioonide struktuure kajastavad organisatsiooniskeemid sisaldavad huvitavaid andmeid organisatsioonikultuuride kohta.

Dokumentide põhjal võib analüüsida organisatsiooni tegevuse erinevaid tahke.

Näiteks võib uurida sotsiaalsete teenuste arendamise vajadust tulenevalt mitte ainult klientide teadvustatud vajadustest, mis selguvad nende tagasisidest (näiteks kaebustest), vaid ka rahvusvaheliselt tunnustatud standarditest (Mürk 2018). Ettevõtete veebilehed pakuvad näiteks piisavalt kvalitatiivseid andmeid nõudluse ja pakkumise vahekorra uurimiseks (Ernits 2018).

Kõigi andmete kasutamiseks on uurijal vaja saada andmevaldajalt kirjalik nõusolek. Dokumentidega töötades tuleb rangelt kinni pidada kehtivast seadusandlusest, eelkõige isikuandmete kaitse seaduses (IKS) ja VV 25.05.2018 määruse 88 „Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused“ sätetest. See tagab nii allika- ja isikukaitse kui ka uurimuse usaldusväärsuse.

Andmebaasid ja juurdepääs dokumentidele

Dokumendid on koondatud süstematiseeritud kogudesse, andmebaasidesse selle mõiste kõige laiemas tähenduses. Neid võib nimetada ka dokumendihoidlateks.

Näiteks organisatsioonide kohta saab andmeid nende endi poolt avaldatud avalikest dokumentidest, näiteks põhikirjad, aastaaruanded, hinnakirjad, organisatsioonisisesed juhendid ja korrad. Suur osa neist kättesaadav organisatsioonide dokumendihoidlatest, millest osa moodustavad organisatsioonide veebilehed. Aga võib kasutada ka ametlikult kogutud andmete põhjal koostatud dokumente, mida pakuvad näiteks riiklikud registrid (näiteks hariduse infosüsteem EHIS), Ärimeedia inforegister, Creditinfo Eesti AS (näiteks ametlik maksehäireregister jt) ja teised andmeid töötlevad organisatsioonid. Kuna nimetatud andmetöötlejad on andmesubjektidelt andmetöötluseks luba juba saanud, siis uuringu autor ei pea enam andmete kasutamiseks uuesti nõusolekut küsima, külla aga tuleb kindlasti viidata andmeallikat.

Eesti suurim tekste sisaldavate dokumentide kogu on Rahvusarhiivil. Väga suur osa dokumentidest on saadav ka digitaalselt. Hulk uurijale huvipakkuvaid tekste sisaldavaid dokumente on kättesaadavad riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes.

Lisaks uurimuse autori ja andmesubjektide poolt tehtud jäädvustustele pakub suures valikus foto- ja videosalvestusi Eesti Filmiarhiiv. Saab kasutada ka ERR arhiivi audiosalvestusi. Arhiivides asuvaid avalikke dokumente saab kasutada vabalt, vaid viidates dokumentide allikale. Foto- ning audiovisuaalse materjali kasutamisel andmete saamiseks tuleb kasutada võtteid, mida soovitatakse andmete kogumisel vaatluse abil.

Suuri andmekogusid säilitatakse näiteks raamatukogudes. Ka muuseumid on laiemas mõttes dokumendihoidlad, nende kogudes sisaldub rohkesti erineva kuju ja funktsiooniga museaale. Juurdepääsu avalikes arhiivides säilitatavatele dokumentidele reguleerib arhiivieeskiri (VV 22.12.2011 määrus 181), raamatukogude ürikutele – raamatukogude kasutamise eeskirjad jne. Juurdepääsu tingimused eraarhiivides säilitatavatele dokumentidele määravad nende omanikud. Igal juhul kindlustab arhiiv isiku- ja muude tundlike andmete kaitse.

On oluline, et uurija mõistaks dokumendis jäädvustatut ehk oskaks dokumenti lugeda. Selleks on vaja osata keelt, milles dokument jäädvustatud on. Siinkohal tähendab keel dokumendi koostaja väljendusviisi, olgu selleks väljendusviisiks tekst või muu sümbol, õigemini sümbolite kogum. See kehtib ka audio- ja videosalvestuste ning kunstiteoste kohta. Suure hulga dokumentide kasutamiseks läheb vaja tehnilisi vahendeid. Kaasajal on see internetiühendusega arvuti ja vastavate funktsioonidega telefon, ent vaja läheb ka rakendusi andmetele juurdepääsu saamiseks ja nende lugemiseks.

TEST ENESEKONTROLLIKS

NÄITEID ÜLIÕPILASTÖÖDEST

Ernits, K. (2018) Peredele pakutavate teenuste arendamine ja kvaliteedi tõstmine Ida-Viru turismiettevõtete näitel. Lõputöö. Narva: TÜ Narva kolledž

Mürk, K. (2018) Kvaliteedijuhtimine Narva Sotsiaaltöökeskuse näitel. Lõputöö. Narva: TÜ Narva kolledž

LISALUGEMISEKS

Al-Ju’beh, Nazmi (2009) Architecture as a Source for Historical Documentation: The Use of Palestine’s Built Heritage as a Research Tool Jerusalem Quarterly 36

Cocu-Oancea, O. (2012) Personal Documents as Data Sources for Social Sciences. A Review of History of Uses, Ethical, Methodological and Epistemological Considerations. A social Change Review, Vol. 10, Issue 1, June

Viidatud allikad

Eelmine
Järgmine