Mudel uurimuse ettevalmistamises

 

Autor: Jelena Rootamm-Valter

Mudel on uurija ettekujutus sellest, millised on uuritava olulised omadused ja neid kujundavad tegurid. Mudeli olulisim tunnus on struktuur – see tähendab, et ta peab aitama mõtteid korrastada. Uuritava mudeli valimine või koostamine on uurimuse ettevalmistuse protsessi viimane etapp enne uuringu kava koostamist.

Hirsjarvi ja ta kaasautorid (2005: 136) kirjutavad tabavalt, et kuigi uurimuse lähtekohana on tarvis kasutada teooriaid, tekib mitmes teadusvaldkonnas sellega probleeme. Sotsiaalsed teoorias ei koosne täpsetest seadustest, mida kohtame loodusteaduses ning mis leiavad väljenduse konkreetsetes valemites, mida annab otseselt rakendada. Sotsiaalteaduses leiab pigem väiteid ja mudeleid ehk mõttekonstruktsioone. Mudelit võib määratleda kujutlusena või tegelikkuse abstraktsioonina. Tema eesmärgiks on lihtsustada uurija ettekujutust tervikust, mida ta uurib, tuues esile olulisi tunnuseid (op.cit.)

Niisiis, koostab uuritava mudeli, et siduda oma uurimus teooriaga ning luua alus uurimismetoodika väljatöötamiseks. Mudel võib olla matemaatiline (nt valem), graafiline (nt joonis), füüsiline (nt makett) jne, samuti võib see koosneda ka struktureeritud tekstist (nt iseloomuomaduste loetelu). Sotsiaaluuringutes kasutatakse mudelina struktureeritud teksti, mõnikord püütakse sellele leida graafiline vorm.

Näitena struktureeritud tekstiga mudelist võib tuua hakkamasaamise aktiivse strateegia mudeli esituse (Coping…2018) Probleemile (lahendusele) orienteeritud strateegiat iseloomustavad (op.cit.):
1 Endale kinnitamine: “Mul on probleem – ma vajan lahendust” ning
2 Sellest tulenevat käitumismall:
2.1 Situatsiooni analüüs.
2.2 Jõupingutuste suurendamine.
2.3 Varem õpitu rakendamine igapäevaelus.
2.4 Selliste isiku või isikute poole pöördumist, kes saavad situatsiooni otseselt mõjutada.
3 Muutuse hindamine: kas probleem on lahenenud.
Sama sisuga mudeli graafiline kujutus on toodud joonisel 1.

Mudel peab näitama uuritava seisukohalt olulisi omadusi, aitama kaasa nende omaduste tunnuste kindlaksmääramisele ja tunnuste mõõtmise vahendite leidmisele. Kvalitatiivses uurimuses peetakse mõõtmise all tavaliselt silmas äratundmist: milliste tunnuste abil tunneb uurija midagi temale olulist ära?

Mõned autorid soovitavad (Jürine jt 2014: 24) lähtuda uurimuses mitte mudelist, vaid kontseptsioonist. Kontseptsioon on uuritava terviklik käsitlus, mis tuleneb otseselt hästi välja arendatud teoreetilisel lähenemisel või teoorial. Mudel kajastab pigem uurija ettekujutust uuritavast, kontseptsioon on üldtunnustatud lähenemine. Tulenevalt uurimuse probleemist ja eesmärgist võib mõnikord just kontseptuaalset lähenemist tarvis minna.

Üliõpilasuuringutes toetutakse pigem juba olemasolevatele kontseptsioonidele. Kontseptsioonid, nagu mudelidki, võivad olla teoreetilised ja rakenduslikud.

Näidetena võib välja tuua viit levinumat turunduskontseptsiooni (Marketing Concepts) (Five… 2018): tootmisest tulenev (Production Concept), tootest või teenusest lähtuv (Product Concept), müümist kesksena käsitlev (Selling Concept), turunduse olemusest lähtuv (Marketing Cpncept) ning sotsiaalset aspekti esmatähtsana esile tõstev (Societal Marketing). Selles näites nimetatud kontseptsioone võib samahästi nimetada ka mudeliteks. Vahetevahel kasutatakse neid termineid sünonüümidena.

Järgmine näide illustreerib, kuidas saab mudeli abil leida uuritava olulised omadused, mis edaspidi rakendusuuringu metoodikas mõõtmist leiavad.

Uurimuse üheks ülesandeks oli kaardistada ja analüüsida pereturismi jaoks sobivaid teenuseid Ida-Virumaa turismiturul (Ernits 2018: 8). Uurimust ette valmistades koostati turismi olemuse teoreetilistele käsitlustele tuginedes vastanduvate turismiliikide mudel (joonis 2). Mudelile toetudes leiti IdaVirumaa turismipotentsiaali iseloomustavad jooned. Sellele teadmisele toetudes koostati turismiturul pakutavate toodete kontentanalüüsi metoodika. Andmed saadi turismiteenuse pakkujate kodulehtedelt.

Tuleb märkida, et juba olemas oleva mudeli kasutamine või oma originaalse mudeli konstrueerimine aitab kaasa mõistete täpsemale määratlemisele. Uurimuses kasutatavad mõisted jäävad siis ühe tervikliku käsitluse ehk mudeli piiridesse ning neid on käepärasem omavahel seostada.

Kui kasutatakse juba olemasolevaid mudelit või kontseptsiooni, siis kõik uurijad kasutavad nendes ühesuguseid termineid ning need on üheselt mõistetavad, mis aitab uurimuse selgusele kaasa. Kaasaegsetes käsitlustes (nt Verhoven 2008: 35) peetakse mõistete määratlemist lausa mudeli koostamise osaks.

 

TEST ENESEKONTROLLIKS

 

LISALUGEMISEKS

Valkenburg, G. (2017) The role of concepts in social science. Norwegian University of Science and Technology

Joosten, T. (2019) A National Research Model for Online Learning. National Research Center for Distance Education and Technological Advancements DETA

Sequeira, A.H. (2014) Introduction to concepts of teaching and learning. Surathka: National Institute of Technology Karnataka

 

Viidatud allikad

• Coping strategies (2017) Montréal: Institut universitaire en santé mentale de Montréal
• Ernits, K. (2018) Pereturismiteenuste arendamine Ida-Virumaa turismiettevõtete näitel. Lõputöö. Narva: TÜ Narva kolledž http://dspace.ut.ee/handle/10062/62469 (viimati vaadatud 18.01.2019)
• Hirsjärvi, S. et al (2005) Uuri ja kirjuta. Tallinn: Medicina Linnaturism RUU M Maaturism Seiklusturism Kultuuriturism Spaa turism Raviturism Narkoturism Tööstusturism Ökoturism Teaduslik turism Religioosne turism Metsik loodus AEG
• Jürine, A. jt (2014) Akadeemiliste tekstide kirjutamine. Tartu: TÜ https://www.maailmakeeled.ut.ee/sites/default/files/fl/avok_socialia_final.pdf (viimati vaadatud 26.07.2018)
• Five marketing concepts (2017) IEduNote.com Available at https://iedunote.com/marketing-concept, accessed January 18, 2019.
• Verhoeven, N. (2008) Doing Research. The Hows and Whys of Applied Research. Amsterdam: Boom Academic.