Kvalitatiivsed uurimismeetodid sotsiaalteadustes

Uurimisprobleemi püstitamine

 

Autor: Jelena Rootamm-Valter

Uurimisprobleemiks kõige üldisemas tähenduses nimetatakse olukorda, kus tunnetatakse teadmiste puudumist rahulolematust põhjustanud olukorra muutmiseks. Tuntakse vajadust midagi täiustada või parandada, mingi tulemus saavutada, ent ei teata, kuidas seda teha, selleks puudub vahend. Lahenduse leidmiseks on vaja teha sihipäraseid ja korrastatud jõupingutusi. Teisisõnu, probleemiga põrkume kokku sel juhul, kui senistest teadmistest ei piisa mingi praktilise või teoreetilise ülesande lahendamiseks ning pole ka algorütmi puudoleva teadmise saamiseks. (Valt 1979: 85)

Loengus selgitatakse kõigepealt uurimisprobleemi olemust, selle erinevust tavaelu probleemist. Seejärel näidatakse, kuidas uurimisprobleem tekib ning kuidas see uurimuse jaoks valitakse. Lõpuks peatutakse probleemi püstitamise eripäral kvalitatiivses uurimuses.

Kogenud uurijad tõdevad põhjendatult, et kvalitatiivse uuringus on uurimisprobleemi püstitamine keeruline ülesanne. Siiski on see vajalik, sest uurimus piirdub vastasel korral paremal juhul vaid andmete liigitamisega või siis ei õnnestu andmeid üldse lahti mõtestada (Hirsjärvi et al 2005). Uurimisprobleemi tuleb eristada sellest, mida nimetame probleemiks tavaelus.

Kui näiteks tavaelus öeldakse „mul on probleem“, siis peetakse tavaliselt silmas olukorda, kus puudub info lahenduse leidmiseks. Info saamiseks küsitakse nõu sõpradelt või kolleegidelt, surfatakse internetis, tuletatakse meelde varasemaid kogemusi ning üldjuhul on sellest ka abi. Mõnikord katsetatakse ühte või teist lahendusviisi omal käel. Antud juhul on pigem tegemist küsimusega, millele ei suudeta leida kohest vastust. Vastus on kellelegi juba teada, või siis on teada viis, kuidas vastus kätte saada. Kipume küsimust probleemiks nimetama, kui vastuse leidmine võtab soovitust enam aega. Tavaelus tekkivate probleemide lahendused on ühekordsed, nad ei hoia ära samade probleemide uuesti päevakorda tulekut. Tavaprobleemide lahendamisel toimub küll kogemusõpe. See aitab sama või samalaadse küsimuse uuesti tekkides leida lahendus senisest kiiremini. Kui vastus küsimusele ilma viivituseta saadakse, pole põhjust seda enam probleemiks nimetada.

Erinevalt tavaelust, on uurimisprobleemi lahendus püsiv, see on tõestatud teadmine, mis kehtib kõikide probleemide kohta, mis võrreldavates tingimustes tekivad.

Näiteks on probleemiks kehvad eesti kui võõrkeele keele õpitulemused vene õppekeelega koolides. Kui uuringu tulemusena selgub ehk tõestatakse, et tuleb võrreldes seni kasutusel olevate õpetamismeetoditega on uued meetodid efektiivsemad, siis on see piisav alus, et uusi õpetamismeetodeid kõikides vene õppekeelega koolides rakendada.

Uurimisprobleemi tekkimine annab teada, et on olemas teadmine teadmise puudumise kohta ning on olemas reaalne vajadus lahendust leida. Püstitades uurimisprobleemi, tõendame uuringu aktuaalsust. Uurimisprobleemi püstitamine eeldab, et lahendus saab teaduslikult põhjendatud, põhineb nõuetekohaselt läbi viidud uuringul. Uurimisprobleemi lahendusel on teadusliku teadmise tunnused (Aarma 2008: 65-85): see on originaalne, erapooletu (objektiivne), on viidud läbi eelarvamusvabalt ehk tolerantselt, tulemused on tõestatud, kontrollitavad teiste uuringute abil; esitusviis on täpne, käsitlus ja tulemus sobituvad 2 2 olemasolevate teadmiste süsteemi, uuring läbis teaduskriitika sõela, uuringus on eelistatud suurimaid võimalusi pakkunud lähenemist ja metodoloogiat.

Uurimisprobleem tekib siis, kui on vaja teadmisi tundmatu nähtuse või protsessi kohta. Uurimuse tulemusena saadakse teada, millised on uuritava olulised omadused, millised on neid omadusi kujundavad tegurid, millised on seosed nende tegurite vahel. Kui see on teada, siis tekib võimalus muuta tingimusi, kus protsess aset leiab, seega protsessi juhtida ning liikuda seeläbisoovitud tulemuse poole. Kui protsessi tingimusi on sihipäraselt muudetud, siis soovitud suunas muutub ka nähtus ehk probleem leiab lahenduse.

Näiteks on uurimisaineseks õpilaste vahelised suhted koolis, probleemiks koolikiusamine. Kiusamine on nähtus. Midagi on õpilastevahelistes suhetes valesti, õpilased on õnnetud, õpetajad mures. Tekkinud olukorraga ei saa rahul olla, see vajab muutmist. Kõik osutab probleemi olemasolule. Millised tegurid kujundavad olukorra, kus koolikiusamine muutub võimalikuks? See on uurimisküsimus, mis probleemist tuleneb. Kui saame teada, milliste tegurite koosmõjul kiusamine võimalikuks sai, võime nende tegurite mõju vähendamiseks meetmeid kavandada ning need ellu rakendada. Selle tulemusena olud koolis muutuvad, nad ei soodusta enam koolikiusamise teket. Kiusamine koolis väheneb, võib-olla saadakse sellest täiesti lahti. Enamgi veel, tundes kiusamise tekkimist soodustavaid tegureid, saab võtta tarvitusele abinõud, mis ennetavad kiusamist soodustavate olude tekkimist. Nii et uurimus võimaldab leida probleemi püsiva lahenduse.

Olles sõnastanud uurimisprobleemi, saab sellest tulenevalt püstitada uurimuse eesmärgi ning liikuda edasi uurimisküsimuste ja -ülesannete seadmise juurde. Kuna probleemi määratlemine on uuringu ettevalmistamise esimene etapp, siis selle õnnestumisest sõltub kogu järgneva uurimuse käekäik.

Uurimisprobleemi valik peegeldab uurija huvisid, hoiakuid ja isegi ellusuhtumist. Näiteks:

  • Jätkuvalt teeb muret noorte madal hõive ja tööpuudus Ida-Virumaal. Võrreldes teiste Eesti piirkondadega on seal hõive palju madalam, tööpuudus aga suurem. Uurimiseks võib valida majandusliku aspekti ehk madala tööhõive probleemi, aga ka sotsiaalse aspekti ehk tööpuuduse probleemi. Uurimist väärivad mõlemad probleemid.
  • Tuntakse, et Ida-Virumaal on teiste Eesti piirkondadega võrreldes vähem väikeseid ja mikroettevõtteid, neid tuleb ka aeglasemalt juurde. See jätab kasutamata elanike erialased oskused ja pädevused, mida kohalikul tööturul praeguses olukorras küll vaja ei lähe, ent mis võiksid kasutust leida näiteks elanike enda asutatud mikro- ja väikeettevõtetes. Üks uurija võib näha uurimisprobleemina mikro- ja väikeettevõtete asutamiseks ja tegevuseks ebasobivaid ettevõtlustingimusi. Teine uurija võib aga uurimisprobleemina näha elanike puuduvat oskust olemasolevaid ettevõtlustingimusi kasutada. Mõlemad uurimisprobleemi määratlused on pädevad, nad kajastavad autorite erinevaid huvisid ja hoiakuid.

Oma uurimisprobleemi määratlemise käsitluses oleme seni lähtunud sellest, et uurija juba otsustas kvalitatiivse uurimisviisi kasuks. Ent uurimisprobleemi määratlemise järel tuleks otsus üle vaadata ning veenduda, et pole põhjust seda muuta. Tegelikult võib otsust uurimisviisi kohta muuta isegi hiljem, isegi uurimiseesmärgi või uurimisküsimuste püstitamise järel. Siiski uurimisviisi valik sõltub sageli ka sellest, millist uurimisviisi ta paremini valdab. Uurijal on õigus valida sellist uurimisviisi, mis temale tundub asjakohasem ning kindlam. Peaasi, et selle rakendamine toob kaasa uurimisprobleemi lahenduse.

Näiteks on uurimisprobleemiks Venemaa turistide vähenenud ostuaktiivsus Eesti piiriäärsetel aladel. Probleemist tulenevalt võib uuringu eesmärki seada erinevalt. Sõltuvalt uuringu eesmärgist tuleks kasutada kas kvantitatiivseid või kvalitatiivseid andmeid. Kvantitatiivses uuringus võib kasutada näiteks andmeid maksuvabade ostude kohta, mida kogub maksu- ja tolliamet jt. Võib koguda kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid andmeid vene ostuturistide ankeetküsitluse abil piiri ületamisel, nagu seda tehakse Soome piirikaubandust uurides. Võib aga kasutada ainult kvalitatiivset uurimisviisi, viies läbi intervjuusid vene turistidega piiriäärsetes kaubanduskeskustes (Venemaa … 2015)

Kvalitatiivset uurimisviisi kasutatakse mõnikord just seetõttu, et on juba ette teada, et valdkonnas, kus uurimisprobleem tekkis, on kvantitatiivseid andmeid raske või isegi praktiliselt võimatu saada.

Näiteks kui probleemiks on Eesti õppeasutuste füüsilise õpikeskkonna ebamugavus nägemispuudega inimestele, siis sõltumata sellest, kuidas püstitatakse uuringu eesmärk, tuleb valida kvalitatiivne uurimisviis. Millised on kvantitatiivsest uurimisviisist loobumise põhjused? Statistilised andmed selles valdkonnas teadaolevalt puuduvad. Usaldusväärse kvantitatiivse uuringu, näiteks küsitluse jaoks on vaja teatud suurusega kogumit ja valimit, mida Eesti elanikkonna arvu juures on keeruline kindlustada. Tuleks läbi viia praktiliselt tervet kogumit hõlmav küsitlus, ent võivad puududa andmed isegi kogumi suuruse kohta. Samuti puutub siin uurija kokku vajadusega kasutada tundlikke isiklikke andmeid, millele ligipääs vajab omakorda üsna ajamahukaid tegevusi. Osa kogumisse kuuluvaid isikuid võib küsitlusele vastamisest keelduda, sest ankeedi täitmine on nägemispuudega inimesele tülikas jms. Kõik see viitab vajadusele kasutada kvalitatiivset uurimisviisi.

Lõpetuseks tuletaks meelde, et kvalitatiivse uurimuse käigus kogutud andmed võivad sisaldada olulist täiendavat teavet probleemi kohta. See võib tingida vajaduse probleemi täpsustada, probleemi sõnastust muuta. Kui nii juhtub, tuleb üle vaadata ka uuringu eesmärk ja uurimisküsimused ning muuta ka neid, viies probleemi uuendatud sõnastusega vastavusse. Kvantitatiivses uuringus püütakse aga probleemi ja eesmärgi täpsustamist uuringu käigus vältida.

 

Viidatud allikad

  • Aarma, A. (2008) Teadustöö alused. Tallinn: TTÜ: 65-85.
  • Hirjsärvi, S., Remes, P. et al (2005) Uuri ja kirjuta. Tallinn: Medicina
  • Valk, L. (1979) Problleem, hüpotees ja mudel teaduse metodoloogia lähtekategooriatena. – Teaduse metodoloogia. Koost. R. Vihalemm. Tallinn: Eesti Raamat
  • Õunapuu, L. (2014) Kvalitatiivne ja kvantitatiivne uurimisviis sotsiaalteadustes. Tartu: TÜ: 41 http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/36419/ounapuu_kvalitatiivne.pdf?sequence=1&is Allowed=y (viimati vaadatud 5.09.2018)

 

Näidete koostamisel kasutatud allikad

  • Ida-Virumaal: mida ta siin tegelikult teeb? Uuringu aruanne (2015) Narva: TÜ Narva kolledž https://www.narva.ut.ee/sites/default/files/nc/idavirumaa_turismiuuringu_aruande_tekst_9.03.2015_prim.pdf (viimati vaadatud 5.09.2018)
  • Horn, S. (2013) Töötukassa teenuste sotsiaalse müügi tõhustamine kodulehe kaudu Narva linna näitel. Lõputöö. Narva: TÜ Narva kolledž http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/32515/Sofja_Horn.pdf (viimati vaadatud 5.09.2018)