3.3. Alused
Igapäevaelus kohtame aluseid harvemini kui happeid. Aluseid sisaldavad näiteks kodused puhastusvahendid. on ained, mis annavad vesilahusesse hüdroksiidioone (OH–-ioone). Tuntumad alused on , mis koosnevad metalli katioonist ja hüdroksiidioonist.
Kuidas aluseid nimetatakse ja millised on aluste , vaata järgnevast videost.
Allikas: https://youtu.be/ANIUet7khb8
Nimetamine ja valemite koostamine
Aluste nimetuse üldkuju: metalli nimi + (o.a) + hüdroksiid
Aluste nimetamisel tuleb eelnevalt teada, kas alust moodustaval metallil on püsiv või muutuv . Sellest tulenevalt on aluste nimetamiseks kaks võimalust:
1. Kui metallilisel elemendil on püsiv oksüdatsiooniaste, antakse nimetus järgmiselt: metalli nimi + hüdroksiid.
nt NaOH – naatriumhüdroksiid, Al(OH)3 – alumiiniumhüdroksiid
2. Kui metallilisel elemendil on muutuv oksüdatsiooniaste, määratakse kõigepealt metalli o.a ning siis antakse nimetus järgmiselt: metalli nimi + (o.a) + hüdroksiid.
nt CuOH – vask(I)hüdroksiid, Fe(OH)2 – raud(II)hüdroksiid.
Aluse valemi koostamist vaatame kaltsiumhüdroksiidi näite põhjal.
1. Valemi koostamisel kirjuta kõigepealt üksteise kõrvale metalli ning seejärel hüdroksiidioon,
nt Ca2+ OH–.
2. Kuna ühend tervikuna peab olema neutraalne (kogu laeng peab = 0), tuleb “2+” laengule kõrvale võtta “2-” laengut. Seega tuleb hüdroksiidioone võtta 2 tükki. Tähtis on meeles pidada, et hüdroksiidioon on liitioon, mis koosneb hapnikust ja vesinikust, sellepärast pane OH–-rühm sulgudesse.
Kogu eelnevat arutelu arvesse võttes on kaltsiumhüdroksiidi valem Ca(OH)2.
Liigitamine
Aluseid saab liigtada kaheks: tugevad ja nõrgad alused.
Tugevad alused ehk on vees hästi lahustuvad hüdroksiidid. Tugevad alused on IA rühma ja IIA rühma alates Ca-st metallide hüdroksiidid (LiOH, NaOH, KOH, RbOH, CsOH, Ca(OH)2, Sr(OH)2, Ba(OH)2).
Nõrgad alused on vees mittelahustuvad hüdroksiidid, nt Fe(OH)2, Al(OH)3.
Aluste keemilised omadused
ALUS + HAPE → SOOL + H2O
1. Alused reageerivad hapetega, tekivad sool ja vesi.
NaOH + HCl → NaCl + H2O
2LiOH + H2SO4 → Li2SO4 + 2H2O
Seda reaktsiooni nimetatakse ka neutralisatsioonireaktsiooniks.
Vaata täpsemalt hapete peatükist.
ALUS + HAPPELINE OKSIID → SOOL + H2O
2. Alused reageerivad happeliste oksiididega, moodustuvad sool ja vesi.
2LiOH + CO2 → Li2CO3 + H2O
Ca(OH)2 + SO3 → CaSO4 + H2O
Pea meeles, et moodustuv sool koosneb aluse katioonist ja happelisele oksiidile vastava happe anioonist, mis on toodud hapete peatükis olevas tabelis.
ALUS $\xrightarrow[]{temp.}$ ALUSELINE OKSIID + H2O
3. Vees lahustumatud alused lagunevad kuumutamisel, tekivad aluseline oksiid ja vesi.
Fe(OH)2 $\xrightarrow{temp.}$ FeO + H2O
Cu(OH)2 $\xrightarrow{temp.}$ CuO + H2O
Vali antud lähteainete põhjal korrektne tasakaalustatud reaktsioonivõrrand.
