Eduard Vilde
Eduard Vilde (4. III/20. II 1865 – 26. XII 1933) is a classic of Estonian literature, one of the founders of the Estonian novel and of its most prominent representatives.
Vilde grew up on the Muuga estate in Virumaa county, received early private lessons in German, attended Kentmann’s primary school in Tallinn, and from 1878 to 1882 the German county school, from which he did not matriculate. From 1883 to 1905 he worked on many Estonian newspapers, and from 1889 to 1900 in the editorial office in Riga of the Zeitung für Stadt und Land, and from 1890 to 1892 as a freelance journalist in Berlin. Vilde took an active part in the revolution of 1905, whereupon he was forced to flee his homeland in order to avoid imprisonment. The years 1905 to 1911 he spent in many European cities, and in 1911 he also tried to get a foothold in New York. From 1911 to 1917 he lived in Copenhagen. After the overthrow of Tsarism he returned in 1917 to Estonia. In 1919 he was elected on the ticket of the Social Democratic Workers’ Party to the Constituent Assembly. In the same year he worked as chief of the press office of the Republic of Estonia in Copenhagen, and in 1919-1920 as envoy in Berlin. From 1920 to 1923 he lived as a professional author, mainly in Berlin, later in Tallinn. In the early nineteen-twenties Vilde’s health broke down and his creative powers waned considerably. He died in Tallinn, and was the first person to be buried in the Metsakalmistu Cemetery.
Vilde first became known as a prolific writer of thrilling and humorous stories. His first work with a crime theme, Kurjal teel (‘On a Bad Path’) was completed in 1882 (published in 1898). It was followed by a whole series of stories and novels in periodicals and in book form. Vilde has been called the founder of the original Estonian crime novel. Under the influence of Vilde’s thrillers, Estonians began to prefer original literature, dealing with local living conditions, to adaptations from foreign languages for their entertainment. At the same time Vilde’s popular stories, with their easy-going style, fostered the development of the Estonian literary language. In some of Vilde’s works from his early period – such as the crime story Musta mantliga mees (‘The Man in the Black Coat’), written in 1883 – elements of social criticism are already evident. Some of his humorous stories from this period are still in active circulation even today in Estonian culture, such as the story Vigased pruudid (‘The Crippled Brides’, 1888).
As a well-travelled intellectual, Vilde was well aware of the latest trends in West European literature. In the early eighteen-nineties he consciously adopted the critical-realist aesthetic as a writer. After a few stories written in the new style, Vilde published the novel Külmale maale (‘To a Cold Land’, 1896), which depicts a poor farmer facing starvation and embarking on a criminal path in order to feed his children, and his subsequent moral decline and path to Siberia. With this novel, realism became the dominant trend in Estonian literature.
In 1898 Vilde published his novel Raudsed käed (‘Iron Hands’), which depicts the life of farmers who have moved from the country to the city and work in the Narva factory district. This novel, critical of capitalism, is not one of Vilde’s most influential works, but is worth attention as the first Estonian novel about workers. In his work Vilde also depicted women’s struggle with the patriarchy, for instance in the stories Astla vastu (‘Against the Thorn’, 1898) and Koidu ajal (‘At Dawn’, 1904), and the novel of labour, set in Denmark, Lunastus (‘Redemption’, 1909), whose main protagonists are an unmarried woman and her child. As an atheist, Vilde also criticized the double standards of the church. Vilde’s own marriage and burial were secular.
A central position in Vilde’s work is occupied by the three historical novels depicting the peasants’ struggle with feudalism in the mid-19th century. Vilde did a lot of preparatory work in writing them, examining both historical sources and the scenes of the action. Mahtra sõda (‘The Mahtra War’, 1902) portrays the peasants’ uprising on the Mahtra estate in 1858 and the cruel punishment meted out to the participants. Today Estonian know about the Mahtra war mostly from Vilde’s novel. Kui Anija mehed Tallinnas käisid (‘When the Men of Anija Went to Tallinn’, 1903) tells of the bloody reprisals in Tallinn in 1858 against peasants who refused to work, and the defenceless legal position of the Estonian peasants against the German bourgeoisie. Prohvet Maltsvet (‘Maltsvet the Prophet’, 1908) tells of a spontaneous religious movement that arose among the suffering peasants, whose members were expecting a White Ship coming to save them off the coast near Tallinn and finally emigrated to the ‘Promised Land’ in the Crimea on foot.
Living in Copenhagen in the latter part of his creative career, Vilde’s realism became more psychologically penetrating and nuanced. The most significant work of this period is the novel Mäeküla piimamees (1916, translated into English as ‘Milkman of the Manor’ in 1976), which depicts the interest shown by an elderly estate-owner in the young wife of a poor peasant and the resulting collusions between the landlord and his tenant farmer. The question of women’s social position is also a significant theme in this novel.
Throughout his life Vilde took a great interest in the theatre. An important place among his later works is occupied by his comedies with a biting social nerve, such as Tabamata ime (‘The Unattainable Miracle’, 1912), and Pisuhänd (‘Sparktail’, 1913). Tabamata ime depicts the careerism and ineptitude in Estonian cultural life. Pisuhänd is one of the most famous and popular comedies in Estonia, which again deals with social climbing in Estonian intellectual life and the wheeling and dealing in business circles. Pisuhänd has often been staged, and several phrases from it have entered into common everyday coinage.
The story Minu esimesed “triibulised” (‘My First Stripes’, 1904), which Vilde claimed was autobiographical, describing his childhood conflict with the son of a baron and the unjust punishment that resulted from it, later became one of the classics of Estonian children’s literature.
S. V. (Translated by C. M.)
Books in Estonian
Novels
Rööwitud tiiwad. Eduard Wilde jutustus. Tallinn: J. H. Vahtrik, 1892, 256 lk (I-IV köide). [2. trükk: 1927.]
Külmale maale!. Eduard Wilde külajutt. Jurjev: Postimees, 1896, 400 lk. [Kättesaadav: http://www.digar.ee/id/nlib-digar:37609. Järgnevad trükid: 1897, 1924, 1934, 1943, 1947, 1948, 1954, 1960, 1976, 2005.]
Ed. Wilde, Kuhu päikene ei paista. Roman. Põltsamaa: M. Reial ja K. Anveldt, 1901, 245 lk. [Järgnevad trükid: 1907, 1926, 1960.]
Eduard Wilde, Terawad nooled. Tallinn: J. A. Vahtrik, 1901, 262 lk. [2. trükk: 1923.]
Eduard Wilde, Mahtra sõda. Tallinn: J. H. Vahtrik, 1902, 664 lk. [Kättesaadav: http://www.digar.ee/id/nlib-digar:37612. Järgnevad trükid: 1909, 1924, 1945, 1947, 1949, 1955, 1958, 1972, 1982, 2007, 2009.]
Kui Anija mehed Tallinnas käisivad. Tallinn: G. Pihlakas, 1903, 368 lk. [Järgnevad trükid: 1929, 1940, 1946, 1948, 1955, 1960, 1970.]
Eduard Wilde, Prohwet Maltswet. Ajalooline roman. Tallinn: G. Pihlakas, 1906, 740 lk. [Kättesaadav: http://www.digar.ee/id/nlib-digar:37691. Järgnevad trükid: 1929, 1951, 1954, 1985.]
Eduard Wilde, Lunastus. Ühe töölise noorpõlw. Tartu: J. Reevits, 1909, 160 lk. [Kättesaadav: http://www.digar.ee/id/nlib-digar:37610. Järgnevad trükid: 1934, 1941, 1948, 1988.]
Raudsed käed. Tallinn: G. Pihlakas, 1910, 164 lk. [Järgnevad trükid: 1928, 1941, 1951, 1960.]
Eduard Wilde, Mäeküla piimamees. Tallinn: Mõte, 1916, 244 lk. [Kättesaadav: http://www.digar.ee/id/nlib-digar:37611. Järgnevad trükid: 1922, 1935, 1947, 1948, 1955, 1960, 1970, 1974, 2000, 2006, 2016, 2019.]
Short stories, novellas
Ed. Vilde, Norra rannas. Tallinn: Virulane, 1885, 50 lk.
Musta mantliga mees. Eduard Wilde uudisjutt. Tallinn: K. Busch, 1886, 80 lk.
Tallinna saladused. Eduard Vilde naljajutud. Tallinn: K. Busch, 1887, 72 lk. [2. trükk: 1888, 1913.]
Töömehe tütar. Eduard Wilde uudisjutt. Tartu: K. A. Hermann, 1887, 175 lk.
Kõtistamise kõrred. Eduard Vilde naljajutud. Tallinn: K. Busch, 1888, 78 lk. [Järgnevad trükid: 1911?, 1913.]
Sala sidemed. Eduard Wilde uudisjutt. Tallinn: K. Busch, 1888, 79 lk.
Mustad leegid. Eduard Wilde jutustus. Tallinn: K. Busch, 1889, 119 lk.
Rõuge-armid. Eduard Wilde uudisjutt. Tartu: K. A. Hermann, 1889, 54 lk.
Kuul pähe!. Uudisjutt Tallinna elust. Tõsiste sündmuste järele Eduard Wilde. Tallinn: A. Laurmanni rmtkpl, 1891, 95 lk.
Kus sandid saia sööwad. Eduard Wilde Berlini naljajutud. Tallinn: K. Busch, 1891, 73 lk.
Naer on terwiseks!. Eduard Wilde naljajutud. Tartu: K. A. Hermann, 1891, 72 lk.
Tema ja ta laps. Eduard Wilde uudisjutt. Tallinn: K. Laurmann, 1891, 68 lk.
Kännud ja käbid. Eduard Wilde uudisjutt. Tartu: K. A. Hermann, 1892, 199 lk.
Peiu käsiraha. Eduard Wilde uudisjutt. Tartu: K. A. Hermann, 1892, 136 lk.
Karikas kihwti. Eduard Vilde uudisjutt. Tallinn: J. H. Vahtrik, 1893, 160 lk.
Wästriku Aadu. Eduard Wilde uudisjutt. Tartu: K. A. Hermann, 1893, 142 lk.
Eduard Wilde, “Linda” aktsiad. Jurjew: K. A. Hermann, 1894, 279 lk.
Muhulaste imelikud juhtumised juubeli-laulupidul. Eduard Wilde naljajutt. Tartu: H. Laakmann, 1894, 62 lk.
E. Wilde, Astla wastu. Jurjev: A. Grenzstein, 1898, 73 lk.
Eduard Wilde, Kurjal teel. Alguspäraline jutustus päälinna elust. Jurjev: Schnackenburg, 1898, 94 lk.
Eduard Wilde, Ameti poolest kosilane. Uudisjutt; Uus toaneitsi. Uudisjutt. Jurjev: Hermann, 1898, 100 lk.
Koidu-ajal. Uudisjutt. Tallinn: G. Pihlakas, 1904, 128 lk.
Eduard Wilde, Naise-õiguslased. Tallinn: Õigus, 1908, 45 lk.
Seadusemees. New York: [s.n.], 1910, 18 lk.
Jutustused. Tallinn: Mõte, 1912, 184 lk.
Asta ohver. Leib. Punane wiir. Wiaburi. Tallinn: J. Lilienbach, 1913, 48 lk.
Muiged. Tallinn: Mõte, 1914, 95 lk.
Eduard Wilde, Minu esimesed “triibulised”. Tallinn: Pääsuke, 1925, 16 lk.
Lugusid suure lombi tagant. Tallinn: A. Tõnisson, 1944, 55 lk.
Valitud jutustused. Toimetanud ja eessõna: Fr. Tuglas. Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1949, 507 lk.
Jack Brown. Lühijutud. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1951, 160 lk.
Valik jutustusi. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1951, 151 lk.
Jutustused. Koostanud ja järelsõna: Herbert Salu. Stockholm: Vaba Eesti, 1958, 294 lk.
Casanova jätab jumalaga. Novelle. Eessõna: N. Andresen. Tallinn: Ajalehtede-Ajakirjade Kirjastus (Loomingu Raamatukogu), 1960, 67 lk.
Kui tuli tähendus…. Jutustusi ja novelle. Koostaja E. Elisto. Tallinn: Eesti Raamat, 1964, 516 lk.
Jutustusi ja publitsistikat. Koostanud ja kommenteerinud Ants Järv. Tallinn: Eesti Raamat, 1978, 192 lk.
Kolmkümmend aastat armastust. Novelle ja novellette. Koostanud Elem Treier. Tallinn: Eesti Raamat, 1983, 312 lk. [Sari ‘Eesti novellivara’.]
Ärapõletatud peigmehed ja vigased pruudid. Koostanud, toimetanud ja järelsõna: Ants Järv. Tallinn: Eesti Raamat, 1997, 285 lk.
Kuul pähe! 4 krimijuttu. Jutud valinud ja järelsõna kirjutanud Jaanus Vaiksoo. Tallinn: Tänapäev, 2010, 240 lk. [Sisu: ‘Kurjal teel’, ‘Musta mantliga mees’, ‘Kuul pähe!’, ‘Kippari unerohi’.]
Vembumees Vilde. Eduard Vilde nalja- ja satiirikogumik. Koostaja ja sissejuhatus: Kairi Tilga. Tallinn: SE&JS, 2016, 287 lk.
Plays
Tabamata ime. Eduard Wilde nelja waatusega näidend. Tallinn: Maa, 1912, 231 lk. [Kättesaadav: http://www.digar.ee/id/nlib-digar:37693. Järgnevad trükid: 1929, 1944, 1947, 1956, 2007.]
Eduard Wilde, Pisuhänd. Kolme waatusega lõbumäng. Tallinn: Maa, 1913, 160 lk. [Kättesaadav: http://www.digar.ee/id/nlib-digar:37690. Järgnevad trükid: 1929, 1940, 1944, 1947, 1956, 1959, 1971, 1982, 2003, 2018, 2022.]
Eduard Wilde, Side. Nelja vaatusega draama. Tallinn: Rahvaülikool, 1922, 151 lk. [Järgnevad trükid: 1929, 1944, 1947, 1956.]
Non-fiction
Demokraatlik kaswatus. Tartu: Eesti Üliõpilaste Poliitilist Kihutustööd korraldav Toimekond, 1917, 16 lk. [“Estonias” 10. mail 1917 peetud kõne.]
Jutustusi ja publitsistikat. Koostanud ja kommenteerinud Ants Järv. Tallinn: Eesti Raamat, 1978, 192 lk.
Minu põsk sinu põse vastu. Eduard Vilde kirjad Rahelile. Koostanud Kairi Tilga. Tallinn: Hea Lugu, 2015, 254 lk.
Mööda maad ja merd. Tartu: Ilmamaa, 2023, 560 lk. [Sari ‘Eesti mõttelugu’.]
Collected works: Eduard Wilde kirjatööde kogu, 1907
Eduard Wilde kirjatööde kogu. Tallinn: A. Pert, 1907, 384 lk. [Ajakirja ‘Aeg’ lisa, 1/2-10/12. Sisu: ‘Iseenesest’, ‘Karikas kihvti’, ‘Kuhu päikene ei paista’, ‘Vigased pruudid’, ‘Minu esimene hobuseliha söömine’, ‘Lehmanni emanda kaks meest’, ‘Rätsepa kosjakavalus’, ‘Viirastus’, ‘Jette truudus’.]
Collected works: Eduard Vilde Kirjatööde kogu, 1909-1913
Mahtra sõda. Tallinn: G. Pihlakas, 1909, 510 lk.
Raudsed käed. Tallinn: G. Pihlakas, 1910, 164 lk.
Kõtistawad kõrred. Tallinn: G. Pihlakas, 1913, 71 lk. [Sisu: Naljajutud.]
Kännud ja käbid. Tallinn: G. Pihlakas, 1911, 104 lk.
“Linda” aktsiad. Tallinn: G. Pihlakas, 1911, 160 lk.
Peiu käsiraha. Tallinn: G. Pihlakas, 1911, 76 lk.
Töömehe tütar. Tallinn: G. Pihlakas, 1911, 103 lk.
Muhulaste imelikud juhtumised Tartu juubeli-laulupidul. Tallinn: G. Pihlakas, 1913, 60 lk.
Naljajutud. Tallinn: G. Pihlakas, 1913, 203 lk.
Tallinna saladused. Tallinn: G. Pihlakas, 1913, 76 lk.
Selected works: Valitud teosed, 1940-1943
I köide. Külmale maale; Astla vastu. Tartu: Tartu Eesti Kirjastus, 1943, 302 lk.
II köide. Kui Anija mehed Tallinnas käisid. Tartu: Ilukirjandus ja Kunst, 1940, 328 lk.
IV köide. Raudsed käed; Lunastus. Tartu: Ilukirjandus ja Kunst, 1941, 339 lk.
Collected works: Kogutud teosed, 1923-1935
I köide. Novellid I. Kurjal teel; Musta mantliga mees. Tallinn: Varrak, 1923, 146 lk.
II köide. Romaanid I. Terawad nooled. Tallinn: Varrak, 1923, 220 lk.
III köide. Novellid II. Lina-Mai ja teised jutustused. Tallinn: Varrak, 1923, 170 lk.
IV köide. Romaanid II. Kaks sõrme. Tallinn: Varrak, 1924, 184 lk.
V köide. Nali ja pilge I. Ärapõletatud peigmehed ja teised jandid. Tallinn: Varrak, 1923, 233 k.
VI köide. Novellid III. Rõugearmid ja teised nowellid. Tallinn: Varrak, 1925, 229 lk.
VII köide. Romaanid III. Kuhu päike ei paista. Tartu: Varrak, 1926, 235 lk.
VIII köide. Novellid IV. Punane mulk ja teised jutustused. Tartu: Varrak, 1926, 242 lk.
IX köide. Novellid V. Noored hinged ja teised jutustused. Tartu: Varrak, 1926, 213 lk.
X köide. Nali ja pilge II. Kosilane Rakverest ja teised humoreskid. Tartu: Varrak, 1927, 233 lk.
XI köide. Romaanid IV. Rööwitud tiiwad. Tartu: Varrak, 1927, 198 lk.
XII köide. Novellid VI. Peiu käsiraha ja teised jutustused. Tartu: Loodus, 1929, 238 lk.
XIII köide. Novellid VIII. Karikas kihwti ja teisi jutustusi. Tartu: Loodus, 1930, 250 lk.
XIV köide. Novellid VII. Kännud ja käbid; “Linda” aktsiad. Tallinn: Varrak, 1923, 293 lk.
XV köide. Romaanid VI. Raudsed käed. Tartu: Varrak, 1928, 186 lk.
XVI köide. Romaanid V. Külmale maale. Tallinn: Varrak, 1924, 221 lk. [2. trükk: 1934.]
XVII köide. Novellid IX. Mihkli wurrud ja teisi jutustisi. Tartu: Loodus, 1933, 272 lk.
XVIII köide. Nali ja pilge III. Dr. Aadu Rebane ja teisi humoreske. Tartu: Loodus, 1933, 264 lk.
XIX köide. Novellid X. Nende poeg ja teisi jutustisi. Tartu: Loodus, 1934, 279 lk.
XX-XXI köide. Romaanid VII-VIII. Mahtra sõda. I-II köide. Tallinn: Varrak, 1924, 542 lk.
XXII-XXIII köide. Romaanid VIII. Kui Anija mehed käisid Tallinnas. I-II köide. Tartu: Loodus, 1929, 349 lk.
XXIV-XXVI köide. Romaanid IX. Prohwet Maltswet. I-III köide. Tartu: Loodus, 1929, 740 lk.
XXVII köide. Novellid XI. Naisõiguslased ja teisi jutustisi. Tartu: Loodus, 1934, 264 lk.
XXVIII köide. Vested I. Krimmi ja Kaukaasia eestlastel külaliseks. Reisuelamusi Kagu-Euroopas. Tartu: Loodus, 1934, 279 lk.
XXIX köide. Vested II. Üle suure wee ja teisi kirjutisi. Tartu: Loodus, 1935, 255 lk.
XXX köide. Romaanid X. Lunastus. Ühe töölise noorpõlw. Tartu: Loodus, 1934, 184 lk.
XXXI köide. Näidendid I. Tabamata ime. Tartu: Loodus, 1929, 166 lk.
XXXII köide. Näidendid II. Pisuhänd; Side. Tartu: Loodus, 1929, 207 lk. [2. trükk: 1940.]
XXXIII köide. Romaanid XI. Mäeküla piimamees. Tartu: Loodus, 1935, 191 lk.
Collected works: Teosed, 1951-1961
Raudsed käed. Järelsõna: Juhan Käosaar. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1951, 215 lk.
Prohvet Maltsvet. Järelsõna: Juhan Käosaar. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1951, 747 lk. [2. trükk ‘Teoste’ sarjas: 1954, 656 lk.]
Jutustused I. Eessõna: Juhan Käosaar. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1953, 472 lk. [2. trükk: 1953, 424 lk.]
Jutustused II. Nali ja pilge. Eessõna: Juhan Käosaar. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1953, 508 lk. [2. trükk: 1953, 467 lk.]
Jutustused III. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1953, 407 lk. [2. trükk: 1953, 367 lk.]
Jutustused IV. Eessõna: Juhan Käosaar. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1953, 564 lk.
Külmale maale; Raudsed käed. Järelsõna: Juhan Käosaar. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1954, 340 lk.
Mahtra sõda. Järelsõna: Juhan Käosaar. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1955, 476 lk.
Kui Anija mehed Tallinnas käisid. Järelsõna: Juhan Käosaar. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1955, 308 lk.
Mäeküla piimamees. Järelsõna: Juhan Käosaar. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1955, 207 lk.
Näidendid. Järelsõna: Juhan Käosaar. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1956, 303 lk. [Sisu: ‘Tabamata ime’, ‘Pisuhänd’, ‘Side’.]
Reisikirjeldused. Järelsõna: T. Huik. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1956, 418 lk.
Artikleid ja kirju. Järelsõna: L. Raud. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1957, 630 lk.
Kaks sõrme; Kuhu päike ei paista; Röövitud tiivad. Romaanid. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1960, 564 lk.
Jutustused V. Koostanud ja järelsõna: Juhan Käosaar. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1961, 600 lk.
Collected works: Kogutud teosed 2012
Kogutud teosed I. Tallinn: Futu Print; Digira, 2012. [e-raamat.]
Kogutud teosed II. Tallinn: Futu Print; Digira, 2012. [e-raamat.]
About Eduard Vilde
Eduard Vilde kaasaegsete mälestustes. Memuaarmaterjale ja dokumente. Koostanud Karl Mihkla ja Elem Treier. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1960, 296 lk.
Villem Alttoa, Eduard Vilde. Tallinn: Eesti Raamat, 1965, 236 lk. [Sari ‘Eesti kirjamehi’.]
Eduard Vilde sõnas ja pildis. Koostanud Juhan Käosaar. Tallinn: Eesti Raamat, 1966, 204 lk.
Karl Mihkla, Eduard Vilde elu ja looming. Tallinn: Eesti Raamat, 1972, 516 lk.
Villem Alttoa, Eduard Vilde sõnameistrina. Tallinn: Eesti Raamat, 1973, 454 lk.
Romulus Tiitus, Elem Treier, Lõbus Wilde. Tallinn: Kirjastus Kunst, 1976, 160 lk. [Karikatuuride album Vilde elu- ja loominguteest.]
Igihaljas Vilde. Artikleid 2005–2009. Koostaja Livia Viitol. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 2009, 132 lk. [Vilde 140. sünniaastapäeva puhul 4.–5. märtsil 2004 Tartu Kirjanduse Majas toimunud konverentsi laiendatud kogumik.]
Livia Viitol, Eduard Vilde. Tallinn: Tänapäev, 2012, 384 lk.
