Friedrich Reinhold Kreutzwald

PoemsF. R. Kreutzwald. Photo: A. Schulzenberg


Fairy tales



About ‘Kalevipoeg’ and F. R. Kreutzwald

Friedrich Reinhold Kreutzwald (26./14. XII 1803 – 25./13 VIII 1882) was a poet, prose-writer and national enlightenment figure, adapter of folk poetry and creator of the national epic. His creation was of ground-breaking significance in the shaping of Estonian culture, and in the developing of the national consciousness, literature and literary language.

He was born on the Jõepere estate in Kadrina parish in Virumaa county. His grandfather was an overseer, his father an estate servant and cobbler, later keeper of the estate stores at Kaarli and estate manager at Ohulepa in Harjumaa county; his mother Ann was an estate servant, later a housewife. In 1815 the lord of the manor freed the family from serfdom. From 1815 to 1820 Kreutzwald attended the German-language primary school in Rakvere, and the Rakvere and Tallinn county schools. He sat the tutor’s examination in 1823, and was a tutor in Tallinn and St. Petersburg. From 1826 to 1833 he studied medicine at Tartu University, and was a member of the “Estonia” academic fraternity. From 1833 he was the town doctor in Võru for 44 years. On retirement in 1877 he settled in Tartu, where he died; he was buried in the Vana-Jaani cemetery.

Kreutzwald became a central figure in the intellectual life of the National Awakening movement, becoming internationally known. He was an honorary member of the Estonian Learned Society from 1849, a corresponding member of the Finnish Literature Society from 1855, an external member of the Hungarian Academy of Sciences from 1871. The Imperial Academy of Sciences in St. Petersburg honoured him with the Demidov Prize (of 720 roubles) for the half-completed Kalevipoeg epic and for his folklore-collecting work. In 1870 he was elected an honorary member of the Estonian Alexander School head committee. Monuments to him have been erected in Võru (1926, by A. Adamson), Rakvere (1937, by A. Eller), Tartu (1952, by M. Saks and J. Hirv), Tallinn (1958, by E. Taniloo and M. Saks), at Jõepere in Kadrina (1953, by J. Raudsepp), and a memorial stone at Kaarli (1968). His name is borne by the Kreutzwald School on Võru, and streets in nine towns. A museum is located at his home in Võru (since 1941).

Kreutzwald began to throw light on local events and on folk customs in the Tartu weekly Das Inland (particularly from 1837 to 1843); his critical standpoint aroused anger among the nobility and brought him into conflict with the authorities. After the foundation of the Learned Estonian Society in 1838 he began his diverse work as a chapbook writer. His temperance-themed story Wina-katk (‘The Plague of Vodka’, 1840) was modelled on the Swiss H.D. Zschokke’s Brannteweinpest. In the Learned Society’s almanac (edited by Faehlmann) he published the didactic collection Sippelgas I (‘The Ant’, 1843); the sentimental little book Wagga Jenowewa ajalik elloaeg (‘The Temporal Life of Pious Jenowewa’, 1842, after G. O. Marbach) ran to several reprintings. He edited the Ma-Rahwa Kassuline Kalender (‘Country People’s Useful Almanac’, 1846-1861, 1865-1874), where he also published verses and the majority of his stories: Üks öö-pilt (‘A Night Picture’, 1853), Videvik (‘Dusk’, 1854), Põllumees ja ammetmees (‘The Farmer and the Clerk’, 1858), Tuisulased (‘The Hotheads’, 1859), Mihkel Põllulapp (1865-1873), Uus koolmeister (‘The New Schoolmaster’, 1874). He often used satire and allegory to combat reactionary and stupid attitudes. Popular for decades were such works as Reino-wadder Rebbane (‘Reynard the Fox’, 1848-1851, after Goethe’s Reineke Fuchs) and Kilplaste imevärklikud jutud ja teud (‘Marvellous Tales and Adventures of the Gothamites’, 1857, after Marbach’s Schildbürger chapbook). The little book Paar sammokest rändamise-teed (‘A Few Steps on a Pilgrimage’, 1853, after Jean Paul), was influenced by mourning for his daughter, who died young. A striking example of his popular enlightenment work was the popular-science publication Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on (‘The World and Some of What is to be Found in it’, 1848-1849), followed by the instalments of Maa- ja Mere-pildid (‘Pictures of land and sea’, 1850-1861, 1882), Ristisõitjad (‘The Crusaders’, 1851), Lühhikenne õppetus terwisse hoidmissest (‘A Brief Lesson in Health Care’, 1854), Sippelgas II (1861) and the medical manual Kodutohter (‘The Home Doctor’, 1879).

As a storyteller Kreutzwald developed the vernacular style with both narratives heard from the mouths of the people and motifs taken from German fairytales or elsewhere, creating aesthetically charming works of verbal art. His second great work, Eestirahva Ennemuistesed jutud (‘Ancient Tales of the Estonian People’) is a seminal work in the development of both Estonian literature and the mind-set of the Estonians. Characteristic titles are Kullaketrajad (‘The Gold-spinners’), Kuuvalgel vihtlejad neitsid (‘Maidens Whisking Twigs by Moonlight’), Vaeslapse käsikivi (‘The Poor Child’s Quern’), Puulane ja Tohtlane (‘Woody and Barky’), Udumäe kuningas (‘The King of Fog Hill’), Paristaja-poeg (‘The Dickerer’), Pikse pill (‘The Lightning Instrument’), Tark mees taskus (‘A Wise Man in the Pocket’), Põhja konn (‘The Frog of the North’), Julge rehepapp (‘The Bold Old Barny’), Pilli-Tiidu (‘Tiidu the player’). Essentially the tales were created in the eighteen-fifties, but the entire work – 43 folk tales and 18 legends – was a publication of the Finnish Literature Society (1866). Kreutzwald’s tales have been extensively translated.

As a poet the young Kreutzwald merged with the fashionable German ballad tradition; of his earliest manuscripts, in 1846 he published in Das Inland a ballad in German, ‘The siege of Beverin in 1207’ (Die Belagerung von Beverin im Jahre 1207).  In 1851 he published an adaptation of Gottfried Bürger’s best-seller, Lenora: üks kulus muistne laulu-jut (‘Lenora: a Famous Ancient Ballad’), which proved a great success in Estonia as well (over 7,000 copies, legal and pirated). The longer poem in runic verse, Sõda (‘The War’) appeared in 1854. His major collection of verse, Viru lauliku laulud (‘Songs of the Bard of Viru’, 1865) consists primarily of Estonian versions of Schiller, Goethe, Lenau, Uhland, Hauff, Freligrath and other poets, which had an influence on the development of lyric poetry in Estonian. Later he translated poems by Heine, lyrics of the Rationalist faith, and two verse tragedies. From 1870 until the end of his life he composed the lengthy epistemological poem Lembitu, on the model of the Swiss J. V. Widmann’s Buddha (it appeared posthumously in Helsinki in 1885).

Kreutzwald collected, compiled, published and publicized in scientific journals the folk-songs of Estonia, which he saw as the foundation of the national culture. His greatest achievement is the composition of the national epic Kalevipoeg from folklore materials. The idea for it was initiated by his friend Faehlmann, after whose death in 1850 he took the collaborator’s task on himself. Instead of prose, however, he decided to use alliterative four-footed trochaic verse metre, which is not quantitative as in the Kalevala, but accentual-syllabic. The result is a modern lyro-dramatical-epical authorial epic, with a fictional core and strongly based on folklore. The initial edition of the epic was completed in 1853, but did not get into print because of censorship. The author revised it thoroughly, and the great work, consisting of 20 sections, appeared between 1857 and 1861 in instalments, under the editorship of the Learned Society, with a German translation. The Estonian popular edition was printed in 1862 in Kuopio, Finland. Kalevipoeg became the creative core text of the national spirit, whose patriotic power carried forward the National Awakening, also inspiring successive ages. The ideals of the epic have been applied in politics; under its influence a voluminous literature has been spawned, as well as musical and pictorial art works, but also humorous parodies. The national epic has become one of the most important representatives of Estonian culture in the world; it has been translated in its entirety into 13 languages.

A. M. (Translated by C. M.)

The Kreutzwaldi sajand (‘The Kreutzwald Century’) page by Estonian Literary Museum (in Estonian).

Selected bibliography

[s. n.], Kalewipoeg, eine Estnische Sage. Verhandlungen der Gelehrten Estnischen Gesellschaft zu Dorpat, Bd. 4, H. 1-4; Bd. 5, H. 1-2/3. Dorpat: Heinrich Laakmann, 1857-1861, XVI+166 lk (Bd. 4, H. 1), 145 lk (Bd. 4, H. 2), 735 lk (Bd. 4, H. 3; Bd. 4, H. 4; Bd. 5, H. 1; Bd. 5, H. 2/3). [Eesti ja saksa keeles. Kättesaadav:]
[s. n.], Kalewi poeg: Üks ennemuistene Eesti jut: Kaheskümnes laulus. [Võru: F. R. Kreutzwald], 1862, 254 lk. [2. trükk, esimene rahvaväljaanne. Trükitud Soomes Kuopios. Kättesaadav:]
Kalewi poeg: Üks ennemuistene Eesti jut: Kaheskümnes laulus. Tartu: Schnakenburg, 1876, 232 lk. [3. trükk.]
Kalevipoeg. 1-2. Tekstikriitiline väljaanne ühes kommentaaride ja muude lisadega. Toimetuskolleegium: Paul Ariste (peatoimetaja) jt. Eessõna: August Annist. Eesti NSV Teaduste Akadeemia, Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1961-1963, 512+516 lk + kaart.
Kalevipoeg: üks ennemuistne jutt kahekümnes laulus. Järelsõnad: Sirje Endre, Sirje Helme, Andres Tali. Andres Tali illustratsioonid ja kujundus. Tallinn: SE & JS, 2009, 335 lk. [19. trükk.]

Lenora: üks kulus muistene laulu-jut. Tartu: H. Laakmann, 1861, 14 lk [G. Bürgeri järgi F. R. Kreutzwald. 2 trükk: Tartu: H. Laakmann, 1865, 13 lk.]
Söda: Wiru wana lauliku kenam Kandle-lugu: Eesti-söbradele. Tartu: H. Laakmann, 1854, 24 lk. [Kättesaadav:]
Angerwaksad. Üks laulu-krantsikene, mis Wiru-laulik wäljaannud. Tartu, 1861, 16 lk. [Kättesaadav:]
Viru lauliku laulud. Kokkupannud ja väljaannud F.R. Kreutzwald. Tartu: H. Laakmann, 1865, 117 lk. [Kättesaadav: 2. trükk:  redigeerinud J. Johanson-Jaanson ja Gustav Suits, Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1926, IX+137 lk; 3. trükk: järelsõna: Nigol Andresen, Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1946, 172 lk.]
Rahunurme lilled pääwa töö ja palawuse jahutuseks. Wäljaannud [J. H. Witscheli järgi] Fr. R. Kreutzwald. Tartu: H. Laakmann, 1871, 130 lk.
Rahunurme lilled pääwa töö ja palawuse jahutuseks. 2. jagu. Wäljaannud [J. H. W. Witscheli järgi] Fr. R. Kreutzwald. Tartu: G. Rosenberg, 1875, 84 lk.
Lembitu: Eesti muistepõlwe mälestustest kaswanud luuletus. Puhkama läinud lauliku Friedrich Reinhold Kreutzwaldi järel jäetud paberitest wälja antud. Tartu: G. Blumberg, 1885, 134 lk. [Kättesaadav: 2. trükk: Lembitu: Kreutzwaldi usulis-filosoofiline maailmavaade: Friedrich Reinhold Kreutzwald 200, koostanud Urmas Sutrop, Eesti Keele Instituut, Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2003, 541 lk.]

Stories and fairy tales
Wagga Jenowewa ajalik elloaeg. Tartu: H. Laakmann, 68 lk.
Sippelgas. Essimenne jäggo. Wälja antud Maarahwa kele ja kirja koggoduse polest. Tartu: H. Laakmann, 1843, 50 lk. [Kättesaadav:]
Reinowadder Rebbane: Üks ennemuistene jut. 10 kena pildikujjudega. Tartu: H. Laakmann, 1850, 141 lk. [Kättesaadav:]
Risti-söitjad: Üks tössine jut neist pühha aua rändajaist, kes ühheteistkümnema aasta saal pärrast Jesuse Kristuse sündimist akkasiwad püüdma Jerusalemma linna Turgi rahwa käest ärrawöita. Tartu: H. Laakmann, 1851, 79 lk.
Paar sammokest rändamise-teed: üks elo-puu küllest nopitud mälestuse-leht. Tartu: H. Laakmann, 1853, 47 lk. [Jean Paul’i järgi Friedrich Reinhold Kreutzwald.]
Kilplaste imewärklikud, wäga kentsakad, maa-ilmas kuulmata ja tännini weel üleskirjutamata jutud ja teud: Kalkuni keelest Maakeele tõlgitud ja meie külade komblikuks mõnes tükis ümbersolgitud. Tartu: [s.n.], 1857, 111 lk. [G. O. Marbachi järgi F. R. Kreutzwald.]
Eesti-rahwa Ennemuistsed jutud ja wanad laulud, noore põlwe mälestuseks korjatud ja kirja pandud. Esimene Jägu. Tallinn: [s.n.], 1860, 32 lk.
Eesti-rahwa Ennemuistsed jutud ja wanad laulud, noore põlwele mälestuseks korjatud ja kirja pandud. Teine Jägu. Tartu: H. Laakmann, 1864, 60 lk.
Eesti-rahwa Ennemuistsed jutud ja wanad laulud, noore põlwele mälestuseks korjatud ja kirja pandud. Kolmas Jägu. Tartu: H. Laakmann, 1865, 51 lk.
Eestirahwa Ennemuistesed jutud. Rahwa suust korjanud ja üleskirjutanud Fr. R. Kreutzwald. Helsingi: Soome Kirjanduse Selts, 1866, XI+368 lk. [Kättesaadav:]
Ehstnische Märchen. Aufgezeichnet von Friedrich Kreutzwald; aus dem Ehstnischen übersetzt von F. Löwe, ehem. Bibliothekar a. d. Petersb. Akad. d. Wissenschaften; Vorwort v. A. Schiefner. Halle: Buchhandlung des Waisenhauses, 1869, VIII+365 pp. [Kättesaadav:]
Estnische Märchen. 2. Hälfte. Aufgezeichnet von Friedrich Kreutzwald; aus dem Estnischen übersetzt von F. Löwe, ehem. Bibliothekar a. d. Petersb. Akademie der Wissenschaften, corresp. Mitglied der gelehrten estnischen Gesellschaft zu Dorpat. Dorpat: C. Mattiesen, 1881, IV+178 pp. [Kättesaadav:]

Tuletorn: Üks kurblik näitemäng, kahes vaatuses. Väljaannud F.R. Kreutzwald [C.E. v. Houwaldi järgi]. Tartu: W. Gläser, 1871, 72 lk.
Wanne ja õnnistus: Kurblik näitemäng kahes waatuses. Väljaannud [C.E.v. Houwaldi järgi] Fr.R. Kreutzwald. Tartu: Schnakenburg, 1875, 54 lk.

Wina katk: Üks tähhele pannemise wäärt jut, mis wanna ja noore rahwale juhhatusseks ja kassuks wälja on antud. Tartu: Lindforsi pärijad, 1840, 69 lk. [Kättesaadav:]
Ue aasta sowimine: Üks ande kassinuse (parra-usse) söbradele. Tartu: H. Laakmann, 1843, 12 lk.
Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on: tullosaks ja öppetlikuks aeawiteks Ma-rahwale. I–IV. Tartu: H. Laakmann, 1848-1849. [Kommenteeritud faksiimiletrükk, 160+14 lk, pühendatud Fr. R. Kreutzwaldi 200. sünniaastapäevale:]
Ma- ja Merre-piltid: Üks luggemise ramat nore rahwale. [1. jagu], Ehk imelikud luggud lõune-pool Ahwrikas. [A. F. F. Hoffmanni järgi Friedrich Reinhold Kreutzwald.] Tartu: H. Laakmann, 1850, 202 lk.
Dr. Friedrich Robert Fählmann’s Leben. Dorpat: Schünmann’s Wittwe und C. Mattiesen, 1852, 49 lk. [Kättesaadav:]
Teejuhhataja Ämma-kooliliste õppetuse jures = Leitfaden zum Unterricht der Hebammen-Schülerinnen im Livländischen Gouvernerment. [C. E. Brutzeri järgi F. R. Kreutzwald.] Riga: Livländische Ritterschaft, 1852, VII+80 lk.
Tarto Alma maaterile Wiekümne aasta lõpetuse rõemu-pühal sel 12. Deetsembril 1852. Annab täno ja soovib õnne Eesti tarkade koguduse nimel Fr. Kreutzwald. Tõlkinud J. [Caplic]k. Tartu: [Fr. Kreutzwald], 1853, 5 lk.
Lühhikenne öppetus terwisse hoidmissest. Tartu: H. Laakmann, 1854, 56 lk.
Häda- ja abi-raamatukene, ehk Lahearu küla õpetlik Röömu ja kurwastuse juttustus. Esimene Jagu. [R. Z. Beckeri järgi Fr. R. Kreutzwald.] Tartu: H. Laakmann, 1862, 122 lk.
Uus Tallinna maa-keele ABD ja lugemise raamat lastele. Tartu: H. Laakmann, 1863, 16 lk. [Kättesaadav:]
Lühikene seletus Kalevipoja laulude sisust. Väljaannud Fr. R. Kreutzwald. Tartu: H. Laakmann, 1869, 58 lk. [Kättesaadav:]
Kodutohter: Õpetus, kuda haigetega peab ümber käidama ja neile arsti abi puudusel kergitust tehtama. Kirja pannud F. R. Kreutzwald. Jurjev: Schnakenburg, 1879, 179 lk.
Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi teretus Keiserliku Majesteedi Aleksander II 25 valitsuse aasta juubeli päeval 19. Veebruaril 1880. Tartu: [s.n.], 1880, 8 lk.

Ma-rahwa kassuline Kalender ehk Täht-ramat. [Kättesaadav: Kreutzwald oli toimetaja 1846–1861, 1865–1874.]
Mythische und magische Lieder der Ehsten. Gesammelt und herausgegeben von Fr. Kreutzwald und H. Neus; Vorrede von A. Schiefner. St. Petersburg: Zu haben bei Eggers et Comp., 1854, VIII+132 lk. [Kättesaadav:]

Faehlmanni ja Kreutzwaldi kirjavahetus. Toimetanud M. Lepik. Tartu: Õpetatud Eesti Selts, 1936, XIII+217 lk. [Kättesaadav:]
Fr. R. Kreutzwaldi ja A. Schiefneri kirjavahetus: 1853-1879. Toimetuskolleegium: Ea Jansen jt. Eesti NSV Teaduste Akadeemia, Kirjandusmuuseum. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1953, 544 lk.
Kirjad A. H. Neusile, E. Sachssendahlile ja teistele: 1847-1866. Toimetuskolleegium: E. Ertis jt. Eesti NSV Teaduste Akadeemia, Fr. R. Kreutzwaldi nim. Kirjandusmuuseum. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1956, 611 lk.
Kirjad G. Schultz-Bertramile ja teistele: 1859-1874. Toimetanud ja eessõna: M. Lepik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia, Fr. R. Kreutzwaldi nim. Kirjandusmuuseum. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1959, 446 lk.
Fr. R. Kreutzwaldi ja L. Koidula kirjavahetus 1867-1873. Toimetuse kolleegium: E. Ertis jt. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Fr. R. Kreutzwaldi nimeline Kirjandusmuuseum. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1962, 548 lk. [Kättesaadav:]
Kirjad Fr. R. Faehlmannile, D. H. Jürgensonile ja teistele: 1833-1866. Koostanud E. Aaver, A. Nagelmaa, L. Raud; toimetuskolleegium: E. Ertis, R. Põldmäe, A. Vinkel. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Fr. R. Kreutzwaldi nim. Kirjandusmuuseum. Tallinn: Eesti Raamat, 1976, 628 lk.
Kirjad J. Hurdale, J. Kölerile, C. R. Jakobsonile ja teistele: 1862-1882. Koostanud [ja] eessõna: Eva Aaver, H. Laanekask, A. Nagelmaa; toimetuskolleegium: Eduard Ertis jt. Tallinn: Eesti Raamat, 1979, 711 lk.
St. Petersburg und Livland – und die Entwicklung der estnischen Literatur: Anton Schiefner (1817-1879) und Friedrich R. Kreutzwald (1803-1882) im Briefwechsel (1853-1879). Bearbeitet von Hartmut Walravens. Wiesbaden: Harrassowitz, 2013, 396 lk.

Selected works – ‘Teosed’, 1953
Maailm ja mõnda. Toimetuskolleegium: K. Taev (vastutav toimetaja) jt. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1953, 496 lk.
Eesti rahva ennemuistsed jutud. Toimetuskolleegium: K. Taev (vastutav toimetaja) jt, järelsõna: H. Niit, illustreerinud G. Reindorff. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1953, 499 lk.
Kalevipoeg. Järelsõna: E. Laugaste; illustreerinud A. Hoidre, O. Kangilaski, R. Sagrits. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1953, 435 lk.
Laulud. Toimetuskolleegium: K. Taev (vastutav toimetaja) jt, eessõna: E. Nirk. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1953, 356 lk.
Jutud. Toimetuskolleegium: K. Taev (vastutav toimetaja) jt, järelsõna: H. Niit; illustreerinud Ilmar Linnat. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1953, 600 lk. [Sisu: ‘Viina katk’, ‘Narrilased’, ‘Reinuvader Rebane’, ‘Üks ööpilt’, ‘Paar sammukest rändamise teed’, ‘Videvik’, ‘Kilplased’, ‘Põllumees ja ametmees’, ‘Tuisulased’, ‘Mihkel Põllupapp’, ‘Uus koolmeister’.]

About Kreutzwald
Aug. Anni, F. R. Kreutzwaldi “Kalevipoeg”. I osa, Kalevipoeg eesti rahvaluules: mit einem Referat = F. R. Kreutzwalds “Kalevipoeg”. I Teil, Kalevipoeg in den Estnischen Volksüberlieferungen. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1934, XV+250 lk.
Aug. Annist (Anni), F. R. Kreutzwaldi “Kalevipoeg”. II osa, “Kalevipoja” saamislugu: mit einem Referat = F. R. Kreutzwalds “Kalevipoeg”. Zweiter Teil, Die Entstehungsgeschichte des “Kalevipoeg”. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1936, VII+241 lk.
August Annist, F. R. Kreutzwaldi “Paari sammokese” algupära: mit einem Referat: Die Entstehungsgeschichte von F. R. Kreutzwalds “Paar sammokest”. Tartu: [s.n.], 1936, 49 lk.
Aug. Annist, F. R. Kreutzwaldi Kalevipoeg. III osa, “Kalevipoeg” kui kunstiteos. A (1. anne): mit einem Referat = F. R. Kreutzwalds “Kalevipoeg”. III. Teil. A (1. Lieferung), “Kalevipoeg” als Kunstwerk. Tartu: [s.n.], 1944, 137 lk.
August Annist, Friedrich Reinhold Kreutzwaldi muinasjuttude algupära ja kunstiline laad. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Eesti Raamat, 1966, 451 lk.
Endel Nirk, Kreutzwald ja eesti rahvusliku kirjanduse algus: monograafia. Tallinn: Eesti Raamat, 1968, 547 lk.
Felix J. Oinas, Kalevipoeg kütkeis ja muid esseid rahvaluulest, mütoloogiast ja kirjandusest. Studia Estonica, Fennica, Baltica, 1. Alexandria (Virginia): Mana, 1979, 248 lk.
Gustav Suits, Noor Kreutzwald: Friedrich Reinhold Kreutzwaldi arengulugu. Eessõna: Bernard Kangro; kaas ja osa illustratsioone: Kristjan Raud. Lund: Eesti Kirjanike Koopeartiiv, 1983, 215 lk. [2. trükk: Tallinn: Perioodika (Loomingu Raamatukogu), 1984, 111 lk.]
Felix Oinas, Surematu Kalevipoeg. Järelsõna: Jaan Undusk. Tallinn: Keel ja Kirjandus, 1994, 181 lk. [Esseed.]
Heino Gustavson, Friedrich Reinhold Kreutzwald arstina Võrus. Tallinn: Eesti Tervishoiu Muuseum, 1995, 18 lk.
Uurimusi Kalevipojast. Koostanud Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 2004,
August Annist, Friedrich Reinhold Kreutzwaldi “Kalevipoeg”. Toimetanud ja eessõna: Ülo Tedre. Eesti Kirjandusmuuseum. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2005, 909 lk.
Cornelius Hasselblatt, Kalevipoeg Studies: The Creation and Reception of an Epic. Studia Fennica Folkloristica, 21.  Helsinki: Finnish Literature Society, 2016, 144 lk.