Aino Kallas
Aino Kallas (neé Aino Julia Maria Krohn, 2. VIII 1878 – 9. XI 1956) was a Finnish-Estonian writer with German and Finland-Swedish roots, who has achieved an international reputation for her myth-based novels and plays based on Estonian history, especially that of Saaremaa island. In the first half of the 20th century she was also the best-known writer about Estonia in the West.
She was born on the Kiiskilä estate in Viipuri province, Finland. Her father, Julius Krohn, was the professor of folklore at the University of Helsinki, and a poet. Between 1887 and 1894 Aino Krohn attended a Finnish girls’ school in Helsinki. She made her literary debut in a journal in 1894. Her first collection of verse appeared in 1897, and her first collection of short stories in 1899, both under the pseudonym Aino Suonio.
In 1900 she married the Estonian folklorist and linguist Oskar Kallas, whose roots were on Saaremaa. The couple had five children. From 1900 to 1903 Aino Kallas lived in St. Petersburg, from 1903 to 1918 in Tartu, where she took an active part in Estonian cultural life. Kallas formed deep attachments to the psychiatrist Juhan Luiga and the Finnish poet Eino Leino. These caused tensions in her family and directed her creative work toward the theme of forbidden love. Kallas mastered the Estonian language and sometimes wrote her works in parallel Estonian and Finnish. Her visits to Saaremaa sparked the author’s interest in Estonia’s folk stories; at the same she was captivated by nature in Estonia. In 1918 Oskar Kallas became a diplomat for the newly founded Republic of Estonia. Depending on her husband’s diplomatic postings, Aino Kallas lived from 1919 to 1922 in Helsinki and 1922 to 1934 in London. In England she formed friendships with several well-known authors. Aino Kallas travelled a lot, and became a kind of informal ambassador of Estonian and Finnish culture in Western Europe. In the novels and short story collections she published in the first two decades of the 20th century, Kallas was a social critic of conditions in Estonia, such as the events of the 1905 revolution and the problems of intellectuals. The short story collection in Finnish, Vieras veri (‘Alien Blood’, 1921) applies the stylistic mannerisms of Impressionism.
Regarded as the first peak in Aino Kallas’ creative work are the so-called prose ballads Barbara von Tisenhusen (1932), Reigin pappi (‘The Priest of Reigi’, 1926) and Sudenmorsian (‘The Wolf’s Bride’, 1928). In this trilogy (named ‘Fatal Eros’) she used the style and narrative quality of old chronicles and religious texts. These works are marked by the theme of a bitter and deep forbidden love and death. Kallas’ works were translated into English and other European languages and gained a positive and appreciative response in Western literary circles.
From 1924 to 1938 Kallas lived and wrote at Kassari on Hiiumaa island. The second high point in Kallas’ work are the plays written in the nineteen-thirties (for example Bathseba Saarenmaalla (‘Bathsheba on Saaremaa’, 1932), Mare ja hänen poikansa (‘Mare and Her Son’, 1935), Bernhard Riives (1936), Sudenmorsian (‘The Wolf’s Bride, 1938)), the plots of which are mostly based on earlier prose texts. In the same decade Kallas also published a collection of essays and a travel book about Morocco.
In the early nineteen-forties three high-quality collections of Kallas’ poetry appeared, as well as new collections of stories and essays, and memoirs. She also wrote a biography of Lydia Koidula in Finnish, Tähdenlento (‘Flight of a Star’, 1915). In 1942 Kallas was awarded the Aleksis Kivi prize in Finland, and in 1953 the prize of the cultural endowment of Finland. During the Second World War the German forces occupying Estonian allowed the Kallases to relocate to Stockholm. After Oskar Kallas’ death and the end of the war, Aino Kallas spent the evening of her days in Helsinki. For posterity, one of the most interesting parts of her work are the five diaries published in the years 1952-1956 in Helsinki, which cover the period 1897-1931.
Most of Kallas’ works in Finnish were translated into Estonian by Friedebert Tuglas. Kallas’ poetry has been published in Estonian in Minni Nurme’s translation.
L. P. (Translated by C. M.)
Books in Finnish
Poems
Aino Suonio, Lauluja ja ballaadeja. Porvoo: Werner Söderström, 1897, 92 pp. [Contents: Lauluja ja ballaadeja ; Edvi ja Elgiiva : historiallinen ballaadi-sarja viidessä laulussa ; Ballaadi-käännöksiä.]
Merentakaisia lauluja. Valikoima runokäännöksiä ja katsaus virolaiseen laulurunouteen. Helsinki: Otava, 1911, 96 pp.
Suljettu puutarha. Helsinki: Otava, 1915, 79 pp.
Säkenistö. Kokoelma uudempaa suomalaista runoutta. Kolmenkymmenenkahden runoilijan runoja ja muotokuvat. Helsinki: Otava, 1918, 192 pp. [7th ed: 1929.]
Kuoleman joutsen. Helsinki: Otava, 1942, 176 pp.
Kuun silta. Helsinki: Otava, 1943, 75 pp.
Polttoroviolla. Helsinki: Otava, 1945, 141 pp.
Aino Kallaksen kauneimmat runot. Helsinki: Otava, 1959, 109 pp.
Novels
Kirsti. Sielunkuvaus. Helsinki: Otava, 1902, 182 pp.
Katinka Rabe. Kirja lapsesta. Helsinki: Otava, 1920, 247 pp.
Stories
Aino Suonio, Kuloa ja kevättä. Porvoo: Werner Söderström, 1899, 138 pp.
Meren takaa. [1. sarja]. Helsinki: Otava, 1904, 98 pp. [2nd ed: 1924.]
Meren takaa. 2. sarja. Helsinki: Otava, 1905, 153 pp.
Ants Raudjalg. Virolainen kertomus. Helsinki: Otava, 1907, 140 pp. [‘Ants Raudjalg. Eesti jutustus’. 2nd ed: 1924.]
Lähtevien laivojen kaupunki. Helsinki: Otava, 1913, 163 pp. [2nd ed: 1995.]
Seitsemän Titanic-novelleja. Helsinki: Otava, 1914, 104 pp.
Musta raita. Valikoima virolaisaiheisia novelleja 1904-1914. Helsinki: Otava, 1919, 195 pp.
Vieras veri. Rakkausnovelleja. Helsinki: Otava, 1921, 136 pp. [Contents: Legenda nuoresta Odelesta ja pitaalisesta ; Ruispelto ; Ruutanalammikko ; Luolan korva ; Vieras veri ; Muuan rakkaustarina ; Gerdruta Carponai.]
Barbara von Tisenhusen. Liivinmaalainen tarina. Somistanut Toivo Vikstedt. Helsinki: Otava, 1923, 96 pp. [Next eds: 1938, 1962, 1995.]
Reigin pappi. Hiidenmaalainen tarina. Helsinki: Otava, 1926, 257 pp. [Next eds: 1934, 1938, 1962, 1995.]
Novelleja. Helsinki: Otava, 1928, 108 pp.
Sudenmorsian. Hiidenmaalainen tarina. Helsinki: Otava, 1928, 141 pp. [Next eds: 1938, 1962, 1979, 1995, 2003, 2007.]
Pyhän joen kosto. Kaksi balladia. Helsinki: Otava, 1930, 202 pp.
Seitsemän neitsyttä. Tarinoita. Helsinki: Otava, 1948, 196 pp.
Rakkauden vankit. Tarinoita. Helsinki: Otava, 1951, 267 pp.
Plays
Bathseba Saarenmaalla. Yksinäytöksinen näytelma. Helsinki: Otava, 1932, 45 pp.
Mare ja hänen poikansa. Kolminäytöksinen näytelma. Helsinki: Otava, 1935, 109 pp.
Talonpojan kunnia. Yksinäytöksinen näytelmä. Helsinki: Otava, 1936, 49 pp.
Sudenmorsian. Balladinäytelmä, 5 näytöstä. Helsinki: Otava, 1937, 79 pp.
Non-fiction
Tähdenlento. Virolaisen runoilijattaren Koidulan elämä. Helsinki: Otava, 1915, 259 pp. [2nd ed: 1935.]
Nuori-Viro. Muotokuvia ja suuntaviivoja. Helsinki: Otava, 1918, 281 pp.
Langatonta sähköa. Pieniä kirjeitä Lontoosta. Helsinki: Otava, 1928, 137 pp.
Marokon lumoissa. Pieniä kirjeitä Marokosta. Helsinki: Otava, 1931, 173 pp.
Löytöretkillä Lontoossa. Kaksitoista vuotta Viron Lontoon-lähetystössä vuosina 1922-1934. Muistelmia Englannista, Amerikasta ja Hollannista. Helsinki: Otava, 1944, 227 pp. [2nd ed: 1945.]
Kanssavaeltajia ja ohikulkijoita. Muistoja ja muotokuvia. Helsinki: Otava, 1945, 254 pp.
Uusia kanssavaeltajia ja ohikulkijoita. Muistoja ja muotokuvia. Helsinki: Otava, 1946, 272 pp.
Kolmas saattue kanssavaeltajia ja ohikulkijoita. Muistoja ja muotokuvia. Helsinki: Otava, 1947, 212 pp.
Päiväkirja vuosilta 1897-1906. Helsinki: Otava, 1952, 355 pp. [Next eds: 1952, 1953, 1954.]
Päiväkirja vuosilta 1907-1915. Helsinki: Otava, 1953, 369 pp. [2nd ed: 1954.]
Päiväkirja vuosilta 1916-1921. Helsinki: Otava, 1954, 228 pp. [2nd ed: 1954.]
Päiväkirja vuosilta 1922-1926. Helsinki: Otava, 1955, 304 pp. [2nd ed: 1956.]
Päiväkirja vuosilta 1927-1931. Helsinki: Otava, 1956, 304 pp.
Elämäntoveri. Toimittanut Annikki Setälä. Helsinki: Otava, 1959, 286 pp. [Next eds: 1959.]
Vaeltava vieraskirja vuosilta 1946-1956. Helsinki: Otava, 1957, 394 pp. [2nd ed: 1956.]
Elämäni päiväkirjat. 1., 1897-1916. Esipuheella, eräillä lisäyksillä ja huomautuksilla varustanut Kai Laitinen. Helsinki: Otava, 1978, 718 pp.
Elämäni päiväkirjat. 2., 1917-1931. Esipuheella, eräillä lisäyksillä ja huomatuksilla varustanut Kai Laitinen. Helsinki: Otava, 1978, 759 pp.
Kolme naista, kolme kohtaloa. Aino Kallaksen kirjeenvaihtoa Ilona Jalavan ja Helmi Krohnin kanssa vuosina 1884 – 1913. Toimittanut Riitta Kallas. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, 1988, 436+32 pp.
Kolme naista, kolme kohtaloa. Aino Kallaksen kirjeenvaihtoa Ilona Jalavan ja Helmi Krohnin kanssa vuosina 1914 – 1955. Toimittanut Riitta Kallas. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, 1989, 381 pp.
Elämisen taiteesta. Aino Kallaksen ja Anna-Maria Tallgrenin kirjeenvaihtoa kolmelta vuosikymmeneltä. Toimittanut Silja Vuorikuru. Helsinki: Otava, 2008, 351 pp.
Selected works
Valitut teokset. 1. Valkea laiva. Helsinki: Otava, 1938, XLVIII+192 pp.
Valitut teokset. 2. Meren takaa. Valittuja novelleja ja Katinka Rabe. Helsinki: Otava, 1938, 321 pp.
Valitut teokset. 3. Surmaava Eros: Barbara von Tiesenhusen, Reigin pappi, Sudenmorsian. Helsinki: Otava, 1938, 297 pp.
Valitut teokset. Johdannon kirjoittanut Kai Laitinen. Helsinki: Otava, 1954, 487 pp. [Contents: Katinka Rabe ; Barbara von Tiesenhusen ; Reigin pappi ; Sudenmorsian ; Novelleja ja tarinoita. 2nd ed: 1970, 2008.]
Books in Estonian
Poems
Igaviku väraval. Valitud luuletused. Koostanud ja soome keelest tõlkinud Minni Nurme; järelsõna: August Eelmäe. Tallinn: Eesti Raamat, 1979, 64 lk.
Stories
Mere tagant. 1. Jutustused Eesti teoorjuse ajast. Soome keelest tõlkinud G. Suits. Tartu: Postimees, 1905, 73 lk. [Sisu: Saaremaa. Linnasõit. Köster ja kirikherra. Kaali augul. Teolised. Kupja Pärdi surm. Ingel. Vaenlane.]
Ants Raudjalg. Eesti jutustus. Soome keelest J. Aawik. Tartu: Postimees, 1907, 132 lk.
Mere tagant. 2. Eesti jutustused. Soome keelest tõlkinud G. Suits. Tartu: Postimees, 1908, 95 lk. [Sisu: Vana Oru surm. Saaremaa prohvet. Püha isa saadik. Bathseba Saaremaal. Sõjamehe ema. Väike hiina eesel. Salakaubavedaja. Pulmad.]
Lahkuvate laevade linn. Tõlkinud Friedebert Tuglas. Tartu: Noor-Eesti, 1913, 131 lk. [Sisu: 1. Bernhard Riives. Vana-Oru surm. 2. Saaremaa intermezzo : Usutunnistus. Meil on surnu seltsis. Kullalaev. Üle müüri. Rändav küünal. Inimene. Nägemus. Lendav liiv. Lahkuvate laevade linn. Saaremaa ülistus. 3. Pimedus. Võõras. Üks kõikide eest. Lasnamäe valge laev.]
Seitse novelli. Tõlkinud Martin Puru. Tartu: Noor-Eesti, 1918, 85 lk. [Sisu: Maailma mõte ; Loodute hüüd ; Seitse ; Filemon ja Baucis ; Jumala jalg ; Olematu ootus ; Johannes Sarkka uni.]
Võõras veri. Armastusnovellid. Soome keelest tõlkind Friedebert Tuglas. Tallinn: Varrak, 1922, 95 lk. [Sisu: Võõras veri ; Legend noorest Odelest ja pidalitõbisest ; Rukkipõld ; Kogretiik ; Koopa kõrv ; Üks armastuselugu ; Gerdruta Carponai.]
Barbara von Tisenhusen. Üks jutt Liiwimaalt. Maakeele tõlkinud Friedebert Tuglas. Tartu: Varrak, 1924, 82 lk.
Hundimõrsja. Üks jutt Hiiumaalt. Tõlkinud Friedebert Tuglas. Tartu: Noor-Eesti, 1929, 80 lk. [2. trükk: 1982.]
Püha Jõe kättemaks. Kaks ballaadi. Tõlkinud Friedebert Tuglas. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1931, 141 lk.
Seitse neitsit. Jutustused. Soome keelest tõlkinud Joh. Aavik. Göteborg: Orto, 1950, 230 lk.
Armastuse vangid. Jutustusi. Soome keelest tõlkinud J. Aavik. Toronto: Orto, 1952, 234 lk.
Valitud proosat Friedebert Tuglase tõlkes. Koostanud August Eelmäe, esseed tõlkinud H. Laanpere. Tallinn: Eesti Raamat, 1984, 227 lk.
Reigi õpetaja. Püha jõe kättemaks. Soome keelest tõlkinud Friedebert Tuglas. Järelsõna: Aivar Põldvee. Tallinn: Eesti Päevaleht: Akadeemia, 2008, 188 lk.
Plays
Patseba Saaremaal. Draama ühes vaatuses. Tartu: Noor-Eesti, 1932, 36 lk.
Mare ja ta poeg. 3-vaatuseline näidend (neli pilti). Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1935, 90 lk.
Bernhard Riives. Ühevaatuseline näidend. Tallinn: Eesti Haridusliit, 1936, 34 lk.
Hundimõrsja. Ballaadnäidend viies vaatuses. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938, 110 lk.
Lavaproosa. Näidendite kogumiku koostas Külli Laugaste; järelsõna: H. Puhvel. Tartu: A. Kallas, 1998, 152 lk. [Sisu: ‘Patseba Saaremaal’, ‘Mare ja ta poeg’, ‘Bernhard Riives’, ‘Hundimõrsja’.]
Non-fiction
Tähelend. Koidula elulugu. Soome keelest tõlkinud Friedebert Tuglas. Tartu: Odamees, 1918, 222 lk. [2. trükk: 1929.]
Noor-Eesti. Näopildid ja sihtjooned. Soome keelest tõlkind Friedebert Tuglas. Tartu: Noor-Eesti, 1921, 200 lk.
Leiuretkedel Londonis. Kaksteist aastat Eesti Londoni-saatkonnas aastail 1922-1934. Mälestusi Inglismaast, Ameerikast ja Hollandist. Soome keelest tõlkinud Joh. Aavik. Vadstena: Orto, 1945, 303 lk.
Mu saatuse maa. Soome keelest tõlkinud J. Aavik. Vadstena: Orto, 1947, 209 lk.
Päevaraamat aastaist 1897-1906. Soome keelest tõlkinud H. Eller. Toronto: Orto, 1954, 325 lk. [2. trükk: 1994.]
Päevaraamat aastaist 1907-1915. Soome keelest tõlkinud H. Eller. Toronto: Orto, 1955, 336 lk. [2. trükk: 1994.]
Hinge sild. Päevikulehti aastaist 1916-1921. Soome keelest tõlkinud H. Eller. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1956, 272 lk. [2. trükk: 1993.]
Suurlinnade udus ja säras. Päevikulehti aastaist 1922-1926. Soome keelest tõlkinud H. Eller. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1958, 336 lk. [2. trükk: 1996.]
Pööripäevad. Päevikulehti aastaist 1927-1931. Soome keelest tõlkinud Helmi Eller. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1960, 325 lk. [2. trükk: 1996.]
Elukaaslane. Soome keelest tõlkinud Helgi Kelle ja Aino Laagus. Eessõna: Annikki Setälä. Tallinn: Perioodika (Loomingu Raamatukogu), 1999, 136 lk. [‘Elämäntoveri’.]
Tähelend. Eesti poetessi Koidula elulugu. Soome keelest tõlkinud [ja järelsõna:] Ants Paikre. Tallinn: Eesti Raamat, 1999, 197 lk.
Londoni võlus. Väikesi kirju Briti saartelt. Koostanud Mall Jõgi; tõlge: Johannes Aavik, Mall Jõgi; toimetanud Mari Kolk. Tallinn: Tammerraamat, 2010, 303 lk.
Mu saatuse maa. Soome keelest tõlkinud Johannes Aavik ja Mall Jõgi. Koostanud Mall Jõgi; toimetanud Mari Kolk. Tallinn: Tammerraamat, 2012, 311 lk.
Selected and collected works
Kogutud teosed. 1. anne. Mere tagant; Ants Raudjalg. Novellid ja lühiromaan. Tõlkijad G. Suits ja J. Aavik, eessõna tõlkinud F. Tuglas. Tartu: EKS, 1929, 278 lk. [Sisu: ‘Ants Raudjalg’, ‘Saaremaa’, ‘Köster ja kirikhärra’, ‘Linnasõit’, ‘Patseba Saaremaal’, ‘Teolised’, ‘Kupja Pärdi surm’, ‘Sõjamehe ema’, ‘Väike hiina eesel’, ‘Püha isa saadik’, ‘Saaremaa prohvet’, ‘Salakaubavedaja’, ‘Ingel’, ‘Pulmad’, ‘Kaali augul’.]
Kogutud teosed. 2. anne. Valge laev. Novellid. Soome keelest tõlkinud Friedebert Tuglas. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1931, 223 lk. [Sisu: ‘Legend noorest Odelest ja pidalitõbisest’, ‘Gerdruta Carponai’, ‘Lasnamäe valge laev’, ‘Üks kõigi eest’, ‘Vana Oru surm’, ‘Bernhard Riives’, ‘Võõras veri’, ‘Üks armastuselugu’, ‘Kogretiik’, ‘Koopa kõrv’, ‘Rukkipõld’, ‘Võõras’, ‘Pimedus’, ‘Saaremaa intermezzo’.]
Kogutud teosed. 3. anne. Surmav Eros. Soome keelest tõlkinud Friedebert Tuglas. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938, 141 lk. [Sisu: ‘Barbara von Tisenhusen’, ‘Hundimõrsja’.]
Kogutud teosed. 4. anne. Reigi õpetaja. Soome keelest tõlkinud Friedebert Tuglas. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1928, 157 lk.
Kogutud teosed. 5. anne. Katinka Rabe. Soome keelest tõlkinud Friedebert Tuglas. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1930, 203 lk.
Kogutud teosed. 6. anne. Tähelend. Koidula elulugu. Soome keelest tõlkinud Friedebert Tuglas. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1929, 264 lk.
Kogutud teosed. 8. anne. Kiirtepild. Väikesed kirjad Londonist. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1929, 152 lk.
Kogutud teosed. 9. anne. Maroko võlus. Väikesed kirjad Marokost. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1932, 141 lk.
Valitud teosed. Koostanud ja soome keelest tõlkinud F. Tuglas. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1957, 339 lk.
