Villem Ridala

Villem Ridala (isikunimi Villem Grünthal, 30. V 1885 – 16. I 1942) oli eesti luuletaja, üks 20. sajandi alguse eesti uusromantilise luule olulisemaid autoreid.

Ta sündis Muhu saarel Kuivastu külas, õppis Hellamaa kihelkonnakoolis, 1897–1905 Saaremaal Kuressaare gümnaasiumis ja seejärel 1905–1909 Helsingi ülikoolis soome filoloogiat, folkloristikat ja Põhjamaade ajalugu. 1910–1919 töötas ta eesti keele õpetajana Tartus ajaloolises Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlastegümnaasiumis, mis oli esimene eestikeelne gümnaasium üldse (asutatud 1906). Selle kõrval toimetas ta 1910–1914 ajakirja Eesti Kirjandus ja 1914–1916 Üliõpilaslehte. 1919. a läks ta Tartu ülikooli stipendiaadina Helsingisse end täiendama ning jäi tööle Helsingi ülikooli eesti keele ja kirjanduse lektorina aastateks 1923–1942. 1941 kaitses ta veel doktoriväitekirja läänemeresoome keelte alal, suri aga raske haiguse tagajärjel 8 kuud hiljem Helsingis.

Tema luuletajaks kujunemisel etendasid määravat osa õpingud klassikalise suunaga Kuressaare gümnaasiumis, mis virgutas huvi keelte ja klassikalise kirjanduse vastu. Keeleandekana omandas ta nii koolikursuste raames kui iseõppimise teel hulga võõrkeeli, tundes erilist huvi itaalia keele vastu, millest ta hiljem tõlkis üht-teist eesti keelde. Ta esimesed värsid ja ka lühiproosakatsed ilmusid gümnaasiumi käsikirjalises ajakirjas „Nooreestlane“, mida koostas rahvuslikult meelestatud ja kultuurihuviline õpilasterühm. Ridala trükidebüüt leidis aset 1905.a kirjandusrühmituse Noor-Eesti I albumis luuletusega „Talvine õhtu“, mis oma vaikselt sugestiivse meeleolu ning tabava vormiga on tänini jäänud tema kõige tuntumaks luuletuseks.

Omapärasem ja kirjanduslooliselt tähtsam ongi just Ridala nooruslüürika, eriti esimeses luulekogus „Villem Grünthali laulud“ (1908) avaldatu. See on valdavalt impressionistlik loodusluule, mida iseloomustavad erk tunnetus, meeleoluline varjundirikkus, samuti mitmekesised rütmid ja paindlik graafiline kujundus. Teise kogu „Kauged rannad“ (1914) looduspiltides on vähem isiklikke tundetoone ja rohkem objektiivseid maastikudetaile. Pildid on enamjaolt surutud klassikalistesse vormidesse ja mõjuvad staatiliselt, kuid nendegi seas on meeldejäävaid, Ridalale omaseid mereäärse looduse vaateid, mida on inspireerinud Saaremaa ja Muhumaa isemoodi maastikud. Järgmistes kogudes muutub luuletuste vorm veelgi rangemaks ja sõnastus keerulisemaks. Ridala kasutas üsna algusest peale keeleuuenduslikke sõnu ja vorme, ent nende rohkus hakkas ajapikku mõjuma kunstlikult ja isegi anakronistlikult.

Lüürika kõrval kirjutas Ridala pikemaid eepilise kallakuga värssteoseid, mis põhinesid peamiselt folkloorsel ainesel. Esimestena ilmusid poeemid „Ungru krahv ehk Näckmansgrund“ (1915) ja „Merineitsit“ (1918). Värsseepose mõõtmetes poeem „Toomas ja Mai“ (1924) sisaldas suurel määral eesti lüroeepiliste rahvalaulude, eeskätt perekonnaballaadide tekstimaterjali ja oli kirjutatud vana eesti regilaulu vormis. Eesti ning soome rahvalauludest oli inspireeritud ka ta ballaadikogu „Sinine kari“ (1930). Raskepärasuse ja vähese dramaatilise arenduse tõttu ei saavutanud Ridala lüroeepika erilist populaarsust, kuid täiendas huvitavalt tollast luulepilti.

Talt ilmus ka kultuuri- ja kirjandusalaseid käsitlusi, nt essee „Tõu küsimus“ (1915), itaallase Benedetto Croce vaadetest inspireeritud „Esteetika“ (1919) ja koolidele mõeldud eesti kirjanduslugude sari.

E. S.

Raamatud eesti keeles

Luule
Villem Grünthali Laulud. Tartu: Noor-Eesti, 1908, 70 lk.
Kauged rannad. Tartu: Noor-Eesti, 1914, 90 lk.
Ungru krahv ehk Näckmansgrund. Hiiu jutt suurest rahust VII loos, epiloogiga 67 stanzis. Tartu: Noor-Eesti, 1915, 30 lk.
Merineitsit. Muinaslooline poeem XX laulus. Tartu: Noor-Eesti, 1918, 82 lk.
Saarnak. Tartu: Noor-Eesti, 1918, 53 lk. [Poeem.]
Toomas ja Mai. Lugulaul orjaajast neljas loos. Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastusühisus, 1924, 433 lk.
Tuules ja tormis. Kogu laulusid ja ballaada. Tartu: Noor-Eesti, 1927, 172 lk.
Sinine kari. Kogu ballaada ja legenda. Tartu: Noor-Eesti, 1930, 58 lk.
Meretäht. Tartu: Noor-Eesti, 1935, 116 lk.
Laulud ja Kauged rannad. Tartu: Noor-Eesti, 1938, 130 lk.
Villem Ridala. Koostanud Ain Kaalep. Tallinn: Valgus, 1969, 87 lk. [Sari ‘Väike luuleraamat’.]
Valitud värsid. Koostanud Oskar Kruus. Tallinn: Eesti Raamat, 1986, 166 lk.  
Püha Rist. Toimetanud ja ees- ning järelsõna Ruth Mirov. Tallinn: Eesti Kirikute Nõukogu, 2005, 444 lk. [Poeem.]

Proosa
Kalevipoeg. Tallinn: Kool, 1921, 109 lk. [Proosaümberjutustus.]

Publitsistika, kirjanduskäsitlused, õpikud
Anna Haava. 50-aastase sünnipäeva puhul. Tartu: Eesti Kirjandus, 1914, 83 lk.
Tõu küsimus. Tartu: Postimees, 1915, 159 lk.
Esteetika. Tartu: Noor-Eesti, 1919, 78 lk.
Ringi mööda kodumaad. Tallinn: Maa, 1921, 107 lk.
Eesti kirjanduse ajalugu. Koolidele. Tartu: Noor-Eesti, 1922, 166 lk.
Eesti kirjanduse ajaloo lugemik. I–II jagu. Tartu: Noor-Eesti, 1923, 175 + 158 lk.
Eesti kirjanduse ajalugu. Koolidele. I jagu. Tartu: Noor-Eesti, 1924, 295 lk.
Eesti kirjanduse ajalugu. Koolidele. II. jagu. Tartu: Noor-Eesti, 1925, 304 lk.
Ernst Enno. Essee. Tartu: Postimees, 1925, 23 lk.
Eesti kirjanduse ajalugu. III. jagu. Tartu: Noor-Eesti, 1939, 335 lk. [Koolidele.]
Tõu küsimus. Koostanud Riho Grünthal ja Hando Runnel. Tartu: Ilmamaa, 2014, 467 lk. [Sari ‘Eesti mõttelugu’.]